John von Neumann: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
7. rida:
John von Neumann andis riiklikule teadusteakadeemiale lühikese nimekirja faktidest oma elu kohta. Selles nimekirjas ütles ta, et tema jaoks tähtsaimad tööd on kvantfüüsikast, mille kallal ta töötas Göttingenis 1926. aastal ning seejärel Berliinis aastatel 1927–1929. Koos füüsikateoreetik [[Edward Teller]]i ja matemaatik [[Stanislaw Ulam]]iga töötas von Neumann välja olulised sammud tuumafüüsikas, mis on seotud termotuumareaktsioonidega ja [[vesinikpomm]]iga.
Von Neumann kirjutas oma elu jooksul 150 avaldatud tööd, 60 neist matemaatikast, 20 füüsikast ja 60 matemaatika rakendustest. Tema viimaseks tööks oli lõpetamata käsikiri, mille ta enne surma kirjutas haiglas. See annab selgeid vihjeid sellest, millised teemad teda surma ajal paelusid.<ref
==Eraelu==
Von Neumann oli abielus kaks korda. Ta abiellus Mariette Kövesiga 1930. aastal, veidi enne emigreerumist Ameerika Ühendriikidesse. Enne abielu oli ta ristitud katoliku kirikus. Neil oli üks tütar (von Neumanni ainus laps), Marina, kes on nüüdseks väljapaistev õppejõud rahvusvahelise kaubanduse ja avaliku korra alal Michigani ülikoolis. Köves ja von Neumann lahutasid 1937. aastal ning 1938. aastal abiellus von Neumann Klara Daniga, kellega ta kohtus Budapestis enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust.<ref
Von Neumannil oli mitmesuguseid kultuurihuve. Kuuendaks eluaastaks rääkis von Neumann ladusalt [[Ladina keel|ladina]] ja [[vanakreeka keel]]t. Kogu oma elu vältel oli tal suur kirg iidse ajaloo vastu. Hoolimata sellest, et ta oli väga halb autojuht, meeldis talle siiski autodega sõita. Sageli luges ta sõites raamatuid, mistõttu sattus ta mitmel korral vahi alla ja liiklusõnnetustesse. Kui Cuthbert Hurd ta konsultandina [[IBM]]-i tööle võttis, pidi Hurd sageli maksma von Neumanni liiklusrikkumiste tagajärjel saadud trahve. Ta uskus, et von Neumanni matemaatiline mõtlemine toimus suures osas intuitiivselt.
19. rida:
==Hilisem elu ja surm==
1955. aastal diagnoositi von Neumannil luuvähk. Von Neumanni biograaf, Norman Macrae on spekuleerinud, et vähi võis põhjustada mehe viibimine tuumarelvade testimise lähedal. Tema emal, Margaret von Neumannil diagnoositi vähk 1956. aastal ning ta suri kaks nädalat pärast diagnoosi saamist. John suri 18 kuud pärast diagnoosi saamist. Sel perioodil naasis von Neumann katoliku usu juurde. Oma surivoodil etles John sõna-sõnalt esimesed read [[Goethe]] [[Faust (Goethe)|"Faustist"]], lõbustades sellega oma venda. Von Neumann suri poolteist aastat pärast diagnoosi saamist Walter Reedi armee meditsiinikeskuses [[Washington]]is. Need kuud veetis ta sõjalise julgeoleku kaalutlustel valve all, et ta tugevate ravimite tõttu ei avaldaks riigisaladusi. Ta maeti Princetoni kalmistule, New Jerseys.<ref
==Auavaldused==
35. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="7duaP">{{netiviide | URL =https://en.wikipedia.org/wiki/John_von_Neumann | Pealkiri =J. von Neumann | Autor = | Kasutatud =}}</ref>
<ref name="cJ9pE">{{netiviide | URL =http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/von-neumann-john.pdf | Pealkiri =Biograafiline memuaar | Autor =S.Bochner | Kasutatud =}}</ref>
<ref name="8xnjM">{{netiviide | URL =http://content.time.com/time/magazine/article/0,9171,21839,00.html | Pealkiri =John von Neumann | Autor =Nathan Myhrvold | Kasutatud =}}</ref>
<ref name="4R4Fg">{{netiviide | URL =https://en.wikipedia.org/wiki/John_von_Neumann#Later_life_and_death | Pealkiri =Surm | Autor = | Kasutatud =03.01.2016}}</ref>
}}
{{JÄRJESTA:Neumann, John von}}
| |||