Eesti viipekeel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jaripargma (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=mai}}
'''Eesti viipekeel''' (inglise ''Estonian Sign Language'') on iseseisva grammatika ja leksikaga visuaal-motoorne keel, mida tajutakse silmade abil ja väljendatakse keha kaudu.
Maailmas on ligikaudu 6500 – 7000 keelt, see arv hõlmab nii visuaal-motoorseid kui ka auditiiv-verbaalseid keeli. Visuaal-motoorsed keeled on visuaalsed keeled, mida tajutakse nägemismeele kaudu ja väljendatakse kätega, sealhulgas näoilmete ja kehaliigutustega. Auditiiv-verbaalsed keeled on kõneldud keeled, mida tajutakse tavaliselt kuulmismeele kaudu. <ref>{{Raamatuviide|autor=Raili Loit, Regina Paabo ja Liivi Hollman|pealkiri=Viipekeelne kurt laps koolis|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=SA Innove|lehekülg=30}}</ref> Visuaal-motoorse keele oskuse põhjuseks võib olla näiteks kurt laps või kurdid lapsevanemad.<ref>{{Netiviide|Autor=Richard P. Meier|URL=https://www.oxfordhandbooks.com/view/10.1093/oxfordhb/9780199935345.001.0001/oxfordhb-9780199935345-e-19?print=pdf|Pealkiri=Sign Language Acquisition|Väljaanne=Oxford Handbooks|Aeg=2016|Kasutatud=04.05.2019}}</ref> Viipekeelt tajutakse visuaalselt ning keele visuaalsusel rajanev struktuur annab talle mitmed erijooned verbaalsete keeltega võrreldes.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Liivi Hollman|URL=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_2/OK_2006-2_04.pdf|Pealkiri=Eesti kurtide kogukonnast ja eesti viipekeelest|Väljaanne=Oma Keel|Aeg=2006|Kasutatud=04.05.2019}}</ref> Viipekeeled on loomulikud keeled, mis sarnanevad verbaalsete keeltega väga mitmes mõttes. Nad on kokkuleppelised kommunikatsioonisüsteemid, mis on tekkinud spontaanselt kõikides kurtide kogukondades. Viipekeel omandatakse lapsepõlves loomulikus keelekeskkonnas ilma spetsiaalse õpetuseta samas vanuses, kui kuuljad lapsed omandavad verbaalse keele, ning ta täidab samu sotsiaalseid ja mentaalseid funktsioone kui verbaalne keel.<ref name=":0" />▼
==
▲Maailmas on ligikaudu
▲'''Eesti viipekeel''' (inglise ''Estonian Sign Language'') on iseseisva grammatika ja leksikaga visuaal-motoorne keel, mida tajutakse silmade abil ja väljendatakse keha kaudu. Eesti viipekeele staatus ja areng on otseselt seotud sellega, missugune on ühiskonna suhtumine kurtide kogukonda ja kultuuri. Olulisel määral on eesti viipekeele olemus ja grammatika mõjutatud Eesti riiklikust kurtide haridus- ja sotsiaalpoliitikast eri perioodidel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Regina Paabo|pealkiri=Viibelda on mõnus - käsiraamat|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=13}}</ref> Eesti kurtide kogukonda ühendav keel - eesti viipekeel - on nagu kõik teised maailmas eksisteerivad viipekeeled visuaal-motoorne keel.<ref name=":0" /> Keeleseaduse kohaselt: iga muu keel peale eesti keele ja eesti viipekeele on võõrkeel. <ref name=":1">https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019079</ref> Lähtudes sellest eesti viipekeel on riiklikult tunnustatud keel.<ref name=":1" /> Eestis kasutab eesti viipekeelt regulaarselt 4500 inimest, kelle hulgas on 2000 kurti, kes vajavad tõlketeenust.<ref>Sutrop, Urmas. 2005. Estonian Sign Language. In Gordon, R., Jr. (ed). Ethnologue: Languages of the World. Fifteenth edition. Dallas, Texas: SIL International (vaadatud 16.01.2013)</ref>
Viipekeelte peamise sisu moodustavad '''viiped''', mis avalduvad viiplemise ehk viipekõne kaudu.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Regina Paabo|URL=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_2/OK_2012-2_04.pdf|Pealkiri=Eesti viipekeel ja selle loome|Väljaanne=Oma Keel|Aeg=2012|Kasutatud=04.05.2019}}</ref> '''Viipel''' kui keelelist teavet kandval keelesümbolil on oma kindel „häälikuline” kuju.<ref name=":2" /> Eesti viipekeele tekkimise aeg on siiani täpselt määratlemata, kuid eesti viipekeele ajalugu uurinud isikud on rõhutanud, et eesti viipekeele teket võib siduda esimese kurtide kooli avamisega Vändras.<ref name=":0" /> Eesti viipekeel kuulub maailmas ametlikult tunnustatud keelte hulka ning on registreeritud maailma keelte andmebaasis Ethnologue (rahvusvaheline kood ESO). <ref>https://www.ethnologue.com/language/eso</ref>Viipe osadeks on: käekuju (käevorm), koht, kus viibe moodustub, liigutus ja mitteverbaalne signaal ehk näoilme, suupilt ja kehahoid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Liivi Hollman, Regina Paabo ja Raili Loit|pealkiri=Viipekeelne kurt laps koolis|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=SA Innove|lehekülg=34}}</ref>
Eesti viipekeele küsilause kirjelduse leiab “Viibelda on mõnus” käsiraamatust, kus on välja toodud, et küsilause puhul on kulmud tõstetud, silmad kissis, keha võib olla ettepoole kaldus ning õlad võivad olla pisut tõstetud. Küsiviibe esitatakse kas lause alguses, lõpus või nii alguses kui lõpus.<ref>{{Raamatuviide|autor=Regina Paabo|pealkiri=Viibelda on mõnus - käsiraamat|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Instituut|lehekülg=289-291}}</ref>
== Fonoloogia aspekt ==
Arbitaarne/ikooniline ehk motiveeritud viibe (kireem) – arbitraarne viibe on seotud sotsiaalse kokkuleppega, tavaliselt ei saada
▲Arbitaarne/ikooniline ehk motiveeritud viibe (kireem) – arbitraarne viibe on seotud sotsiaalse kokkuleppega, tavaliselt ei saada koheselt aru, kuidas on viibe tekkinud. Ikoonilisuse puhul on teisiti, ikoonilised viiped võivad tulla näiteks, kas tegevusest, joonisest või kujust.<ref>{{Netiviide|Autor=Vahur Laiapea|URL=http://www.ead.ee/orb.aw/class%3Dfile/action%3Dpreview/id%3D372484/laiapeavahur_MA_too.pdf|Pealkiri=Tähendusi viipekeelest|Väljaanne=Tartu Ülikooli kirjastus|Aeg=2006|Kasutatud=04.05.2019}}</ref> Näiteks: MAJA viibe. Eesti viipekeelne viibe “MAJA”on tekkinud katuse kuju järgi ja viipe “JOOKSMA” aluseks on tegevus. Arbitaarsed viiped ei ole tähistatava kuju ega muu visuaalsega seotud, näiteks viibe “DIREKTOR”, sellel viipel puudub üldse kontekstiga seos. Viibe on tekkinud sellepärast, et lapsed nägid direktorit, kellel olid võtmed alati taskus. Viiped leiab siit: <nowiki>http://www.eki.ee/dict/viipekeel/</nowiki>.
1960. aastal lõi Stokoe SignWriting süsteemi, mis baseerub ameerika viibete fonoloogia kirja panemisel. SignWriting ei käsitle vaid mittemanuaalseid märke, vaid ka viipeid puudutavaid aspekte, näiteks käevormi, liigutust ja peopesa orientatsiooni. Samuti lõi Holland oma süsteemi hollandi viipekeele kirja panemiseks. Hollandi viipekeele kirjasüsteem ja SignWriting (ameerika viipekeelel baseeruv) süsteem on erinevad. <ref>{{Raamatuviide|autor=Eleni Orfanidou, Bencie Woll, Gary Morgan|pealkiri=Research Methods in Sign Language Studies: A Practical Studies.|aasta=2015|koht=Oxford|kirjastus=John Wiley & Sons, Inc.|lehekülg=77}}</ref> On oluline märkida, et ka eesti viipekeelel on oma kirjasüsteem ehk transkriptsioonisüsteem. See süsteem põhineb SignWriting ehk Stokoe loodud süsteemil.<ref name=":3">{{Netiviide|Autor=Monika Trükmann, Reigina Toom, Liivi Holman|URL=http://ead.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=374122/hollman_transkripts_ery.pdf|Pealkiri=Eesti viipekeele transkriptsioonist|Väljaanne=Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 2, 285–302|Aeg=2006|Kasutatud=04.05.2019}}</ref> William C. Stokoe uuris ameerika viipekeelt keeleteaduslikust vaatenurgast. Tõi ameerika viipekeele esmakordselt keeleteaduse huviorbiiti.<ref name=":3" />
26. rida ⟶ 19. rida:
==Eesti viipekeele õpetamine==
Kui eesti viipekeelt ei lubatud õpetuskeelena kasutada, ei arenenud see kuigivõrd ning uusi viipeidki ei lisandunud eriti. Murranguliseks võib nimetada aastat 1994, mil eesti viipekeel leidis rakendust kurtide õpetuskeelena Tallinna Heleni koolis (endine Tallinna kurtide kool). Ühiskond hakkas kurte kui kultuurilis-keelelist vähemusrühma tunnustama. <ref name=":2" />
33. rida ⟶ 24. rida:
==Viibeldud eesti keel==
Viipekeeltega koos elavad iseseisvat elu ka suuliste keelte visualiseeritud vormid ehk viibeldud keeled (ingl signed languages). Viibeldud eesti keel põhineb suulise keele grammatikal ja seda pruukides muudetakse kõne või tekst viibete ja sõrmendamise (ingl fingerspelling) abil nähtavaks. Sõrmendamisel kirjutatakse tähed ja numbrid käevormide abil õhku. Sõrmendamine ei ole viipekeele osa, kuigi sõrmendite kasutamine on selles tavaline, eriti siis, kui tahetakse edasi anda eestikeelse sõna täpset kirjapilti (näiteks nimede, võõrsõnade märkimisel), harvem ka siis, kui vajalikku viibet ei teata. <ref name=":2" />
==Eesti sõrmendid==
Eesti sõrmendid ehk sõrmendamine ei kuulu visuaal-motoorse keelte hulka, on auditiiv-verbaalse keele tähemärkide edasiandmine ehk õhus kirjutamine.<ref>{{Raamatuviide|autor=Regina Paabo, Liivi Hollman ja Raili Loit|pealkiri=Viipekeelne kurt laps koolis|aasta=2013|koht=2013|kirjastus=SA Innove|lehekülg=32}}</ref
▲Eesti sõrmendid ehk sõrmendamine ei kuulu visuaal-motoorse keelte hulka, on auditiiv-verbaalse keele tähemärkide edasiandmine ehk õhus kirjutamine.<ref>{{Raamatuviide|autor=Regina Paabo, Liivi Hollman ja Raili Loit|pealkiri=Viipekeelne kurt laps koolis|aasta=2013|koht=2013|kirjastus=SA Innove|lehekülg=32}}</ref><br />
== Viited ==
{{Viited|allikad=
45. rida ⟶ 35. rida:
==Välislingid==
* [http://www.ead.ee/371095 Eesti viipekeelest Eesti Kurtide Liidu veebilehelt (vaadatud 16.01.2013)]
* [http://www.eki.ee/dict/viipekeel/ Eesti viipekeele – eesti keele sõnastik]
[[Kategooria:Viipekeeled]]
| |||