Keskseade: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: eemaldatud mittetöötav välislink
P pisitoimetamine
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:80486dx2-large.jpg|right|thumbpisi|[[Intel]]i [[mikroprotsessor]] 80486DX2 (suurus 12×6,75 mm)]]
'''Keskseade''' ehk '''töötlusseade''' ehk '''kesktöötlusseade''' ehk '''keskprotsessor''' on [[arvuti]] osa, mis täidab [[arvutiprogramm]]ide juhiseid ning on peamine vahend arvuti ülesannete täitmisel. Keskprotsessor täidab programmi käske etteantud järjekorras, et süsteem saaks täita kõik ettenähtud aritmeetilised, loogilised ja sisend-/väljundoperatsioonid.
 
==Ülevaade ja tööpõhimõte==
80. rida:
===Taktsagedus===
{{Vaata|Taktsagedus}}
Taktsagedus näitab protsessori sees kasutatava sünkrooniva signaali sagedust (näiteks 1  GHz protsessori korral sünkroonitakse protsessori sees toimuvat tegevust miljard korda sekundis, 10  MHz protsessori korral 10 miljonit korda sekundis). See ei näita otseselt protsessori jõudlust, kuid ühesuguse ehitustega protsessorite puhul on selle parameetri abil võimalik väga lihtsalt protsessorite võimaliku jõudlust hinnata. Siinkohal ei tohi segamini ajada protsessori töökiirust ja süsteemi töökiirust. Arvuti kiirus oleneb eelkõige siiski mälu kiirusest.
Protsessori taktsagedus saadakse süsteemisiini töösageduse ja protsessori kordaja korrutamise teel.
 
Taktsagedust antakse edasi süsteemi kellasignaaliga ehk taktsignaaliga. See dikteerib protsessori töösageduse ja sünkroonib arvuti eri osade tööd. Taktsignaali edastamine on äärmiselt lihtne: kindlate ajavahemike tagant vahetatakse protsessorile antavat pinget. See signaal on protsessori töötamiseks fundamentaalse tähtsusega, võimaldades protsessoril täita kordamööda erinevaid operatsioone. Mida kiirem kellasignaal ehk taktsignaal, seda rohkem ülesandeid suudetakse sekundis täita.
 
Personaalarvutitel ja paljudel seadmetel on ka nn kell-kalender ([[RTC]], reaalajakell), mis töötab protsessori taktkellast eraldi ja millel on oma sisemine taktsagedus.
 
===MIPS-id ja FLOPS-id===
106. rida:
 
===Kaitstud talitluslaad===
Alates mikroprotsessorist Intel [[80286]] oli võimalik personaalarvutitel töötada kahes töörežiimis: vanas ehk varasemate protsessoritega ühilduvas (Real Mode) ja uues "kaitstud" töörežiimis (Protected Mode).
 
Sellistel mikroprotsessoritel sai korraga käitada mitut programmi (multitegumtöö). Sellist tööviisi toetasid varem suuremad arvutid (UNIXi laadsete [[operatsioonisüsteem]]idega).
 
Kui mõni programmidest jäi tsüklisse ehk "jooksis kinni" siis jäi süsteem toimivaks ning ainult mõne programmi töö oli vaja lõpetada või programm taaskäivitada.
 
Samuti sai programmidele jätta mulje, et arvutil on väga palju mälu – 1 GB.
 
Mälu mida programm tegelikult kasutada sai, määras siiski ära reaalse mälu ja saaleala summa.
 
Kaitstud töörežiimis (Protected Mode) tavarežiimi (Real Mode) jaoks kirjutatud programmide käivitamine väga keeruline. Ümberlülitamiseks kahe laadi vahel tuli arvutile teha taaskäivitus.
 
Tuleb aga märkida, et see kas süsteem töötab kaitstud töörežiimis või mitte määrab ära mitte ainult protsessor ([[riistvara]]) vaid ka kasutatav operatsioonisüsteem ([[tarkvara]]).
145. rida:
* [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Protsessor Kuutõrvaja protsessoritest]
 
{{Mall:Arvuti}}
{{Protsessorite tehnoloogia}}