Redaktsioon: 22. aprill 2019, kell 19:59 redigeeri PikseBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 66 715 muudatust P Robot: parandatud kuupäeva vormindust viidetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. mai 2019, kell 16:53 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
11. rida: Kommutaator on võimeline töötama nii täis- kui ka pooldupleksis. Lisaks võib kommutaator töötada ühel või mitmel OSI kihil samaaegselt. Kui seade töötab rohkem kui ühel tasemel korraga, kutsutakse seda mitmetasemeliseks või mitmekihiliseks kommutaatoriks.<ref name="aaron" /> Kommutaatoritel võib olla kas sisseehitatud või modulaarselt saadaval liidesed, mis lubab kommutaatoril ühendust luua eri tüüpi võrkudega, nagu näiteks [[ethernet]], [[kiudkanal]] ja [[IEEE 802.11]]. Kõrgema kihi kommutaatorid suudavad hoida eraldi mitut [[~~Virtuaalne_kohtvõrk~~Virtuaalne kohtvõrk\|VLAN]] gruppi ja tagada liiklust nende vahel, hoida [[teenusekvaliteet]]i<ref name="cb5ce" />, on vahel sisseehitatud seadistatava [[tulemüür (informaatika)\|tulemüüriga]]<ref name="aNlZZ" />, võrgu [[sissetungi avastamine]],<ref name="HVvpj" /> ning suudavad eristada [[video]]-, [[heli]]- ja andmevoogusid. Tänu sellistele kommutaatoritele ei ole videopilt hüplik ja heli katkendlik. Need saadetakse enne teisi pakette. Selliseid kommutaatoreid on vaja kasutada [[IP-kõne]] tehnoloogia korral. === VLAN === Vaikimisi jagavad kõik kommutaatoriga ühendatud seadmed sama [[levipiirkond]]a (''Broadcast domain''). Kasutades virtuaalvõrke, on võimalik kohtvõrk jaotada tükkideks, kus iga virtuaalvõrk kujutab endas eraldi levipiirkonda. See võimaldab näiteks kontorikeskkonnas jagada arvutid loogilistesse gruppidesse, kus sama ülesannet lahendavad töötajad asuvad ühes virtuaalvõrgus, kuid ei pea tingimata asuma füüsiliselt sama kommutaatori taga. Virtuaalvõrgusiseselt on arvutid jagatud OSI teise kihi alusel. Igale virtuaalvõrgule määratakse ära, mis pordid tema alla kuuluvad. Suhtluseks erinevate virtuaalvõrkude vahel on aga vaja juba kolmanda kihi sekkumist.<ref name="~~gIK9e~~aaron" /><ref name="~~aaron~~gIK9e" /> === Kiirused === [[Pilt:Ethernet switch Atlantis A02-F5P 5 ports backend.jpg\|pisi\|Tagantvaade, näha on 5 võrguporti]] Kommutaatori [[port\|pordi]]kiirused on 10/100/1000  Mbit/s. Võimsamad [[server]]ites kasutatavad kommutaatorid suudavad töötada kiirustel 10 Gbit/s. Kommutaatorid erinevad peamiselt kohtvõrgu jaoturite poolest: neil võib iga port töötada eri kiirusega ja korraga võib olla ühenduses mitu arvutipaari eri kiirustega. Ühenduse loomisel üritab kommutaator alati läbirääkimistega saavutada võimalikult kiire ühenduse. Kodused kommutaatorid ([[SOHO]], ''Small Office, Home Office'') on üldiselt 5- või 8-pordised ja kiirusega 10/100  Mbit/s. Reaalne andmeedastuskiirus on umbes kümnendiku võrra väiksem pordi maksimaalsest lubatud kiirusest.<ref name="jGra2" /><ref name="wNjqK" /> == OSI mudeli jaotus == === Kiht 1: füüsiline kiht === Jaotur töötab ainult füüsilisel kihil. Seega ei tea ta arvutite MAC-aadressidest ega muudest adresseeringutest midagi. Selle tõttu saadab jaotur iga saadud signaali välja igast pordist peale selle, kust signaal temani jõudis. Sellist liiklust nimetatakse poolduplekseks, mis tähendab, et ainult üks seade saab korraga rääkida ning kõik teised peavad kuulama. Kui liiklust ei ole ja kaks arvutit otsustavad samal ajal hakata infot edastama, tekib jaoturis signaalipõrge. Vältimaks signaalide põrkeid on kasutusel [[CSMA/CD]].<ref name="0F234" /> Põrke korral saadud signaalid unustatakse ning päritakse signaali saatnud seadmetel oma info uuesti saata. Suvalise aja pärast saadavad seadmed uuesti bitid teele ning kes esimesena ette jõuab, saab eesõiguse. Kuna jaoturil ei ole mingit teavet, mis asub tema portide taga, on kõik jaoturi pordid samas põrkepiirkonnas. Ka mitme jaoturi omavahelisel ühendamisel jäävad seadmed ikkagi jagama sama põrkepiirkonda. Selline seade ei sobi suurte võrkude haldamiseks, kuna mida rohkem seadmeid on jaoturitega ühenduses, seda kehvemaks muutub võrgusisene suhtlus.<ref name="aaron" /> Jaotur on kasulik olukorras, kus sama signaal on vaja saata mitmele võrgule edasi, kuigi seda suudavad ka võimsamad kõrgema kihi kommutaatorid kasutades selleks [[~~Pordi_peegeldamine~~Pordi peegeldamine\|portide peegeldamist]].<ref name="5pBtQ" /> Kommutaator loob esimese kihi ühenduse ainult virtuaalselt, kasutades otsuste tegemiseks tegelikult ülemiste kihtide infot nagu MAC- ja IP-aadressid. 2000. aastate alguseks ei olnud jaoturitel ja odavamatel kommutaatoritel märgatavat hinnavahet.<ref name="Tpnvp" /> 37. rida: Andmeside teisel kihil toimub MAC-aadresside kaudu. Et saaks selle alusel infot ühest kohast teise saata, peab kommutaator omama MAC-tabelit. Minimaalselt peab MAC-tabel sisaldama ühendunud seadmete MAC-aadresse ning milliste portidega on nad ühenduses. Ethernet kommutaator koostab oma MAC-tabeli dünaamiliselt. Iga kord, kui kommutaator saab mõne kaadri (kaader on teise kihi andmepakk nagu pakett on kolmanda kihi oma), vaatab ta selle kaadri algaadressi, ning kui sellist aardessi tabelis veel pole, siis see lisatakse ja seotakse selle pordiga. Esialgsel ühendamisel ei tea kommutaator ühtegi aadressi ja töötab analoogselt kohtvõrgu jaoturiga, saates iga temani saabunud kaadri igasse porti peale selle, kus kohast too kaader saabus. Lähteaadress lisatakse tabelisse, kuid sihtpunkti MAC-aadress lisatakse tabelisse alles siis, kui see seade vastab. Mida rohkem tabelit täidetakse, seda vähem tuleb ette asjatut info saatmist. Nagu jaoturil, kuuluvad kommutaatoriga ühendatud seadmed vaikimisi ühte levipiirkonda (''broadcast domain'') ning edastavad multi- ja leviedastusi kõigile portidele peale saabumispordi. Teise kihi päis ei sisalda infot, et oleks võimalik eristada üht võrku teisest. Sellest möödasaamiseks on aga võimalik kasutada VLAN-i.<ref name="~~aaron~~switch_evol" /><ref name="~~switch_evol~~aaron" /> Kaadrite saatmiseks on mitu võimalust<ref name="HKZNq" />: 49. rida: === Kiht 3: võrgukiht === Kolmanda kihi kommutaator võib täita mõningaid või kõiki funktsioone, mida täidab [[ruuter]]. Kommutaator kasutab ära kolmandat kihti näiteks VLAN-de omavaheliseks ühendamiseks.<ref name="aaron" /> === Kiht 4: transpordikiht === Neljanda kihi kommutaatorite täpsed omadused on enamasti tootja määrata, kuid tavaliselt on võimalik [[võrguaadresside teisendus]] ja lisatud mingil määral koormusjaotus, kasutades selleks [[~~Edastusohje_protokoll~~Edastusohje protokoll\|TCP-d]].<ref name="Bxh2S" /> === Kiht 7: rakenduskiht === 87. rida ⟶ 86. rida: === Konfiguratsioonivõimalused === ''Haldamata kommutaator'': haldamata kommutaatoritel puuduvad võimalused seadme haldamiseks. Need on [[~~Plug_and_play~~Plug and play\|isehäälestuvad]] ja neid kasutatakse enamasti kodu või väikefirma (SOHO) keskkondades, tänu nende suhteliselt madalale hinnale võrreldes järgnevate seadmetega. Võivad olla nii fikseeritud kui ka seadmepüstikusse paigaldatavad. ''Hallatud kommutaatorid'': sellistel seadmetel on kas üks või mitu viisi nende konfiguratsioonide haldamiseks. Tavalisemad võimalused seadmele ligipääsemiseks on [[käsurida]] (kättesaadav kas läbi konsooli kaabli, [[telnet~~\|telneti~~]]i või [[turvakest~~\|turvakesta~~]]a), lihtne võrguhaldusprotokoll või veebiliides. Hallatud kommutaatorid jagunevad omakorda kaheks: ''Targad kommutaatorid'' – neil kommutaatoritel on limiteeritud haldus meetodid. Tavaliselt omavad nad veebiliidest, kust on võimalik muuta lihtsamaid sätteid nagu VLAN ja pordi [[ribalaius~~\|ribalaiust~~]]t, kuid enamasti puudub neil käsurea tugi. ''Täielikult hallatavad kommutaatorid'' – omavad enamasti kõiki levinud haldamismeetodeid nagu käsuriba, veebiliides ja lihtne võrguhaldusprotokoll. Sätetes on kasutajal palju rohkem asju võimalik muuta kui targas kommutaatoris. Võimalik on muuta, jälgida ja tagavaraks erinevaid konfiguratsioone salvestada. Kasutatakse enamasti suuremates ettevõtetes, kus läheb vaja suuremat kontrolli, ja neid nimetatakse ettevõttekommutaatoritena (''Enterprise managed switches'').<ref name="iEwta" /> 102. rida ⟶ 101. rida: [[Täispuuprotokoll]] [[Shortest Path Bridging]] *[[~~Ühenduste_aheldamine_~~Ühenduste aheldamine (arvutivõrk)\|Ühenduste aheldamine]], tõstmaks läbilaset == Vaata ka == 112. rida ⟶ 111. rida: ==Viited== {{viited\|allikad= <ref name="v8Mem">{{cite web\|title=The 10 Most Important Products of the Decade\|author=Robert J. Kohlhepp\|date=2. oktoober 2000\|accessdate=25.02.2008\|publisher=Network Computing\|url=http://www.networkcomputing.com/1119/1119f1products_5.html}}</ref>▼ <ref name="switch_evol">{{cite web\|url=http://www.cisco.com/web/about/ac123/ac147/archived_issues/ipj_1-2/switch_evolution.html\|title=Layer 2 and Layer 3 Switch Evolution\|date=8. detsember 2013}}</ref> <ref name="aaron">{{cite web\|url=http://www.routeralley.com/ra/docs/hubs_switches_routers.pdf\|title="Hubs vs Switches vs Routers"\|author=Aaron Balchunas\|year=2011\|date=8.12.2013}}</ref> ▲<ref name="v8Mem">{{cite web\|title=The 10 Most Important Products of the Decade\|author=Robert J. Kohlhepp\|date=2. oktoober 2000\|accessdate=25.02.2008\|publisher=Network Computing\|url=http://www.networkcomputing.com/1119/1119f1products_5.html}}</ref> <ref name="cb5ce">{{cite web\|url=http://kb.netgear.com/app/answers/detail/a_id/972/~/how-qos-improves-performance\|title=How QoS Improves Performance\|date=8. detsember 2013}}</ref> <ref name="aNlZZ">[http://cisco.com/en/US/products/hw/modules/ps2706/ps4452/index.html Cisco Catalyst 6500 Series Firewall Services Module],Cisco Systems,2007</ref>

Kohtvõrgu kommutaator: erinevus redaktsioonide vahel