Euler pidas tollal seda probleemi [[geomeetria]]ülesandeks <ref>Euler, L. [[1736]]. ''Solutio problematis. ad geometriam situs pertinentis''. – Comment. Academiae I Petropolitanae 8 (1736) 128-140</ref>. Ta märkis kõigepealt, et marsruudi valik maismaal ei oma mingit tähtsust. Ainus oluline tingimus on sildade ületamise järjestus. Ülesannet formaliseerides konstrueeris ta seda iseloomustava originaalse skeemi (mida siis veel [[graaf]]iks ei nimetatud).
<span style="font-size: 300%;">
[[ImagePilt:Konigsberg bridges.png|180px]] →
[[ImagePilt:7 bridges.svg|179px]] →
[[ImagePilt:Königsberg graph.svg|180px]]
</span>
21. rida:
Selle ülesande lahendamisega pani Euler aluse graafiteooriale ja selliseid skeeme käsitles ta oma töödes ka [[1750]]., [[1752]]. ja [[1759]]. aastal.
Need Euleri tulemused jäid pikemaks ajaks unustusse ja graafe on korduvalt „uuesti"uuesti avastatud”avastatud". Nii avastas need [[Gustav Kirchhoff]] 1847. aastal oma elektrivõrkude<ref>Kirchhof, T.P., 1847. ''Über die Auflösung der Greichungen, auf welche man bei der Untersuchung der linearen Vertheilung galvanisch Ströme geführt wird''. – Ann. Phys. Chem. 72 (1847), 497–508.</ref> ja [[Arthur Cayley]] 1857. aastal orgaaniliste [[isomeerid]]e alastes uuringutes<ref>Cayley, A., 1857. ''On the theory of the analytical forms called trees''. – Phil. Mag. (4) 13 (1857), 172–176.</ref>. Sõna „graaf”"graaf" võttis esimesena kasutusele [[James Joseph Sylvester]] keemiliste struktuurivalemite kujutamisel [[1878]]. aastal<ref>Silvester, J.J., 1878. ''Chimistry and algebra''. – Nature 17 (1878), 284.</ref>.
Königsbergi ajaloolistest sildadest on tänapäeval annekteeritud [[Kaliningrad]]is säilinud kaks.
