Eesti rahvatants: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
||
7. rida:
Eesti rahvatantsul on erinevad vormid, millest vanimaks peetakse ringtantsu. Arvatavasti pärinevad ringtantsud Skandinaaviast ning nende algseks eesmärgiks oli kaitse kurjade vaimude eest. Tantsud, milles jäljendatakse loomi või mõnda tegevust nimetatakse imiteerimistantsudeks. Neid tantsiti veel 19. sajandil, kuid aja jooksul kaotasid need oma tähtsuse. Eestlaste tantsuvara hulka kuuluvad ka rühmatantsud, mis pärinevad enne 19. sajandit. Neis peetakse tähtsaks tantsijate arvu ja ühist koostööd ning pööratakse rõhku sammudele. Tuntumaid rühmatantse on [[kaerajaan]]. 19. sajandi teisel poolel tõusis esile paartants ning rahvatants sai endale tähtsa koha seltskondlikus suhtlemises. Populaarseks sai [[valss]], mis tuli Eestisse Euroopast ning seda mõisteti erinevates piirkondades omamoodi ja nii tekkisid erinevad [[labajalavalss|labajalavalsi]] variandid. Veel tähtsaks peetakse [[polka]]t, mis oli 20. sajandil tõusnud labajalavalsi kõrvale. Lisandusid veel uued stiilid, näiteks [[reilender]] ja [[padespaan]], mida tantsitakse praegugi. <ref>http://www.gabriele.ee/eesti-rahvatantsude-vormid-ja-traditsioonid/</ref>
Tänapäeval ei koosne rahvatants ainult põhisammudest, vaid sellele on lisandunud palju omaloomingulisi samme ja tõsteid. Olenevalt rahvatantsurühmadest ja nende juhendajatest tantsitakse kas uuenduslike või põhisammude järgi.<ref> "75 aastat Eesti tantsupidusid",Tallinn:Varrak,2009.Lk 19.</ref>
==Rahvariided==
| |||