|
[[Pilt:Johann Voldemar Jannsen.jpg|pisi|Johann Voldemar Jannsen]]
[[Pilt:Jannsen.jpg|thumb|Johann Voldemar Jannsen]]
*== Eesti. kirjanduseMilleri ajaluguartiklikogus "Minevikust tulevikku", II[[Eesti köide.Raamat]] XIX[[1972]], sajandilk. teine7–4 pool. Toimetanud [[Endel Nirk]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1966]], lk. 128–157 (peatüki autor [[Maie Kalda]]) i vahel“ [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=732 ihid], [[Eesti Kirjandus]]==▼'''Johann Voldemar Jannsen''' (sünninimi '''Jaan Jensen'''; [[16. mai]] ([[vkj]] 4.mai) [[1819]] [[Vana-Vändra vald]] – [[13. juuli]] [[1890]] [[Tartu]]) oli [[eestlased|eesti]] ajakirjanik, koolmeister ja üks [[Rahvuslik liikumine|rahvusliku liikumise]] juhte.
{{Commonskat|Johann Voldemar Jannsen}} ▼
== Elulugu ==
Jannsen sündis [[Vana-Vändra vald|Vana-Vändra vallas]] Vändra mõisas möldri ja Tõrvaaugu kõrtsmiku Ado Jenseni esimese pojana. 7-aastaselt isa kaotanud, õnnestus andekal ja visal talupoja perest pärit poisil end üles töötada.<ref name=":0">Alfred Rõude, J. V. Jannseni elust ja tööst – Tartu Ülikooli album, 1936, lk 47–48</ref>
Tema haridustee algas alles 12-aastaselt. Ta õppis kaks aastat [[vallakool]]is ja seejärel [[Vändra kihelkonnakool]]is, mille lõpetas aastal [[1836]]. Hea iseloomuga musikaalne ja religioonihuviline noormees köitis pastor [[Carl Eduard Körber]]i tähelepanu, kes ta pärast kooli lõpetamist oma tiiva alla võttis. Jaan Jensen kolis pastoraati ja hakkas seal esialgu kutsariametit pidama. Juba 19-aastasena, aastast [[1838]], töötas ta [[kantor|kantori]], [[köster|köstri]] ja koolmeistrina. Körber soovitas noormeest Vändra kihelkonnakooli õpetaja abiliseks. Aastal [[1841]] sõitis ta seoses kirikutööga neljanädalasele reisile Soome.
[[1842]]. aasta jaanuaris vallandati senine Vändra kihelkonnakooliõpetaja R. M. Koch küündimatuse tõttu ametist ning Jaan Jensen kinnitati ametlikult kohaliku köstri- ja kooliõpetaja ametisse. Tekkis vajadus nimi ära muuta ja selleks sai nüüd Johann Voldemar Jannsen. Sama aasta märtsis abiellus Jannsen Emilie Kochiga, oma endise õpetaja vennatütrega. Järgmisel aastal, [[1843]], sündis nende esiklaps [[Lydia Koidula|Lydia]].
[[1850]] kolis pere [[Pärnu]]sse, kus Jannsen oli kuni 1863. aastani [[Pärnu Ülejõe Algkool]]i (vallakooli) juhataja. Pärnus hakkas Jannsen õpetajatöö kõrvalt andma välja esimest eestikeelset nädalalehte [[Perno Postimees]] ([[1857]]). Detsembris [[1863]] kolis Jannsenite pere elama [[Tartu]]sse.
=== Eesti Laulik ===
Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Esmalt tõlkis ta saksa keelest eesti keelde 330 kirikulaulu ning avaldas need [[1845]]. aastal pealkirja all "Sioni-Laulo-Kannel". Aastail 1853 ja 1860 ilmusid lauluraamatu teine ja kolmas osa. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen [[1860]]. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud.
=== Pärnu Postimees ===
[[Otto Wilhelm Masing|Otto Wilhelm Masingu]] Maarahva Nädalalehest eeskuju võttes otsustas Jannsen taotleda ajalehe väljaandmisluba. Keiser [[Aleksander II]] troonile tulles vajalik luba saadi<ref name=":0" /> ja [[1857]]. aasta suvel asutas Jannsen esimese järjepidevalt pikemat aega ilmunud eestikeelse nädalalehe [[Pärnu Postimees]] (algupäraselt Perno Postimees ehk nädalaleht), mis ilmus [[Pärnu]]s aastatel [[1857]]–[[1886]]. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa [[Friedrich Wilhelm Borm]]. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel [[1857]]–[[1863]]. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "[[Maarahvas|maarahva]]" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas Perno Postimehes hiljem uut kirjaviisi, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule.
=== Eesti Postimees ===
[[1863]]. aastal asus Jannsen elama [[Tartu]]sse, kus hakkas välja andma uut ajalehte [[Eesti Postimees]], mille sisu oli sarnane Perno Postimehe omaga. Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks [[Carl Robert Jakobson|Carl Robert Jakobsonile]] ja [[Jakob Hurt|Jakob Hurdale]] võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi [[Soome]]st ja [[Ungari]]st. Aja jooksul jäid Jannseni seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Jakobsonile, aga Hurdale.
Mõni kuu enne esimest laulupidu ([[1869]]) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on [[Eesti]] [[hümn]]iks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks.
Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk [[1860. aastad]] ning 1870. aastate algus: [[1865]]. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "[[Vanemuine (selts)|Vanemuine]]", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; [[1869]]. aastal organiseeris [[I üldlaulupidu|esimese üldlaulupeo]]; [[1869]] andis välja Eesti Postimehe lisana esimese eestikeelse põllundusajakirja Eesti Põllomees, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar [[Lydia Koidula]]. Jannsen osales [[Eesti Aleksandrikooli liikumine|Eesti Aleksandrikooli liikumises]], olles 1870. aastast [[Eesti Aleksandrikooli peakomitee]] liige.
[[1870]]. aastal pani ta aluse [[Tartu Eesti Põllumeeste Selts]]ile olles selle esimene president, aasta hiljem oli ta sunnitud loovutama selle koha Hurdale, kuid valiti 1872. aasta lõpul uuesti esimeheks. Sellele ametikohale jäi ta kuni 1874. aasta lõpuni.<ref name=":0" />
[[Pilt:Johann Voldemar Jannseni haud.JPG|pisi|Jannseni haud Tartus.]]
[[1880]]. aastal haigestus Jannsen [[afaasia]]sse, ta suri kümme aastat hiljem [[13. juuli]]l [[1890]] [[Tartu]]s.
Jannsenite perekonna maja [[Tartu]]s Tiigi tänaval hävis [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]], kuid säilinud on nende aeda istutatud "Koidula tamm".
== Kriitika ==
[[19. sajand]]i teisel poolel levitasid Jannsenile vaenulikud äärmuslased väidet, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelepärast juttu. [[Voldemar Miller]] leidis 1940. aastail arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele, mida tavaliselt peetakse selle väite tõestuseks. Eestimaa kindralsuperintendendi [[Woldemar Schultz]]i ringkirjas 17/29. detsembrist 1870 on öeldud, pärast nentimist, et kristliku rahvalehe asutamiseks pole luba antud: ''...Jannsen on oma suure hulga ettetellijate ees raskes seisukorras ja tervitaks tublisid kaastöölisi ajalehele kui igatsetud abi nende mõõdutundetuse vastu, – ta on nõus tõrkumata vastu võtma korralikke või patriootilisi, ühtsust ja rahu sisendavaid artikleid. Et aga organiseeritud kaastöö, mis saksa keeles kirjutatuna ja Jannseni poolt eesti keelde ümberpanduna vastu võetakse, tooks kaasa ajalehe ja toimetamistöö laienemise, siis on härra v. Samson pakkunud talle subventsiooni katmaks ettetellijatearvu teatavat kaotust ja Jannsen on sellise asjade korraldamisega nõustunud, ilma et ta vabadusest oma arvamisavaldusele loobuks<ref>Vello Paatsi. Kas Jannsen oli ostetav? Keel ja Kirjandus, 2001, nr. 5, lk. 315.</ref>.'' Jannsen püüdis rahvuslikku liikumist ja aadlit lepitada, ent [[1870. aastad|1870. aastate]] Eestis polnud see ilmselt enam võimalik.
==Mälestuse jäädvustamine==
[[File:Joh. V. Jannsen.jpg|thumb|Joh. V. Jannsen]]
Pärnu linn annab alates [[1994]]. aastast [[Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind|Johann Voldemar Jannseni nimelist auhinda]].
1893. aastal avati [[Maarja kalmistu|Tartu Maarja kalmistul]] pidulikult Johann Voldemar Jannseni mälestussammas, kus hallist marmorist sambas asuvas õõnsuses seisab [[August Weizenberg|August Weizenbergi]] loodud Jannseni marmorbüst.<ref>Sõnumid Jurjevist – Postimees, 11.09.1893</ref>
[[2007]] juunis avati Pärnus Rüütli tänaval Jannseni pronkskuju, mille autor on [[Mati Karmin]].
== Tsitaadid ==
{{Tsitaat|Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!|Johann Voldemar Jannsen}}
== Viited ==
{{Viited}}
== Kirjandus ==
* [[Voldemar Miller]], "Eestikeelne ajakirjandus baltisakslaste teenistuses" (esmakordselt esitatud dokumendid Jannseni ja rüütelkondade suhete kohta), esmatrükk: [[Eesti Kirjandus]] [[1940]], nr. 8 ja Eesti Keel ja Kirjandus, [[1941]], nr. 1; uustrükk V. Milleri artiklikogus "Minevikust tulevikku", [[Eesti Raamat]] [[1972]], lk. 7–42
▲* Eesti kirjanduse ajalugu, II köide. XIX sajandi teine pool. Toimetanud [[Endel Nirk]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1966]], lk. 128–157 (peatüki autor [[Maie Kalda]])
* [[Malle Salupere]], „J. V. Jannsen pietismi ja sotsialismi vahel“ – [[Keel ja Kirjandus]] [[1999]], nr. 12, lk. 851–864
* Hugo-Herbert Artma, "[[Pärnu Ülejõe Algkool]] 1850–1958". Pärnu 2000; Pärnu Ülejõe Algkool 1850–1958". Teine osa. Pärnu 2000. (Sisaldab Hugo-Herbert Artma, [[Malle Salupere]], [[Endel Laul]]i, [[Kalle Kurg|Kalle Kure]] jt. kirjutisi Johann Voldemar Jannseni tegevusest Pärnus, sealhulgas Pärnu Ülejõe vallakoolis.)
* [[Vello Paatsi]], "Kas Jannsen oli ostetav?" – [[Keel ja Kirjandus]] [[2001]], nr. 5, lk. 312–323
* Malle Salupere, „J. V. Jannseni tähendus ja tegevus tema ajas“ (poliitiline situatsioon ja küsimus “müüdavusest”) – [[Keel ja Kirjandus]] [[2001]], nr. 11, lk. 765–777 ja nr. 12, lk. 853–867
* [[Aarne Vinkel]], "J. V. Jannseni saatusest eesti kirjandusloos" – A. Vinkeli artiklikogumikus "Viimased vaod". [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]], [[Tallinn]] [[2002]], lk. 168–178
* [[Malle Salupere]], "Postipapa. Mitmes peeglis, mitmes rollis". [[Tänapäev]], [[Tallinn]] [[2006]], 368 lk.
* [[Mart Laar]], "Jannseni pikk lahkumine" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2006]], nr. 10, lk. 1557–71
* [[Reet Vääri]], [http://www.parnupostimees.ee/?id=119919 "Johann Voldemar Jannsen ajakirjanikuna"], Pärnu Postimees, 16. mai 2009
== Välislingid ==
*[[Hindrik Prants]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=732 J. W. Jannseni püüded ja sihid], [[Eesti Kirjandus]] [[1921]], nr 2
▲{{Commonskat|Johann Voldemar Jannsen}}
{{vikitekstid}}
* {{ISIK|928}}
* {{EEVA|653}}
*[http://soolapaberfotod.virtuaalmuuseum.ee/Kataloog/kirjed/kaust_16687/docRecord_pub Portree: Johann Voldemar Jannsen (1819–1890). 1850. aastate lõpp], Soolapaberifotod [[Eesti Ajaloomuuseum]]i fotokogus
{{JÄRJESTA:Jannsen, Johann Voldemar}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
| 