|
[[Pilt:Jakob Hurt.jpg|pisi|Jakob Hurt]]
'''Jakob Hurt''' ([[22. juuli]] [[1839]] [[Himmaste küla]] – [[13. jaanuar]] [[1907]] ([[vkj]] 31. detsember 1906) [[Peterburi]]) oli [[eestlased|eesti]] rahvaluule- ja keeleteadlane, [[vaimulik]] ning ühiskonnategelane. Üks juhtivaid [[ärkamisaeg|eestlaste rahvusliku ärkamisaja]] tegelasi.
* lsfehöskudhfdsihösidhfldsihfösifhsdif
Ta algatas eesti [[rahvaluule]] kogumine ja teadusliku publitseerimise ning osales paljude ärkamisajal loodud organisatsioonide töös.
== Elukäik ==
[[Pilt:Jakob Hurt 1866.jpg|pisi|vasakul|Jakob Hurt, 1866]]
Sündis Põlvamaal Lepa talus Himmaste külakoolmeistri perekonnas. Õppis Himmaste küla- ja [[Põlva]] [[kihelkonnakool]]is, [[1853]]–[[1855]] [[Tartu Kreiskool]]is ja [[Tartu Kubermangugümnaasium|gümnaasiumis]] ning [[1859]]–[[1864]] usuteadust [[Tartu Ülikool]]is (''cand. theol.'' [[1865]]). 12. veebruaril 1886 andis [[Helsingi ülikool]] Hurdale doktori aunime, mille saamise väitekirjaks oli "Die estnischen Nomina aus- ne purum". Hurt oli [[1865]]–[[1866]] Hellenurmes [[Alexander Theodor von Middendorff]]i perekonna koduõpetaja, [[1868]]–[[1872]] [[Kuressaare]]s ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, [[1872]]–1880 [[Otepää]]l ja [[1880]]–[[1901]] [[Peterburi eesti Jaani kogudus]]e pastor.
Kui [[1870]]. aastal tekkis Tartus esimene mitteametlik eesti üliõpilaste koondus, millest kasvas välja [[Eesti Üliõpilaste Selts]], siis tudengid kutsusid neile [[Kalevipoja-õhtu]]tele osalema ka Jakob Hurda, kes võttis enda kanda [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] keelelise külje seletamise.
Alustanud juba üliõpilasena [[Õpetatud Eesti Selts]]is ja [[Vanemuine (selts)|Vanemuise seltsis]] ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 1870–1883 [[Eesti Aleksandrikooli peakomitee]] ja 1872–1881 [[Eesti Kirjameeste Selts]]i (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse [[Carl Robert Jakobson]]i ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus [[1880. aastad|1880. aastate]] alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele.
Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("[[Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi]]", [[1864]]) ja korraldas tagajärjekalt eesti kirjakeelt, avaldas uurimused "Die estnischen Nomina aus -ne purum" (doktoriväitekiri; [[1886]], Helsingi) ja "Eesti sõnadest -line lõpuga" ([[1903]]) ning artikleid ''ste''-lõpuliste kohanimede, partiklite ''ehk'' ja ''või'' jm. kohta, abistas [[Ferdinand Johann Wiedemann]]i eesti-saksa sõnaraamatu koostamisel ja andis välja selle 2., täiendatud trüki ([[1893]]). Ajaloo alalt avaldas ta "[[Pildid isamaa sündinud asjust]]" ([[1879]]), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest.
Hurda peateened on eesti [[rahvaluule]] kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist [[1860]], saanud äratust kodukohast ja "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipojast]]". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, [[1888]] ilmus [[Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele]], milles ta selgitas rahvaluule žanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste (ligi 1400 isikut Eestist ja [[Venemaa]] eesti asundustest) ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt (koos EKmS materjalidega) 261 589 üksust rahvaluulet (kõigist žanritest), kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 1888–[[1906]] avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on muistendiraamatuke "Beiträge zur Kenntniss estnischer Sagen und Ueberlieferungen" (1863). Kavatsetud rahvalauluväljaannete sarjast ilmusid esimesena "[[Vana Kannel]]" I (3 annet, 1875–86; Põlva laulud, koos saksakeelse tõlkega) ja II (2 annet, 1884–86; [[Kolga-Jaani]] laulud). "Setukeste laulud" I–III (1904–07, Helsingi; setu, [[Vastseliina]] ja [[Räpina]] laulud) kuuluvad üldtiitli "[[Monumenta Estoniae antiquae]]" alla. Hurda rahvalauluväljaanded on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. Mainimist väärivad Hurda ettekanne, mille ta pidas [[1896]] [[Riia]]s toimunud X ülevenemaalisel arheoloogiakongressil eesti rahvaluule kogumise kohta, populariseeriv rahvausundikäsitlus "[[Eesti astronoomia (Hurt)|Eesti astronoomia]]" ([[1899]]) ja etnograafiline ülevaade "Über die Pleskauer Esten oder die sogenannten Setukesen" (1904, Helsingi).
Publitsistikast on postuumselt avaldatud "Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad" ([[1939]], toimetanud H. Kruus), "Kõned ja kirjad" ([[1989]], koostanud [[Mart Laar]]) ja "Mida rahvamälestustest pidada" (1989, koostanud Ü. Tedre).
== Isiklikku ==
[[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] esimene direktor [[Max Hurt]] ja [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e õpetaja [[Rudolf Hurt]] olid Jakob Hurda pojad.
Vaimulik [[Aleksander Mohrfeldt]] oli Jakob Hurda väimees.
Tartu kreiskooliinspektor [[Carl Oettel]] julgustas Jakob Hurta edasi õppima. Hiljem abiellus Hurt Carl Oetteli tütre Adele Eugenie'ga.
Jakob Hurda kälimees [[Johannes Kerg]] oli [[Kärla Maarja-Magdaleena kogudus]]e vaimulik. Teine kälimees [[Christian David Dsirne]] oli pastoriks Saraatovi lähedal Jagodnaja Poljanas, Jelgavas ja Raunas ([[Cēsis]]e lähedal).
== Mälestuse jäädvustamine ==
[[Pilt:Jakob_Hurt_büst.jpg|pisi|Jakob Hurda büst Otepää kiriklas]]
Hurda kogumistöö pälvis nii ulatuselt kui ka metoodikalt rahvusvahelist tähelepanu juba tema kaasajal.
Aastast [[1992]] antakse [[Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind]]a. Aastast 1996 on auhinna väljaandjaks [[Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts]].
Mälestussambad Jakob Hurdale asuvad [[Põlva]]s ([[1989]], [[Aulin Rimm]], arhitekt A. Mänd) ja [[Tartu]]s ([[Jakob Hurda monument]]; 1994, skulptor [[Jaak Soans]] ja arhitekt [[Rein Tomingas]]). [[Jakob Hurda bareljeef]] asub [[Otepää kirik]]us.
Tartus asuvat [[Vanemuise park]]i võidakse sealse Jakob Hurda monumendi järgi nimetada ka Hurda pargiks.
Jakob Hurt oli aastatel 1992–2011 kasutusel olnud [[kümnekroonine pangatäht|Eesti kümnekroonisel pangatähel]].
Jakob Hurda järgi on nimetatud tänavad [[Jakob Hurda tänav|Tartus]], [[Jakob Hurda tänav (Põlva)|Põlvas]], [[Jakob Hurda tänav (Otepää)|Otepääl]] ja [[Jakob Hurda tee|Himmastes]].
== Üliõpilasorganisatsioonid ==
Jakob Hurt oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane ja [[korporatsioon Livonia]] vilistlane.
==Vaata ka==
*[[Jakob Hurda monument]]
*[[Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind]]
*[[Jakob Hurda tänav]]
== Kirjandus ==
* [[Rudolf Põldmäe]], "Noor Jakob Hurt" (monograafia). [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1988]]
* "Jakob Hurt 1839-1907" (album). Koostanud [[Mart Laar]], [[Rein Saukas]], [[Ülo Tedre]]. Eesti Raamat, Tallinn, [[1989]]
* Mart Laar, "Raamat Jakob Hurdast" (monograafia). [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1995]]
*"Looja ees". Hando Runnel (koostaja). Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-156-7
* Uue Wirulase lisa nr.1 (ajaleht). Tallinn 1907
== Välislingid ==
{{Commons|Jakob Hurt}}
{{Vikitekstid}}
{{Vikitsitaat}}
*[[Oskar Urgart]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=534 Jakob Hurt ajakirjanikuna.], [[Eesti Kirjandus]] nr. 7 [[1939]]
*{{kas|[[Heinrich Koppel]]}}, [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=625 Dr. J. Hurda poliitilist seisukohta ja tegevust mõjutavaist asjaoludest.], [[Eesti Kirjandus]] nr. 7 [[1939]]
*[http://www.tartupostimees.ee/?id=77463 "Tartu restaureerib Jakob Hurda hauaplatsi"] Tartu Postimees, 3. veebruar 2009
* {{ISIK|664}}
{{JÄRJESTA:Hurt, Jakob}}
| 