PCI-siin: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:PCI Slots Digon3.JPG|thumbpisi|Kolm PCI-siini]]

[[Pilt:Adaptec AHA-2940AU.png|200px|thumb|rightpisi|Tüüpiline 32-bitine, ainult 5V PCI-siin]]

[[Pilt:PCI-Bus.jpg|thumbpisi|Üks 32-bitine PCI-siin]]

PCI on siin. Igal siinil on mitu pesa. Esialgne PCI lubas ühele siinile kuni 3 pesa, uuem standard lubab kuni 6 pesa. Rohkemate pesade vajadusel võib arvuti sees olla ka mitu PCI-siini, igaühel kuni 6 pesa. Lisaks võib PCI-siinil olla PCI sild, mille taga on uus PCI-siin. Nii saab kokku palju siine teha, näiteks [[IBM]]-i suurtes serverites esineb sadu PCI-siine (pesasid on seega veel rohkem). <ref name="arvutiweb" />

Aastal [[1992]] ilmus PCI-siini esimene versioon ja Intel teatas, et siini standard on lahtine ning et nad loovad PCI Special Interest Groupi. Seega on igal huvitatud arendajal võimalus luua PCI seameid ilma litsentsi ostmata. PCI kujutab endast hübriidi ISA- ja VLB-siinist. Uus standard pakub seadmetele otsest juurdepääsu süsteemi mälule, aga kasutab silda, et luua ühendus [[esisiin]]iga ja seejärel protsessoriga. Sild on vajalik, et reguleerida PCI kiirust sõltumata protsessori kiirusest. Esimese versiooni taktsagedus oli 33 &nbsp;MHz, siini laius oli kas 32 või 64 bitti ning ta toetas 3,3 V ja 5 V seadmeid. PCI on kuni 10% kiirem kui VLB standard. Teoreetiliselt on siini ribalaius 133 &nbsp;Mbit/s, aga tegelikkuses umbes 80 &nbsp;Mbit/s. Kahjuks ei saavutanud see standard populaarsust enne Windows 95 turule ilmumist, sest mainitud operatsioonsüsteem toetas Plug and Play (PnP) tehnikat. Lühidalt tähendab see seda, et süsteem tunneb ise porti või pesasse ühendatud seadme või kaardi ära ning seadistab automaatselt kõik vajaliku. Ehk siis: tarvitseb riistvarakomponendid (näiteks graafika- või helikaart) ainult arvuti vabasse pessa panna ja ülejäänu toimub enam-vähem automaatselt. Uus komponent annab endast märku pärast arvuti käivitamist ning kooskõlastab arvuti sisehaldussüsteemis kõik vajaliku.

Füüsiliselt paikneb PCI enamasti rööbiti varasema ISA süsteemisiiniga. Vahel esineb süsteemiplaadil ka kombineeritud ISA- ja PCI-siin võimaldades kasutada emba–kumba neist. Ta loob otsese juurdepääsu perifeeriaseadmetele pöördumaks esisiini poole, millega on ühendatud protsessor.

Aastal [[1995]] ilmus PCI versioon 2.1 (teise nimega "paralleelne PCI-siin"). See tagab taktsageduse 66 &nbsp;MHz ja siini maksimaalne edastuskiirus on 533 &nbsp;Mbit/s (64-bitine versioon taktsagedusega 66 &nbsp;MHz). Lisaks toetab seda operatsioonsüsteem Windows 95 ([[Plug and Play]] tehnoloogia), mis võimaldas IBM PC kasutajatel mitte tunda end riivatud võrreldes teiste platvormidega. Versioon PCI 2.1 oli nii populaarne, et varsti kanti see üle teistele platvormidele protsessoritega Alpha, MIPS, PowerPC, SPARC, jne.

Aastal [[1997]], seoses arvutigraafika arenguga ja [[AGP]]-siini väljatöötlemisega ei rahuldanud PCI-siin enam kõiki vajadusi ja enam ei kasutatud seda videokaartide juures (nõuded olid ülepaisutatud). AGP-siin suhtles otse operatiivmäluga, võimaldades sinna laadida 3D-elemente ja neid sealt kiirelt kätte saada. Füüsiliselt on see PCI-st erinev ning omavahel neid kaarte vahetada ei saa. Läbi aja on AGP-st ilmunud suuremate sagedustega versioone, mis kannavad lisandina nimes kordajat, mis näitab, mitu korda suurem on kiirus algse AGP-ga võrreldes (X2 – 133 &nbsp;MHz, X4 – 266 &nbsp;MHz, X8 – 533 &nbsp;MHz).

[[ImagePilt:PCI Keying.svg|400px|thumb|rightpisi|PCI kaardid]]

Siini taktsagedus on 33 või 66 &nbsp;MHz, mis võimaldab arendada suurt läbilaskmevõimet. Maksimaalne läbilaskmevõime on:

* 132 &nbsp;Mbit/s, kui siinilaius on 32 bitti ja taktsagedus on 33 &nbsp;MHz;

* 264 &nbsp;Mbit/s, kui siinilaius on 32 bitti ja taktsagedus on 66 &nbsp;MHz;

* 264 &nbsp;Mbit/s, kui siinilaius on 64 bitti ja taktsagedus on 33 &nbsp;MHz;

* 528 &nbsp;Mbit/s, kui siinilaius on 64 bitti ja taktsagedus on 66 &nbsp;MHz.

Kui taktsagedus on 66 &nbsp;MHz, siis on vaja järgida, et kõik perifeeria seadmed töötaksid samal taktsagedusel.

PCI on 64-bitine siin, kuigi seda kasutatakse tihti ka 32-bitise siinina. See tähendab, et ühekorraga saab edastada kas 32 või 64 andmebitti. Toimub sünkroonne andmevahetus, siin on multipleksitud (aadress ja andmed edastatakse kasutades sama liini).

* CLK# – 33 &nbsp;MHz või 66 &nbsp;MHz taktsignaal.

Normaalsuuruses kaardi kõrgus on 107 &nbsp;mm ja sügavus on 312 &nbsp;mm, kuid paljudele kaasaegsetele arvutitele need ei sobi. Kohad, kuhu tuleb kruvid keerata, on ka standardiseeritud. Vaatamata sellele, et kaart võib ka väiksem olla, on kruvi suurus sama ning kõik kruvid peavad olema hoolikalt kruvitud.

* laius – 15,24 &nbsp;mm

* sügavus – 175,26 &nbsp;mm

* kõrgus – 106,68 &nbsp;mm

[[Pilt:MiniPCI and MiniPCI Express cards.jpg|thumbpisi|MiniPCI js MiniPCI Expressi kaardid]]

* kõrgus: 36,07 &nbsp;mm – 64,41 &nbsp;mm

* sügavus: 119,91 &nbsp;mm – 167,64 &nbsp;mm

[[ImagePilt:PCI und PCIe Slots.jpg|thumbpisi|PCI ja PCI Expressi siinid]]