Heinrich von Fick: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par (+ masintoim) using AWB |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
8. rida:
Heinrich Claus Fick sündis [[1678]]. aastal [[Hamburg]]is ning ta ristiti [[3. november|3. novembril]] Hamburgi Püha Georgi kirikus
[[1699]]. aastal reisis Fick [[Stockholm]]i ning astus [[Carl Magnus Wilhelm Nieroth]]i rügementi. Temast sai rügemendi [[kortermeister]] [[Pärnu]]s.<ref name="Silnizki" />
Seejärel asus ta [[Schleswig-Holstein]]i [[Schleswig-Holsteini hertsogiriik|hertsogiriigi]] valitsejate [[Holstein-Gottorp]]i [[dünastia]] teenistusse ning sai hertsog [[Christian August]]i erasekretäriks. [[1711]]. aasta algul nimetati ta [[Eckernförde]] komissar-[[linnapea]]ks.
19. rida:
[[1717]]. aastal kohtus Fick [[Amsterdam]]is tsaar Peetriga, kes andis talle [[23. jaanuar]]il 12 aastaks [[kammernõunik]]u või [[riiginõunik (Venemaa)|riiginõuniku]] patendi. [[17. veebruar]]il andis [[Saksa-Rooma keiser|Püha Rooma keiser]] [[Karl VI]] talle aadlitiitli.<ref name="Livland" />
Aastatel 1717–1720 viidi läbi [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Riigiasutus|riigi]] haldus[[asutus]]te ja [[Venemaa Keisririigi haldusjaotus|haldusreform]] ([[1719. aasta oblastireform]]), mille tulemusel pidi endise [[Vene tsaaririik]] muutuma
Rootsi eeskujul ülesehitatud Vene keisririigi riigivalitsuskolleegiumite presidendid pidid olema vene päritolu, kuid asepresidendid võisid olla välismaalased. [[1726]]. aastal sai Fickist [[kommertskolleegium]]i asepresident. Ta töötas edukalt ning [[1727]]. aastal ühendati kommerts- ja [[manufaktuurkolleegium]].
33. rida:
3 kuud hiljem, 26. detsembril 1720 sai Fick soovitud [[mõis]]ad ([[Põltsamaa mõis|Põltsamaa]] koos Nõmmega, [[Võisiku mõis|Võisiku]], [[Pajusi mõis|Pajusi]], [[Kurista mõis|Kurista]], [[Eistvere mõis|Eistvere]], [[Adavere mõis|Adavere]], [[Lustivere mõis|Lustivere]] koos [[Kaliküla mõis|Kaliküla]]ga ja [[Tapiku mõis|Tapiku]]<ref name="Wzulz" /><ref name="prI8a" />), ning senised omanikud tõsteti välja. Kohe laskis ta ka eesti, läti, ingeri ja soome päritolu sõjavange ja kaasatooduid [[Põltsamaa]]le asustada ja pakkus neile teenistust.
[[9. mai]]l [[1725]] kinkis [[Katariina I]] vana [[Poola kuningas]] [[Zygmunt III Waza]]
[[Peeter II]] lubas 1727. aastal Fickil mõisad tagasi osta
[[1731]]. aasta aprilli alguses vahistati Fick koos väimeeste [[Otto Reinhold Zoege von Mannteuffel]]i ning [[riiginõunik (Venemaa)|riiginõunik]]u ja senatisekretär [[Wilhelm von Schulze]]ga kui üks [[aadlikonstitutsioon]]i, mille vürst [[Dmitri Mihhailovitš Golitsõn]] keisrinna [[Anna Ivanovna]]le [[1730]] troonileasumisel allakirjutamiseks esitas, autoritest. Aadlikonstitutsioon piiras Venemaa isevalitseja – keisrinna ainuvõimu ja laiendas aadelkonna osa riigivalitsemises.
44. rida:
==Perekond==
Heinrich von Fick abiellus [[1704]] [[Helena von Kruse]]ga. Neil sündis viis tütart:<ref name="Estland" />
*[[Sophie Elisabeth von Fick]] (surnud 1760), [[Võisiku mõis|Võisiku]], [[Päovere mõis|Päovere]], [[Soosaare mõis|Soosaare]] ja [[Süsivere mõis|Süsivere]] pärijanna, oli 1721. aastast [[Wilhelm von Schulze]] abikaasa.
*[[Beate Regina von Fick]] (1708–1785), Liivimaal [[Adavere mõis|Adavere]] ja [[Võrevere mõis|Võrevere]], ning Eestimaal [[Jõepere mõis|Jõepere]] pärijanna, Saaremaa maapealiku [[Erich Johann von Vietinghoff]]i abikaasa.<ref name="Livland" />
| |||