Nicolas Bourbaki: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
'''Nicolas Bourbaki''' on 20. sajandi prantsuse mõjuka [[matemaatik]]ute ühenduse kollektiivne [[pseudonüüm]].
Bourbaki kollektiiv kasvas välja [[Pariis]]i [[École Normale Supérieure]]'i noortest lõpetanutest, kes otsustasid ühiselt kirjutada [[matemaatiline analüüs|matemaatilise analüüsi]] õpiku, mida hakataks kasutama Prantsusmaa kõrgkoolides. See raamat pidi välja vahetama [[Édouard Goursat]]' kirjutatud Prantsusmaal kasutatava klassikalise matemaatilise analüüsi õpiku. Nad lootsid, et uuest õpikust saab vääriline vahetus Goursat' kvaliteetraamatule ja soovisid samal ajal, et see kajastaks kõiki [[matemaatika]]s 20. sajandil aset leidnud edusamme.
10. rida:
=== André Weil ===
=== Henri Cartan ===
=== Claude Chevalley ===
=== Jean Dieudonné ===
Dieudonné kohta öeldakse{{lisa viide}} vahel, et ta oli Bourbaki tööde peamine üleskirjutaja, et tema isiksus lööb nende kirjatöis kõige eredamalt välja. Ta töötas ühesuguse tarmukusega erinevates valdkondades. Tema isiksus kajastub artiklis
=== Jean Deslarte ===
29. rida:
==Töö==
Bourbaki, või õigemini mehed, kes esinesid selle nime all, võtsid endale ülesandeks luua täielik [[aksioom|aksiomaatiline]] matemaatika käsitlus. Paljud matemaatikud{{lisa viide}} aegade jooksul olid veendunud, et selline matemaatika ülesehitus on võimalik, kuid ei võtnud sellist kolossaalset tööd ette. See tohutu ettevõte algas Bourbaki
Kuigi Bourbaki kaastöölised olid kõik hiilgavad matemaatikud, polnud nad siiski universaalsed, nad olid sellest teadlikud ning vastavalt oma võimetele andsid panuse ühisesse ettevõtmisse. Nad ei jaganud tööd nii, et igaüks kirjutab selle osa, milles ta on kõige tugevam – sel moel oleksid nad kirjutanud vaid tavalise matemaatikaentsüklopeedia, ja see polnud tee, mida nad tahtsid käia. Et sünteesida erinevaid matemaatika valdkondi, ohverdasid kõik oma isiklikud huvid ja hülgasid uuringud neile meeldivais valdkondades, nad alustasid puhta lehena ja uurisid mitu aastat usinalt matemaatikavalla fundamentaalkontseptsioone.
Mehed hakkasid kohtuma Bourbaki-kongressidel 3 korda aastas, need kestsid nädala või kaks erinevates kaunites puhkepaikades. Päevas töötati intensiivselt umbes 8 tundi ja siis pühenduti puhkusele ja erinevatele huvidele. Kongressidel tehti plaane
[[Kategooria:Matemaatika]]
|