Eesti viipekeel: erinevus redaktsioonide vahel

Maailmas on ligikaudu 6500 – 7000 keelt, see arv hõlmab nii visuaal-motoorseid kui ka auditiiv-verbaalseid keeli. Visuaal-motoorsed keeled on visuaalsed keeled, mida tajutakse nägemismeele kaudu ja väljendatakse kätega, sealhulgas näoilmete ja kehaliigutustega. Auditiiv-verbaalsed keeled on kõneldud keeled, mida tajutakse tavaliselt kuulmismeele kaudu. <ref>{{Raamatuviide|autor=Raili Loit, Regina Paabo ja Liivi Hollman|pealkiri=Viipekeelne kurt laps koolis|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=SA Innove|lehekülg=30}}</ref> Visuaal-motoorse keele oskuse põhjuseks võib olla näiteks kurt laps või kurdid lapsevanemad.<ref>{{Netiviide|Autor=Richard P. Meier|URL=https://www.oxfordhandbooks.com/view/10.1093/oxfordhb/9780199935345.001.0001/oxfordhb-9780199935345-e-19?print=pdf|Pealkiri=Sign Language Acquisition|Väljaanne=Oxford Handbooks|Aeg=2016|Kasutatud=04.05.2019}}</ref> Viipekeelt tajutakse visuaalselt ning keele visuaalsusel rajanev struktuur annab talle mitmed erijooned verbaalsete keeltega võrreldes.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Liivi Hollman|URL=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_2/OK_2006-2_04.pdf|Pealkiri=Eesti kurtide kogukonnast ja eesti viipekeelest|Väljaanne=Oma Keel|Aeg=2006|Kasutatud=04.05.2019}}</ref> Viipekeeled on loomulikud keeled, mis sarnanevad verbaalsete keeltega väga mitmes mõttes. Nad on kokkuleppelised kommunikatsioonisüsteemid, mis on tekkinud spontaanselt kõikides kurtide kogukondades. Viipekeel omandatakse lapsepõlves loomulikus keelekeskkonnas ilma spetsiaalse õpetuseta samas vanuses, kui kuuljad lapsed omandavad verbaalse keele, ning ta täidab samu sotsiaalseid ja mentaalseid funktsioone kui verbaalne keel.<ref name=":0" />

 

 

 

Viipekeelte peamise sisu moodustavad '''viiped''', mis avalduvad viiplemise ehk viipekõne kaudu.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=Regina Paabo|URL=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_2/OK_2012-2_04.pdf|Pealkiri=Eesti viipekeel ja selle loome|Väljaanne=Oma Keel|Aeg=2012|Kasutatud=04.05.2019}}</ref> '''Viipel''' kui keelelist teavet kandval keelesümbolil on oma kindel „häälikuline” kuju.<ref name=":2" /> Eesti viipekeele tekkimise aeg on siiani täpselt määratlemata, kuid eesti viipekeele ajalugu uurinud isikud on rõhutanud, et eesti viipekeele teket võib siduda esimese kurtide kooli avamisega Vändras.<ref name=":0" /> Eesti viipekeel kuulub maailmas ametlikult tunnustatud keelte hulka ning on registreeritud maailma keelte andmebaasis Ethnologue (rahvusvaheline kood ESO). <ref>https://www.ethnologue.com/language/eso</ref>Viipe osadeks on: käekuju (käevorm), koht, kus viibe moodustub, liigutus ja mitteverbaalne signaal ehk näoilme, suupilt ja kehahoid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Liivi Hollman, Regina Paabo ja Raili Loit|pealkiri=Viipekeelne kurt laps koolis|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=SA Innove|lehekülg=34}}</ref>

 

Eesti viipekeele küsilause kirjelduse leiab “Viibelda on mõnus” käsiraamatust, kus on välja toodud, et küsilause puhul on kulmud tõstetud, silmad kissis, keha võib olla ettepoole kaldus ning õlad võivad olla pisut tõstetud. Küsiviibe esitatakse kas lause alguses, lõpus või nii alguses kui lõpus.<ref>{{Raamatuviide|autor=Regina Paabo|pealkiri=Viibelda on mõnus - käsiraamat|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Instituut|lehekülg=289-291}}</ref>

 

== Fonoloogia aspekt ==

 

 

==Viibeldud eesti keel==

 

 

==Eesti sõrmendid==