Saksimaa hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
143. rida:
Aastal 1112, pärast Lothari põlu alla langemist, nimetati [[Otto (Ballenstedt)|Otto von Ballensted]] keiser [[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich V]] poolt Saksimaa hertsogiks; kuid samal aastal läks ta keisriga tülli ning jäeti hertsogitiitlist ilma. Ta liitus Lothariga ja aitas Lotharil alistada Mansfeldi krahvi [[Hoyer I (Mansfeld)|Hoyer I-st]], kes oli aastal 1115 keisri poolt Saksi hertsogiks nimetatud. 1115. aastal võitis [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar von Supplinburgi]] Welfesholzi lahingus Heinrich V-e. 1125. aastal valiti Lothar von Supplinburg valiti [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]] ja krooniti keisriks [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III]] nime all. Otto vallutas slaavlastelt alasid [[Zerbst]]i ja [[Salzwedel]]i ümbruses.
[[1137]]. aastal Lothari surma järel läks Saksimaa hertsogkond tema väimehele hertsog [[Welfid|Welfi dünastiast]] [[Heinrich X Uhke]]le, kes oli [[Baieri hertsogkond|Baieri]] [[Baieri hertsog|hertsog]] aastast 1126, ja kes sai Saksimaa hertsogiks [[Heinrich II]] nime all, 1138. aastal püüdis Heinrich X saada Saksa kuningaks, kuid edutult. [[Ballenstedti krahv]]i [[Otto (Ballenstedt)|Otto]] ja Saksimaa hertsogi [[Magnus (Saksi)|Magnus Billung]]i tütre [[Eilika]] ainus poeg [[Albrecht I (Brandenburg)|Albrecht Karu]] [[Askaania dünastia]]st sai uueks Saksimaa hertsogiks.
===Askaania dünastia valitsusaeg===
| |||