Muuseum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
4. rida:
'''Muuseum''' ([[vanakreeka keel|vanakreeka]] ''museion'' 'muusade tempel') on "[[ühiskond|ühiskonna]] ja selle arengu teenistuses olev [[üldsus]]ele avatud alalise iseloomuga [[Mittetulundussektor|mittetulunduslik asutus]], mis kogub, [[konserveerimine|konserveerib]], uurib, vahendab ja eksponeerib inimese ja tema elukeskkonnaga seotud [[materiaalne pärand|materiaalset]] ja [[immateriaalne pärand|immateriaalset pärandit]] õppimise, hariduse ja [[elamus]]e saamise eesmärgil".<ref>http://www.muuseum.ee/et/organisatsioonid/icom__rahvusvahelin/icomi_muuseumi_defin</ref>
Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. [[18. sajand]]il hakati neid külastajaile avama ja [[19. sajand]]il riigistama (näiteks [[Louvre]], [[Briti Muuseum]], [[Ermitaaž]]). Eesti varasemad muuseumid on alguse saanud [[Baltisakslased|baltisakslaste]] erakogudest ja [[Tartu Ülikool
Muuseumid keskenduvad valdavalt ühele konkreetsele teemale. Nende seas on näiteks [[ajaloomuuseum (üldmõiste)|ajalugu]], [[arheoloogiamuuseum|arheoloogia]], [[etnograafiamuuseum|etnograafia]], [[koduloomuuseum|kodulugu]], [[kunstimuuseum|kunst]], [[teadusmuuseum|teadus]], [[tehnikamuuseum|tehnika]], [[meremuuseum|merendus]], [[lennundusmuuseum|lennundus]], [[raudteemuuseum|raudtee]], [[postimuuseum|post]], [[loodusmuuseum|loodus]], [[sõjamuuseum|sõjandus]], [[põllumajandusmuuseum|põllumajandus]], [[muusikamuuseum|muusika]], [[teatrimuuseum|teater]], [[kirjandusmuuseum|kirjandus]], [[mänguasjamuuseum|mänguasjad]], [[disainimuuseum|disain]], [[arhitektuurimuuseum|arhitektuur]] jm. On olemas ka [[vabaõhumuuseum]]id, [[talumuuseum]]id, [[lastemuuseum (üldmõiste)|lastemuuseumid]], [[Virtuaalne muuseum|virtuaalmuuseumid]] ja [[memoriaalmuuseum]]id.
12. rida:
Esimesed muuseumid tekkisid [[Vana-Kreeka|Vanas-Kreekas]], kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid [[Kirik (pühakoda)|kirikute]], [[klooster|kloostrite]], ülikute ja muud varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli [[Aleksandria]] ''museion.''
14.–15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaalne maailm. Tekkisid [[kuriositeetide kabinetid]], kuhu koguti
Euroopas tekkisid muuseumid tänapäeva mõttes 15.–17. sajandil, kui algas spetsialiseerumine valdkondade kaupa. Vanu, hinnalisi ja haruldasi esemeid, sealhulgas [[kunstiteos]]eid ja etnograafilisi esemeid koguti kunstikambreisse, [[münt]]e säilitati mündikabinettides, loodusteaduslikke kogusid nimetati naturaaliaiks. Tekkisid nn [[galeriimuuseumid]]. Sellised muuseumid olid endiselt rahvale suletud.
[[Pilt:TÜ kunstimuuseum, sinine saal.JPG|pisi|[[Tartu Ülikooli Kunstimuuseum]] on Eesti vanim muuseum]]
18. sajandi teisel poolel, kui [[Valgustusajastu|valgustusideoloogia]] mõjul suurenes arheoloogia- ja ajaloohuvi, hakati muuseume üldsusele avama. [[Museaal]]ide kaudu hakati esile tooma mingeid kindlaid ajalooteemasid. Esimesed riiklikud muuseumid Briti Muuseum (avati 1753) ja Louvre (1793) on olnud eeskujuks paljudele teistele [[Euroopa]] muuseumidele. Algas avaliku muuseumi traditsioon. Rahvas läks muuseumisse vaatama ja ennast näitama.
19. sajandil hakkas kujunema [[museoloogia]] teaduslik alus. Muuseum sai olulise tähtsusega [[institutsioon]]iks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja seepärast hakati ehitama esimesi eriotstarbelisi muuseumihooneid. Asutati esimesed [[rahvusmuuseum]]id ([[Ungari Rahvusmuuseum]] 1802, [[Tšehhi Rahvusmuuseum]] 1818) ja rahvateaduslikud muuseumid ([[Kopenhaageni Etnograafiamuuseum]], 1849); kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus.
28. rida:
Eesti muuseumide liikumine sai alguse 18. sajandi teisel poolel. [[1802]] loodi Tartu Ülikooli juurde [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum|looduskabinet]] ja [[1803]]. aastal asutati [[Tartu Ülikooli Kunstimuuseum|Klassikalise Muinasteaduse Muuseum]]. Muuseumide kollektsioonide keskmeks said sageli mõisnike (J. Burchardti, [[August Wilhelm Hupel]]i, E. P. Körberi) era(kunsti)kogud.
1864. aastal asutati Tallinnas [[Saksa Rahvusmuuseum]]i (asutati 1852 [[Nürnberg]]is) eeskujul [[Eestimaa provintsiaalmuuseum]]. 1880. aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon – muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 1909. aastal asutati ainelise [[vanavara]] kogumiseks ja [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i raamatukogu hoidmiseks [[Eesti Rahva Muuseum]].<ref>[http://www.muuseum.ee/uploads/files/Akad_2009_4_lk658-664_ERM_protokollid.pdf "Eesti Rahva Muuseumi asutamisprotokollid"] Akadeemia, lk 658–664</ref> 1919. aastal loodi [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] eestvõttel [[Eesti Muuseum]], millest kasvas välja [[Eesti Kunstimuuseum
[[Pilt:Tuglase muuseum aiaga.jpg|pisi|
Nõukogude ajal oli kogu muuseumitegevus riiklikult suunatud. Muuseumide tööd koordineeris aastatel 1945–1953 [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] ja Kultuurhariduslike Asutuste Komitee, 1953–1988 ja 1990 Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Kultuurhariduslike Asutuste Valitsus, 1988–1989 Eesti NSV Kultuurikomitee Kultuuriasutuste Valitsus. Muuseumid kuulusid Eesti NSV Kultuuriministeeriumi süsteemi ja nende tegevust juhtis ministeerium kas otsealluvuse korras või kohalike täitevkomiteede kultuurharidusosakondade kaudu. Muuseumi rakendati ideoloogia- ja kultuurirelvana, hulgaliselt asutati memoriaalmuuseume.
Eesti Vabariigi taastamise järel osa muuseume poliitilistel põhjustel likvideeriti, osa hääbusid seoses [[Erastamine|erastamisega]]. Museoloogiline tegevus jäi edasi Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse.<ref>Vabariigi Valitsuse 08.08.1990 määrusega nr 169 kinnitatud EV Kultuuriministeeriumi põhimäärus</ref>
Muuseumide tegevuse ja muuseumikogude korralduse ühtsete aluste sätestamiseks ning muuseumikogude püsivuse tagamiseks võeti 13.11.1996 Riigikogus vastu muuseumiseadus.<ref>RT I 1996, 83, 1487</ref> Muuseumide metoodiline juhendamine toimus [[Keskmuuseum|kesk]]- ja [[
Alates 2002. aastast on toimunud muuseumide organisatsiooniline ümberkorraldamine ja mitmed riigiasutusena tegutsenud muuseumid on muudetud sihtasutuseks või antud juhtida kohalikule omavalitsusele.
Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal Eestis kokku 245 muuseumi. Neist 89 muuseumi kuulusid riigile, 81 kohalikele omavalitsustele ja 75 olid eraõiguslikud. Kõigis muuseumides oli 2010. aastal kokku 10 miljonit museaali. 2015. aastal oli Eestis 256 muuseumi, neist 30 riigimuuseumid ja riigi asutatud sihtasutused. Suurem osa muuseumidest kuulub kohalike omavalitsustele, eraomandisse ning ka avalik-õiguslike juriidiliste isikutele.
Olulisteks partneriteks muuseumide arendamisel on MTÜ [[Eesti Muuseumiühing]] ja MTÜ Eesti ICOM Rahvuskomitee, kes tegelevad muuseumitöötajate professionaalse arengu, koolituste ja ürituste korraldamisega.
70. rida:
===Museaalide kogumine ===
[[Pilt:Betti Alveri muuseum - Alo Mattiisen.JPG|pisi|[[Alo Mattiisen]]i loomingu ja tegevusega seotud ekspositsioon [[Betti Alveri muuseum]]is]]
Muuseumikogud täienevad läbi kingituste, annetuste ning ostude. Kogude (arheoloogilised kogud, loodusteaduslikud kogud) täiendamiseks on võimalik korraldada välitöid. Muuseumikogusse esemete vastuvõtu otsustab erialaspetsialistidest kolleegium, kes teeb muuseumile kinkimiseks, annetamiseks või müügiks esitatud esemete vahel valiku ning hindab nende vajalikkust muuseumikogu terviklikkuse seisukohalt. Varem oli levinud ka esemete hoiulevõtmine ehk deponeerimine muuseumisse, ehk ese asus füüsiliselt muuseumkogus ja mõnikord ka ekspositsioonis, kuid selle omanik oli endiselt eraisik või asutus mitte muuseum. Hetkel levinud seisukoht on, et muuseum pole eraomandi hoidmise koht ning hoiulevõetud objekte ehk deposiite võetakse vastu vaid erandkorras ja vaid väga hinnaliste või haruldaste esemete puhul.
===Muuseumi dokumentatsioon===
Muuseumikogude haldamiseks ja muuseumides leiduva informatsiooni kättesaadavaks tegemiseks asutati 2013. aastal [[Eesti Muuseumide Infosüsteem]] (MuIS).13 Riigimuuseumile ja muuseumile, kes kasutab riigile kuuluvat muuseumikogu, on infosüsteemiga liitumine kohustuslik. Muuseumide infosüsteemis toimub sissetulevate materjalide vastuvõtudokumentide vormistamine ja museaaliks registreerimine. Sellele järgneb museaali teaduslik kirjeldamine.
[[Pilt:Tour of the Kohtla mine.jpg|pisi|[[Kohtla Kaevanduspark-muuseum]]]]
88. rida:
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
| |||