Nõid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Nõiaks''' nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma [[teadmine|teadmiste]], [[oskus]]te ning eriliste võimete või sidemete abil suutvat mõjutada [[Maailm (filosoofia)|maailma]] ja seda kontrollivaidvalitsevaid [[jõud]]e. Eri rahvaste [[usund]]id seletavad nõidade, [[šamaan]]ide, [[manatark]]ade, [[võlur]]ite, [[teadmamees]]te, [[posija]]te, [[ravitseja]]te jts võimete allikaid ja olemust erinevalt.

[[Nõidus]]t seostatakse tänapäeval enamjaolt ebausuga ning põhjendatakse uskumisega [[maagia|maagilistesse]] jõududesse ja nende inimliku mõjutamise võimalikkusse. Siiski nimetatakse tänapäevani nõidadeks ka inimesi, kes maarohtude ja muude [[alternatiivne meditsiin|alternatiivse meditsiini]] vahenditega inimesi ravivad.

[[Ristiusk]] suhtub nõidusse taunivalt ning peab nõidade nõiavõimete allikaks tavaliselt ühendust [[saatan]]aga. [[keskaeg|Keskajal]] kasutati kristlikus Euroopas mitmesuguseid meetodidmeetodeid nõidade tuvastamiseks. Kuna nõidumine oli karistatav ilmaliku või kirikliku seadustiku alusel, peeti nõidade üle kohtuprotsesse (vt [[nõiajaht]], [[nõiaprotsessid]]), mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati. Eestis põletati esimene nõid väidetavalt 1588. aastal. Hukatud nõidade arvu hinnangud eri allikais kõiguvad väga laialt. {{Vaata|Blåkulla nõiaprotsessid}}{{Vaata|Pendle Hilli nõidade kohtuprotsessid}}