Nõid: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 14 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
[[Nõidus]]t seostatakse tänapäeval enamjaolt ebausuga ning põhjendatakse uskumisega [[maagia|maagilistesse]] jõududesse ja nende inimliku mõjutamise võimalikkusse.
 
[[Ristiusk]] suhtub nõidusse taunivalt ning peab nõidade nõiavõimete allikaks tavaliselt ühendust [[saatan]]aga. [[keskaeg|Keskajal]] kasutati kristlikus Euroopas mitmesuguseid meetodeid nõidade tuvastamiseks. Kuna nõidumine oli karistatav ilmaliku või kirikliku seadustiku alusel, peeti nõidade üle kohtuprotsesse (vt [[nõiajaht]], [[nõiaprotsessid]]), mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati. Eestis põletati esimene nõid väidetavalt 1588. aastal. Hukatud nõidade arvu hinnangud eri allikais kõiguvad väga laialt. {{Vaata|Blåkulla nõiaprotsessid}}{{Vaata|Pendle Hilli nõiaprotsessid}}
 
Muinasjuttude ja nendest mõjutatud ilukirjanduse, filmide jms põhjal on [[popkultuur]]is välja kujunenud ettekujutus nõiast, kes kannab teravatipulist kübarat, loeb salapäraseid nõiaraamatuid, keedab katlas nõiarohtusid ja lendab luua seljas ning kelle seltsilisteks on [[must]] [[kass]], vares, öökull või kärnkonn. Head ja kurjad nõiad on mitmete populaarsete lasteraamatute peategelasteks.
 
== Nõiaprotsessid ==
{{Vaata|Blåkulla nõiaprotsessid|Pendle Hilli nõiaprotsessid}}
 
== Vaata ka ==