Mälumoodul: erinevus redaktsioonide vahel

{{keeletoimeta}}

{{vikinda}}

 

Leidub mitut liiki mälumooduleid:

* DIMM (ingl k: ''Dual In-line Memory Module'') ehk kaherealine mälumoodul

== DIP ==

Enamik mälukiipe asub plastist või keraamilises ümbrises, mille nimetus on DIP (ingl k: ''Dual In-Line Package'').<ref name="Pr3FI" /> DIP on neljakandiline pakend, millel on rida viikusid ääres. Varasemates arvutites kinnitati iga selline mälukiip emaplaadile eraldi. Kinnitamiseks on peamiselt kaks võimalust: kas kinnijootmine või [[Sokkel|soklisse]] asetamine. Mõlemal kinnitusel on omad miinused, nimelt võib jootmise käigus saada emaplaat kuuma tõttu kahjustada ning kinnijoodetud kiipide vahetamine on keerukam ja kulukam, nii et vigase mälu korral võib ainsaks lahenduseks olla emaplaadi vahetus. DIP-kiipide soklitest kipuvad aga arvutis vahelduva külma ja kuuma tõttu mälukiibid välja liikuma, mille tulemusel võib kontakt kaduda ja mälus tekkida kaod. Selle fenomeni ingliskeelne nimetus on ''chip creep.''<ref name="Scott" />

 

== SIMM ==

 

== DIMM ==

Uuematel mälumoodulitel on kaks rida elektrilise kontakte ja seepärast nimetatakse neid DIMM (ingl k : ''Dual In-line Memory Module'') ehk kaherealine mälumoodul. DIMM-id jagunevad omakorda viieks tüübiks. SDR (ing k: ''Single Data Rate'') DIMM-idel on 168 viiku, mõlemal küljel üks sisselõige ja kaks sisselõiget kontaktpinnal. [[DDR SDRAM|DDR]] (ing k: ''Double Data Rate'') DIMM-idel on 184 viiku kaks sisselõiget mõlemal küljel ja üks sisselõige kontaktpinnal, keskmest eemale nihutatud. [[DDR2 SDRAM|DDR2]] ja [[DDR3 SDRAM|DDR3]] DIMM-idel on 240 viiku, kaks sisselõiget mõlemal küljel ja üks kontaktpinna keskpunkti lähedal, aga mitte samades kohtades. [[DDR4 SDRAM|DDR4]] DIMM-il on 288 viiku ja sisselõiked sarnaselt [[DDR3 SDRAM|DDR3]] ja [[DDR4 SDRAM|DDR4]] DIMM-idega, kontaktpinna sisselõige erineval kohal eelveatest standardites.<ref name="Scott" /> Kõik DIMM-standardid on kas 64-bitised ning [[Paarsuskontroll|paarsusbiti]] ja ECC (ing k: ''Error-Correcting Code'') [[Veatõrjekood|veatõejekoodita]] või 72-bitised ning kas paarsusbiti või ECC veatõrjekoodiga.<ref name="Scott" />

 

=== SODIMM ===

Sülearvutite, väikeste personaalarvutite ja võrguriistvara tarvis on loodud ka DIMM-i väiksem alternatiiv SODIMM (ingl k: S''mall Outline Dual In-line Memory Module). ''Need on DIMM-ist umbes poole väiksemad. Sarnaselt DIMM-iga on ka neil DDR, DDR2, DDR3 ja DDR4 standardid.<ref name=":0" />

Vaatamata oma väiksemale suurusele on SODIMM-id enamasti sama kiirusega nagu DIMM-id ja kasutavad sama pinget.<ref name=":0" />

== Viited ==

{{viited|allikad=

<ref name="Scott">Mueller, Scott. "Memory." Upgrading and Repairing PCs. 20th ed. Indianapolis, Ind.: Que, 2012. 333–334, 338–339, 346–347. Print.</ref>

<ref name=":0">"SODIMM Memory Module" ''http://www.memoryx.com/sodimm.html ''Vaadatud 7. detsember 2014</ref>

<ref name="kDzMm">"What is LPDDR Memory ?" ''http://www.simmtester.com/page/news/showpubnews.asp?num=176 ''Vaadatud 7. detsember 2014</ref>

<ref name="F3DOe">"Parity and ECC – How They Work" ''http://www.realworldtech.com/parity-and-ecc-explored/ '' 2000-13-05. Vaadatud 7. detsember 2014</ref>