Charles Babbage: erinevus redaktsioonide vahel

===Analüütiline arvutusmasin===

1834. aastal hakkas Babbage kavandama uut ja keerukamat täisautomaatset arvutusmasinat, mille ta nimetas analüütiliseks masinaks (ingl ''analytical engine''). See ei olnud üks lõpetatud projekt, vaid õnnestunud kavandite kogum, millega ta tegeles kuni oma surmani. Põhiline erinevus kahe masina vahel on see, et täisautomaatset arvutusmasinat saab perforeeritud kaartide abil programmeerida. Ta taipas, et programme saab kodeerida nende kaartide abil: inimene peab algselt ainult programmi looma, siis sisestama programmi kaartidelt masinasse ja laskma sellel töötada. Täisautomaatne masin oleks kasutanud Jacquardi [[perfokaart]]idest moodustatud tsükleid, et juhtida mehaanilist kalkulaatorit, millele oleks sisendina ette antud eelnevate arvutuste tulemused. See masin oleks kasutanud samu võtteid, mis on olemas tänapäeva arvutites, näiteks järjestikune programmi täitmine ja hargtöötlus. See oleks olnud esimene mehaaniline seade, mis oleks vastanud [[Turingi masin]]a tingimustele. Matemaatik [[Ada Lovelace]], üks väheseid inimesi, kes täies mahus Babbage'i ideid mõistis, lõi täisautomaatse arvutusmasina jaoks programmi. Tänu sellele tööle on Lovelace'ile antud esimese arvutiprogrammeerija tiitel. 1979. aastal anti nüüdisaegsele programmeerimiskeelele tema auks nimi Ada. 2011. aastal alustasid Briti teadlased projekti "Plan 28". Teadlaste eesmärk on rekonstrueerida avalikkuse kaasabil ja ühisloome toel Babbage'i täisautomaatne arvutusmasin. Arvutusmasin loodetakse Babbage'i auks valmis saada 2021. aastaks.<ref name="first" />

==Muid saavutusi==

1824. aastal anti Babbage'ile kuningliku astronoomiaseltsi kuldmedal (''Gold Medal of the Royal Astronomical Society''). Ta oli selle seltsi asutajaliige ning üks vanemaid elavaid liikmeid. Aastatel 1828–1839 oli Babbage ''Lucasian Professor of Mathematics'' Cambridge'i ülikoolis. Ta osales väga paljudes teaduslikes uurimistöödes ning oli tegev astronoomiaühingu (Astronomical Society'')'' asutamisel aastal 1820 ning statistikaühingu (Statistical Society'')'' asutamisel aastal 1834. 1832. aastal valiti Babbage USA kunsti- ja teaduste akadeemia välis-auliikmeks (''Foreign Honorary Member of the American Academy of Arts and Sciences)''. Babbage saavutas märkimisväärseid tulemusi ka krüptograafias.

1838. aastal konstrueeris Babbage veduri ette kinnitatava põrkeraua, mis puhastab raudtee takistustest.

Babbage kandideeris Finsbury alevi kaudu kaks korda ka parlamenti. 1832. aastal tuli ta viie kandidaadi hulgas kolmandaks, kuid 1834. aastal jäi nelja kandidaadi seas viimaseks.<ref name="saavutused" />