Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
{{Sisukord paremale}}
==Tšehhoslovakkia kriisid ==
[[Pilt:Edvard_Beneš.jpg|pisi|left|[[Tšehhoslovakkia president]] (1935–1938) [[Edvard Beneš]]]]
Esimene Tšehhoslovakkia kriis suhetes [[Saksa Riik|Saksa riigiga]] toimus mais 1938. Teine kriis oli 1938. aasta septembris, pärast [[autonoomia]] nõudmist sudeedisakslaste poolt, 1938. aastal kuulutati [[Tšehhoslovakkia president|Tšehhoslovakkia presidendi]] [[Edvard Beneš]]i poolt välja 26. septembril [[mobilisatsioon]] 400 000 mehele ja Sudeedimaal[[Sudeedimaa]]l kehtestati [[sõjaseadus]].
[[Pilt:Sudetendeutsche gebiete.svg|pisi|Mustaga on märgitud alad kujutavad piirkondi, kus sõdadevahelisel ajal elas sakslaste enamus ja mida nimetati Sudeedimaaks[[Sudeedimaa]]ks (''Sudetenland'')]]
==Müncheni konverents ==
[[Pilt:Bundesarchiv_Bild_183-R69173,_Münchener_Abkommen,_Staatschefs.jpg|pisi|left|Vasakult: [[Neville Chamberlain]], [[ Édouard Daladier]], [[Adolf Hitler]], [[Benito Mussolini]] ja Itaalia välisminister [[Galeazzo Ciano]] [[Müncheni konverents]]il]]
Itaalia vahendusel toimus 29.-30. septembril 1938 [[Müncheni konverents]], mis lõppes sudeedisakslastega asustatud alade eraldamisega. [[1938]]. aasta [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] ja [[Müncheni konverents]]i kohaselt oli [[Tšehhoslovakkia]] loovutanudloovutas sudeedisakslastega asustatud alad ([[Sudeedimaa]]) Saksamaale. Müncheni kokkuleppe tulemusena Tšehhoslovakkia kaotas 1/3 territooriumist ja 1/2 tootmisvõimsusest. Selle tulemusena muutus see riik vastupanuvõimetuks, senini oli Tšehhoslovakkia sõjaliselt tugevaim väikeriik Euroopas.
[[File:Czechoslovakia 1939.SVG|pisi|left|Tšehhia ja [[Slovaki Vabariik (1939–1945)|Slovakkia]] 1938. ja 1939. aastal]]
[[File:Protectorate Of Bohemia and Moravia.png|pisi|left|[[Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat]]]]
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1969-054-16, Reinhard Heydrich.jpg|thumb|left|[[Reinhard Heydrich]] (1940)]]
 
[[Tšehhoslovakkia]] okupeerimise järel taandus osa Tšehhoslovakki vastupanuliikumisest Poola, kus osa langes 1939. aasta septembris Poolasse tunginud [[Punaarmee]] kätte vangi, interneeriti ja viidi [[Nõukogude Liit]]u ning osa taganes [[Rumeenia Kuningriik|Rumeeniasse]] ja seltsealt [[Lähis-Ida|Lähis-itta]].
[[Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus]] tegutses aga Londonis, ja seda juhtis riigi viimane juht [[Edvard Beneš]], [[eksiilvalitsus]]t tunnustasid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, USA ja teised liitlased, pärast Saksamaa sissetungi NSV Liitu ka [[NSV Liit]].
 
*[[==Slovaki vabariik (1939–1945)]]==
{{vaata|Slovaki vabariik (1939–1945)}}
Saksamaa kasutas ära slovakkide rahvusliikumist ning kallutas Slovakkiat kuulutama välja iseseisvuse, andes mõista, et vastasel juhul annab ta nende territooriumi tagasi Ungarile, nagu see oli enne 1918. aastat, kui nii Tšehhoslovakkia ja Ungari kuulusid [[Austria-Ungari keisririik]]i. Slovakid moodustasidki [[14. märts]]il [[1939]] oma riigi, mille etteotsa sai president [[Jozef Tiso]]. Slovaki vabariigi territoorium vastas ligikaudu tänapäeva [[Slovakkia]] territooriumile, kuid ilma lõuna- ja idaosata. Riik piirnes Saksamaa, [[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat|Böömi- ja Määrimaa protektoraadi]], [[Kindralkomissariaat|Kindralkomissariaadi]] (Saksamaa okupeeritud [[Poola]] alade) ning [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigiga]]. Slovaki vabariigi olemasolu tühistasid Teise maailmasõja võitjad tagasiulatuvalt koos [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] ja kõigi selle tagajärgede tühistamisega. Slovakkiast sai taas [[Tšehhoslovakkia]] osa.
 
==Tšehhia okupeerimine ==
[[File:Protectorate Of Bohemia and Moravia.png|pisi|leftthumb|[[BöömimaaBöömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]]]]
{{vaata|Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat}}
1941. aasta [[15. märts]]il okupeerisid Saksa väed Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraadi lõplikult. [[Adolf Hitler]] määras [[Riigi Julgeoleku Peaamet]]i juhi [[Reinhard Heydrich]]i 27. septembril 1941 kohakaasluse alusel juhtima [[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]]i. Võrreldes oma eelkäija [[Konstantin von Neurath]]iga oli Heydrichi poliitika palju karmim ja resoluutsem. Kuid teisest küljest viis ta läbi osavat sotsiaalpoliitikat, mis võimaldas elanikkonnal jätkata oma igapäevaelu ning selle tulemusena puudus Tšehhoslovakkias arvestatav relvastatud vastupanu [[Saksa okupatsioon Tšehhis|Saksa okupatsioon]]ile.
 
==Tšehhoslovakkia väed idarindel ==
[[Pilt:Legie_-_slavnostní_nástup.jpg|pisi|Ludvík Svoboda Nõukogude Liidus (1943)]]
[[Tšehhoslovakkia]] okupeerimise järel määrati Poolas asuvate Tšehhoslovakkia väeosade juhatajaks [[Ludvík Svoboda]]., Langeskes langes 1939. aasta septembris Poolasse tunginud [[Punaarmee]] kätte vangi, interneeriti ja viidi [[Nõukogude Liit]]u. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude-Saksa sõja]] alguse järel, [[1942]]. aastast asus [[kolonelleitnant]] Svoboda [[Buzuluk]]is korraldama [[Tšehhoslovakkia armeekorpus]]t, mille juhatajaks ta sai. 1. üksik Tšehhoslovakkia pataljon osales [[Kolmas Harkovi lahing|Kolmanda Harkovi lahingu]] [[Sokolovo lahing]]us. 1943. aastal osales 1. üksik Tšehhoslovakkia brigaad [[Kiievi lahing (1943)|Kiievi lahingus]] ja linna vabastamises.
 
 
[[File:Protectorate of Bohemia and Moravia (1942).svg|pisi|[[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]], 1942. aastal]]
==Atentaat Heydrichile ja kättemaksuaktsioonid ==
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1969-054-16, Reinhard Heydrich.jpg|thumb|left|[[Reinhard Heydrich]] (1940)]]
[[File:Protectorate of Bohemia and Moravia (1942).svg|pisi|[[Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat]], 1942. aastal]]
[[Tšehhoslovakkia]] eksiilvalitsus (''Prozatímní státní zřízení''), mida juhtis [[Edvard Beneš]], plaanis Heydrichile [[Operatsioon Anthropoid|atentaati]]. Briti eriteenistus [[Special Operations Executive]] (SOE) toimetas Briti lennuväe abil [[Jan Kubiš]]i ja [[Jozef Gabčík]]i langevarju teel okupeeritud Tšehhoslovakkiasse. 27. mail 1942 korraldati [[Praha]] eeslinnas [[Kobylisy]]s varitsus, Heydrich kui ka Kubiš said plahvatuses haavata. Ründajatel õnnestus põgeneda.
 
Reinhard Heydrich langes ta koomasse, millest ta enam teadvusele ei tulnud ja suri [[4. juuni]]l 1942. Kättemaksuna lasi Himmler 10. juunil tappa [[Lidice]] ja [[Ležáky]] küla üle 16-aastased meessoost isikud. Asulad põletati maha ja varemed kõrvaldati.
==Tšehhia ja Slovakkia vabastamine==
{{commonskat|Protectorate of Bohemia and Moravia|Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat}}
{{Vaata|Idarinne (Teine maailmasõda)#Lääne-Karpaadi pealetungioperatsioon}}
{{Vaata|Slovaki vabariik (1939–1945)#Slovakkia ülestõus}}
{{pooleli}}
==Vaata ka==
*[[Slovaki vabariik (1939–1945)]]
*[[Ludvík Svoboda]]
*[[Teine maailmasõda]]
*[[Poola Teises maailmasõjas]]
*[[Müncheni kokkulepe]] ja [[Müncheni konverents]]
*[[Praha ülestõus]]
 
 
[[Kategooria:Tšehhoslovakkia Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Slovakkia Teises maailmasõjas]]
52 466

muudatust