Eesti viipekeel: erinevus redaktsioonide vahel

Maailmas on ligikaudu 6500 – 7000 keelt, see arv hõlmab nii visuaal-motoorseid kui ka auditiiv-verbaalseid keeli. Visuaal-motoorsed keeled on visuaalsed keeled, mida tajutakse nägemismeele kaudu ja väljendatakse kätega, sealhulgas näoilmete ja kehaliigutustega. Auditiiv-verbaalsed keeled on kõneldud keeled, mida tajutakse tavaliselt kuulmismeele kaudu. <ref>{{Raamatuviide|autor=Raili Loit, Regina Paabo ja Liivi Hollman|pealkiri=Viipekeelne kurt laps koolis|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=SA Innove|lehekülg=30}}</ref> Visuaal-motoorse keele oskuse põhjuseks võib olla näiteks kurt laps või kurdid lapsevanemad.<ref>{{Netiviide|Autor=Richard P. Meier|URL=https://www.oxfordhandbooks.com/view/10.1093/oxfordhb/9780199935345.001.0001/oxfordhb-9780199935345-e-19?print=pdf|Pealkiri=Sign Language Acquisition|Väljaanne=Oxford Handbooks|Aeg=2016|Kasutatud=04.05.2019}}</ref> Viipekeelt tajutakse visuaalselt ning keele visuaalsusel rajanev struktuur annab talle mitmed erijooned verbaalsete keeltega võrreldes.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Liivi Hollman|URL=http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2006_2/OK_2006-2_04.pdf|Pealkiri=Eesti kurtide kogukonnast ja eesti viipekeelest|Väljaanne=Oma Keel|Aeg=2006|Kasutatud=04.05.2019}}</ref>. Viipekeeled on loomulikud keeled, mis sarnanevad verbaalsete keeltega väga mitmes mõttes. Nad on kokkuleppelised kommunikatsioonisüsteemid, mis on tekkinud spontaanselt kõikides kurtide kogukondades. Viipekeel omandatakse lapsepõlves loomulikus keelekeskkonnas ilma spetsiaalse õpetuseta samas vanuses, kui kuuljad lapsed omandavad verbaalse keele, ning ta täidab samu sotsiaalseid ja mentaalseid funktsioone kui verbaalne keel.<ref name=":0" />

'''Eesti viipekeel''' (inglise ''Estonian Sign Language'') on iseseisva grammatika ja leksikaga visuaal-motoorne keel, mida tajutakse silmade abil ja väljendatakse keha kaudu. Eesti viipekeele staatus ja areng on otseselt seotud sellega, missugune on ühiskonna suhtumine kurtide kogukonda ja kultuuri. Olulisel määral on eesti viipekeele olemus ja grammatika mõjutatud Eesti riiklikust kurtide haridus- ja sotsiaalpoliitikast eri perioodidel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Regina Paabo|pealkiri=Viibelda on mõnus - käsiraamat|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=13}}</ref> Eesti kurtide kogukonda ühendav keel - eesti viipekeel - on nagu kõik teised maailmas eksisteerivad viipekeeled visuaal-motoorne keel.<ref name=":0" /> Keeleseaduse kohaselt: iga muu keel peale eesti keele ja eesti viipekeele on võõrkeel. <ref name=":1">https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019079</ref> Lähtudes sellest eesti viipekeel on riiklikult tunnustatud keel.<ref name=":1" /> Eestis kasutab eesti viipekeelt regulaarselt 4500 inimest, kelle hulgas on 2000 kurti, kes vajavad tõlketeenust.<ref>Sutrop, Urmas. 2005. Estonian Sign Language. In Gordon, R., Jr. (ed). Ethnologue: Languages of the World. Fifteenth edition. Dallas, Texas: SIL International (vaadatud 16.01.2013)</ref>.