Balkani riigid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: Kategooria:Balkanimaad uus sortimisvõti: " " |
|||
12. rida:
Et slaavlased rändasid [[6. sajand]]il pKr piirkonda rohkearvuliselt sisse, mõjutas nende kultuur kohalikke mitteslaavi rahvaid, kelle keeltes on rohkesti slaavi [[laen]]e. Teised mõjud on kaldunud tekitama piirkonnas kultuurilisi erinevusi. Enamik serblasi, bulgaarlasi, rumeenlasi ja makedoonlasi on [[õigeusk|õigeusulised]], kuna aga horvaadid on põhiliselt [[katoliiklus|katoliiklased]]. Osa alade sajanditepikkune okupatsioon türklaste poolt tõi kaasa paljude slaavlaste ja teiste pöördumise [[islam]]iusku. [[Moslem]]eid on eriti palju Serbias (Kosovos; [[albaanlased]]), Bosnias ja Hertsegoviinas, ([[bosnialased]]), Albaanias, Põhja-Makedoonias ([[albaanlased]]) ja Bulgaarias ([[türklased]]). Lõuna-Albaanias (kreeklaste jaoks Põhja-[[Epeiros]]es) on valdavalt õigeusulisi [[Albaania kreeklased|Albaania kreeklasi]].
Albaanias on levinud islam, õigeusklik kristlus ja katoliiklus. Kuigi Albaaniat nimetatakse valdavalt islamiriigiks, tähistavad inimesed nii kristlikke kui ka islami usupühasid. Kuigi enamik albaanlasi peab end moslemiteks, ei peeta islamist rangelt kinni. Bosnias ja Hertsegoviinas on levinud nii islam, õigeusk kui ka katoliiklus. Põhja-Makedoonias on makedoonlased valdavalt õigeusulised, albaanlased valdavalt moslemid. Kosovos, mis nimeliselt on Serbia osa, on enamuses valdavalt moslemitest albaanlased. Põhja-Kreeka provintsis [[Makedoonia (Kreeka)|Makedoonia]]s ja Edela-Bulgaarias elab [[makedoonlased|makedoonlasi]]. Ida-Kreekas [[Traakia]] piirkonnas elab islami vähemus. Kreekas on ka albaania vähemus [[Epeiros]]es ja hiljutisi albaania sisserändajaid. Keskajal Kreekasse rännanud albaanlased [[arvaniidid]] on õigeusulised kristlased, kes kõnelevad [[albaania keel]]e lõunamurret, mille nimi on [[
Paljudes Balkani riikides on kommunismi mõju tõttu palju [[ateism|ateiste]].
| |||