Eelotsusemenetlus ELTL artikli 267 alusel: erinevus redaktsioonide vahel

Kõigil Euroopa Liidu liikmesriikide kohtutel on kohustus kanda hoolt selle eest, et Euroopa Liidu õigust kohaldataks vastavalt kindlaks määratud nõuetele. Alati säilib oht, et liikmesriikide kohtud võivad tõlgendada Euroopa Liidu õigust erinevalt. Sellise erineva tõlgendamise vältimiseks on olemas eelotsuse menetlus, mille järgi võib liikmesriigi kohus kahtluse korral küsida nõu Euroopa Kohtult. Euroopa Kohtu vastust riiklikule kohtule nimetatakse eelotsuseks.<ref>{{Netiviide|URL=https://europa.eu/european-union/about-eu/institutions-bodies/court-justice_et|Pealkiri=Euroopa Liidu Kohus|Väljaanne=|Aeg=21.02.2019|Kasutatud=07.05.2019}}</ref>

 

Euroopa Liidu õiguse põhiliseks aluseks on eelotsusetaotlus. Selle esitamise tingimused on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 3 punktis b ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artiklis 267. <ref>{{Netiviide|URL=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018H0720(01)&from=EN|Pealkiri=Soovitused liikmesriikide kohtutele eelotsuse taotlemiseks|Väljaanne=Euroopa Liidu Teataja|Aeg=20.07.2018|Kasutatud=07.05.2019|Täpsustus=p 1}}</ref>

 

ELTL artkkel 267 sätestab, et Euroopa Liidu kohus on pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad:

* aluslepingute tõlgendamist