Välised salvestusseadmed: erinevus redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine
(Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Compact_disc.svg pildiga OD_Compact_disc.svg. Põhjus: File renamed: Criterion 4 (harmonizing...)
P (pisitoimetamine)
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2012}}
 
'''Välised salvestusseadmed''' on kaasaskantavad vahendid [[informatsioon|informatsiooni]]i salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks.
 
== Väliste salvestusseadmete tüübid==
Välised salvestusseadmed on järgmised:
* [[mälupulk|mälupulgad]]
* [[optiline andmekandja|optilised andmekandjad]] ([[CD-R|CD-R]], [[CD-RW|CD-RW]], [[DVD-R|DVD-R]], [[DVD-RW|DVD-RW]], [[HD DVD|HD DVD]], [[Blue-ray|Blue-ray Disc]], [[Minidisc|Minidisc]] jne)
* [[Diskett|disketid]]
* [[magnetlint|magnetlindid]]
=== Esimesed välised salvestusseadmed ===
Esimene väline salvestusseade oli magnetlint. Esimese magnetlindi heli salvestamiseks leiutas [[Fritz Pfleumer]] 1928. aastal.
1950. aastal valmis esimene kõvaketas, mis oli tehtud USA mereväe tellimusel. CD-d ehk [[audio]] CD-d leiutati 1976. aastal. Tehnoloogia arenes ja 1985. aastal tutvustati arvutis loetavad [[CD-ROM|CD-ROM]]-i. Esimene diskett leiutati 1969. aastal [[IBM]]-is. 2000. aastal tulid müüki esimesed mälupulgad, mida tootis Iisraeli ettevõtte M-Systems.
 
Levinumad välised salvestusseadmed tänapäeval on kõvakettad, mälupulgad ja optilised andmekandjad. Magnetlinte ja diskette peaaegu ei kasutata nende on väikese mahu tõttu.
== Väliste salvestusseadmete tüübid ==
=== Mälupulgad ===
[[Pilt:PC Mass storage device USB flash drives.jpg|thumbpisi|Mälupulgad.]]
[[Mälupulk]] on andmekandja, mille korpus on enamasti pulga kujuline. Mälupulk ühendatakse arvutiga või teiste seadmetega [[USB|USB]]-pordi kaudu. Aastate jooksul on tehtud ühe suuremaid mälupulki, jõudes juba 256 GB-ni <ref>[http://www.mobilewhack.com/kingston-unveils-256gb-thumb/, "Kingston unveils 256GB thumb"] MobileWhack.com, 20. juuli 2009</ref>. Uuematele mälupulkadele võib kirjutada ja sealt andmed kustutada kümme tuhat kuni miljon korda.
 
=== Optilised andmekandjad ===
[[Pilt:OD Compact disc.svg|thumbpisi|CD.]]
[[CD (andmekandja)|CD]] (''compact disc'') on optiline ketas, mida kasutatakse andmekandjana informatsiooni salvestamiseks. Standardne CD mahutab 650 MB andmeid või 72 minutit stereoheli <ref>[https://ccrma.stanford.edu/courses/192b/192b_Lecture_5_06.pdf] Center for Computer Research in Music and Acoustics | CCRMA</ref> ning on 120 &nbsp;mm läbimõõduga (mini-CD 60–80 &nbsp;mm).
 
Samasse klassi kuuluvad ka [[DVD]] ja [[Blu-ray]], mis on mõõtmetel sama suured, kuid mahutavad mitu korda rohkem andmeid kui CD-d: ühekihilise DVD mahutavus on 4,7 GB <ref>[http://www.dataarchivecorp.com/about-dvd.htm, "About DVD (Digital Versatile Disc)"] Data Archiving | Digital Archiving Services</ref> ja Blu-ray oma minimaalselt 25 GB. <ref>[http://blu-raydisc.com/en/AboutBlu-ray/WhatisBlu-rayDisc/HistoryofBlu-rayDisc.aspx, "History of Blu-ray Disc"] Blu-ray Disc Association</ref>
 
=== Kõvaketas ===
{{vaata|Väline kõvaketas}}
[[Pilt:AMSIhdd.jpg|thumbpisi|Väline kõvaketas.]]
[[Väline kõvaketas]] on alumiiniumplaat, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid kirjutatakse ja loetakse digitaalselt kodeerituna. Koduste kaasaskantavate kõvaketaste maht on tänapäevaks suurenenud 2000 GB-ni ja mahu kasv jätkub. Tulevikus võib oodata kõvaketaste kiiruse ja mahu kasvu.
Uue trendina on hakanud aga levima[[SSD| SSD-kettad]], mis on magnetketastest küll mõnevõrra kallimad, aga suudavad samas töötada märgatavalt kiiremini ja taluvad paremini näiteks põrutusi, sest neil ei ole liikuvaid osi. <ref>[http://www.computerworld.com/s/article/9134468/Review_Hard_disk_vs._solid_state_drive_is_an_SSD_worth_the_money_, "Review: Hard disk vs. solid-state drive -- is an SSD worth the money?"] Computerworld - IT news, features, blogs, tech reviews, career advice, 18. juuni 2009</ref>
 
=== Diskett ===
[[Pilt:Floppy disk 2009 G1.jpg|thumbpisi|8″, 5¼″ ja 3½″ flopiketad.]]
[[Diskett]] (''floppy disk'') on õhuke ümmargune magnetandmekandja, mille ümber on ruudukujuline plastkest. Disketti mõõte öeldakse alati tollides. Flopikettaid kirjutatakse ja loetakse flopiseadmega. Tänapäeval kasutab diskette ainult kitsas ring kasutajaid. Nende asemele on tulnud USB-mälupulgad, välised kõvakettad, optilised andmekandjad, [[mälukaart|mälukaardid]].
 
=== Magnetlint ===
 
[[Magnetlint]] on andmekandja, mis koosneb õhukesest magneetuvast kihist pikal, kitsal plastikribal. Seadmed, mis salvestavad ja taasesitavad heli ja videot, nimetatakse magnetofoniks ja videomakiks. Tänasepäevani uuendused selles tehnoloogias jätkuvad ja magnetlint on siiani kasutusel.
76 070

muudatust