Ükssarvik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lehekülg asendatud tekstiga 'ÜKSSARVIK ON VÄIKE KURI KALA KES ELAB VEEALL.' Märgised: Asendamine blanking |
P Tühistati kasutaja Piripill (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. Märgis: Tühistamine |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib mütoloogilise olendi kohta; Iris Murdochi romaani kohta vaata artiklit [[Ükssarvik (romaan)]]; tähtkuju kohta vaata [[Ükssarvik (tähtkuju)]].}}
{{allikad}}
[[Pilt:DomenichinounicornPalFarnese.jpg|pisi|Ükssarvik. Fresko [[Rooma]]s [[Palazzo Farnese]]s]]
[[Pilt:Silesia Annunciation with the Unicorn Polyptych 02.jpg|pisi|Neitsi Maarja ükssarvikuga, puunikerdus ligikaudu aastast 1480 ([[Poola Rahvusmuuseum Varssavis]].)]]
'''Ükssarvik''' on [[mütoloogia|mütoloogiline]] olend, puhtuse ja süütuse sümbol. Euroopa traditsioonis näeb ükssarvik tavaliselt välja nagu [[hobune]], kelle otsa ees on pikk [[sarv]]. Väidetavalt ei saa ükssarvikut vangistada keegi peale [[neitsi]].
Ükssarviku müüdi päritolu ei ole üheselt selge. Reaalselt eksisteerivatest loomadest on müüdi inspireerijaiks peetud peamiselt [[ninasarvik]]ut, [[narval]]it, [[orüks]]it ja [[tarvas]]t. Teada on juhtumeid, kus narvalite piike on peetud ükssarvikute sarvedeks. 13. sajandi rändur [[Marco Polo]] kirjeldas [[Indoneesia]]s [[Jaava]] saarel nähtud ükssarvikut, kuid kirjelduse järgi otsustades oli see [[jaava ninasarvik]]. Looduses esineb ühe sarvega hirvi ja kitsi geneetilise väärarenguna, kuid enamasti ei paikne nende sarved keskel.
==Ükkssarvikud kultuuriloos==
[[Pilt:Französischer Tapisseur (15. Jahrhundert) 001.jpg|pisi|"Neitsi ükssarvikuga". Prantsuse [[gobelään]], 15. saj. [[Cluny muuseum]], [[Pariis]]]]
[[Pilt:Oftheunicorn.jpg|pisi|Ükssarvik [[Edward Topsell]]i raamatus "The history of four-footed beasts and serpents" (1658)]]
Ükssarvikud esinevad juba Vana-Kreeka loodusteaduslikus kirjanduses (kuid mitte mütoloogias). [[Induse tsivilisatsioon]]i pitsatitel kujutatud loom, keda mõned autorid on algselt pidanud ükssarvikuks, arvatakse tänapäeval olevat siiski [[tarvas]]. Ka mitmes Vana Testamendi raamatus kirjeldatud loom ''re'em'' ([[heebrea keel]]es רֶאֵם), keda on kohati peetud ükssarvikuks [[Talmud]]i hilistõlgendustes ning piiblitõlgetes (sh [[Vulgata]]s), tõenäoliselt pigem tarvas ([[akkadi keel]]es ''rimu'').
''Hiina mütoloogia''st on Lääne ükssarvikuga samastatud looma ''qilin'' ([[hiina keel]]es 麒麟), kes aga sarnaneb tegelikult pigem [[kimäär]]ile: tal on hirve keha, lõvi pea, rohelised soomused ja pikk ettepoole kaarduv sarv. Veidi enam sarnaneb ükssarvikule jaapani ''kirin'', kelle eeskujuks aga on ikkagi hiina ''qilin''.
[[Vana-Rooma|Rooma]] loodusteadlane [[Plinius Vanem]] nimetas ükssarvikut kuuldud kirjelduste põhjal "väga raevukaks olendiks, kes sarnaneb keha poolest [[hobune|hobusega]]. Olendil on hirve pea, elevandi jalad, metskuldi saba, sügav möirgav hääl ja keset laupa üksainus must sarv, kaks [[küünar]]t (kolm jalga) pikk". Plinius väitis, et ükssarvikut ei saa kinni võtta.
1577. aastal avaldas [[Richard Willes]] kogumiku reisilugudest varasematelt autoritelt, mille seas oli ka Itaalia rändurile [[Ludovico di Varthema]]le (1470–1517) omistatud kirjeldus sellest, kuidas ta 1503. aastal ühes [[Meka]] templis kaht ükssarvikut nägi: "Vanemal neist on kahe ja poole aastase sälu kehakuju ning tema laubal on sarv, ja see sarv on oma kolm küünart pikk. Teine ükssarvik sarnaneb aastase säluga ja tema sarv on umbes [[jalg (pikkusühik)|jalapikkune]]. Mainitud loom on tumekõrvi värvi ja tal on hirvesoku pea, tema kael pole kuigi pikk ning ta ühel küljel kasvavad hõredad lühikesed karvad;tema jalad on saledad ja nõtked nagu kitsel; labajala eesotsas on väike sõrg ning jalgade tagaosa on karvane. Kahtlemata on see koletis väga metsik ja üksildane. Need kaks looma, tänapäeva kõige iseäralikumad olendid ja kalleimad aarded, saatis Meka [[sultan]]ile kingituseks [[Etioopia]] [[kuningas]], ehk siis moorlaste valitseja. Ta kinkis nad selleks, et kindlustada liitu mainitud Meka sultaniga."<ref>[https://historymash.com/2016/08/02/of-the-unicorns-of-the-temple-of-mecca/ Of the Unicorns of the Temple of Mecca], History Mash, 2 Aug 2016 (vaadatud 27.07.2018)</ref><ref>[http://www.strangehistory.net/2010/08/11/unicorns-in-sixteenth-century-arabia/ Unicorns in Sixteenth-Century Arabia?] Strange History, August 11, 2010 (vaadatud 27.07.2018)</ref>
[[William Shakespeare]] viitas samuti nende metsikule loomusele: "Oleksid sa ükssarvik, hukutaksid sind uhkus ja raev ning teeksid sinust endale su ägeduse saagi." ("[[Timon Ateenast]]", 4. vaatus, 3. stseen, ligikaudu rida 341.)
[[Raphael]] kujutas ükssarvikut maalil "[[Noore naise portree ükssarvikuga]]" (1505 või 1506).
Mõned autorid arvavad, et ükssarvikut saab peibutada noore neitsiga. Ehkki seda [[meetod]]it pole kunagi edukalt rakendatud{{lisa viide}}, sobib see kokku ükssarviku kui puhtuse ja karskuse kehastajaga. Paljudel [[keskaeg]]setel [[gobelään]]idel on kujutatud ükssarvikuid, kes kehastavad püha andumuse väge.
==Ükssarvik tänapäeva kultuuris==
Ükssarvikuid esineb ohtralt Euroopa heraldikas, samuti kirjanduses (20.–21. sajandil eelkõige [[Imeulme|fantastika]]s), kujutavas kunstis ja filmides. Heraldiliselt ehk tuntuim ükssarv on [[Šotimaa]] vapil, kust ta on üle võetud ka [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] vapile. 1562. aastal andis Vene tsaar [[Ivan IV]] välja ukaasi, mille kohaselt [[Venemaa vapp|Venemaa vapil]] on [[Püha Jüri]] ükssarviku seljas; tänapäeval on Vene Föderatsiooni vapil siiski mitte ükssarvik, vaid hobune.
Tuntud näidete seas ükssarvikutest tänapäeva kultuuris on [[Peter S. Beagle]]'i romaanis "[[Viimane ükssarvik]]" (1968), [[Roger Zelazny]] romaanis "[[Ükssarviku märk]]", [[J. K. Rowling]]u romaanis "[[Harry Potter ja tarkade kivi]]" (1997), [[Walt Disney]] multifilmis "[[Fantaasia (film)|Fantaasia]]" (1940), filmides "[[Legend (1985 film)|Legend]]" (1985) ja "Blade Runner" (1992), [[Neil Gaiman]]i romaanis "[[Stardust|Tähetolm]]" (1999) ja selle ainetel valminud [[Tähetolm (film)|samanimelises filmis]] (2007).
Tänapäeva iroonilistes pseudoreligioonides on [[paradoks]]aalsete religioossete sümbolite ja kontseptsioonide analoogina võetud sümboliks [[nähtamatu roosa ükssarvik]]. Pseudoteadustest uurib ükssarvikuid [[krüptozooloogia]].
Põhjataevas paikneb taevaekvaatori lähedal [[Ükssarvik (tähtkuju)|Ükssarviku tähtkuju]] (ladina keeles ''Monoceros'', lühend ''Mon''), mis on Eestis vaadeldav sügisel ja talvel.
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Müütilised loomad]]
| |||