Juhtkang: erinevus redaktsioonide vahel

{{toimeta}} {{keeletoimeta}}

'''Juhtkang''' ([[inglise keel]]es ''joystick'') on sisendseade, mis koosneb alusel pöörlevast pulgast, mis omakorda edastab oma nurka/suunda juhitavale seadmele. Juhtkange kasutatakse tihti videomängude kontrollimiseks ja tavaliselt on neil üks või enam nuppu, mille olekut saab arvuti lugeda. Populaarne juhtkangi variatsioon, mida kasutatakse tänapäevastes videomängukonsoolides, on analoogpulk.

 

 

==Ajalugu==

Juhtkangi nimetus (''joystick'') arvatakse pärinevat 20. sajandi Prantsuse piloodilt [[Robert Esnault-Pelterie]]lt.<ref name="xxhvr" /> Samas on ka väiteid, et see pärineb hoopis pilootidelt Robert Loraine'ilt, James Henry Joyce'ilt või A. E. George'ilt. Loraine'i tunnustatakse, kuna ta kirjutas sõna "joystick" oma päevikusse aastal 1909, kui ta läks Pausse, et õppida Blerioti koolis lendamist. George oli lennupioneer, kes koos oma kolleegi Joblingiga ehitas biplaani ja lendas sellega Newcastles Inglismaal 1910. aastal. Ta leiutas väidetavalt "George Sticki", mis sai populaarsemaks kui juhtkang (''joystick''). George ja Joblingi lennuki juhtimise sammas on Inglismaal Newcastle Upon Tyneis asuvas Discovery Muuseumi kollektsioonis. Juhtkangid olid olemas varajastes lennukites, kuigi nende mehaaniline päritolu pole kindel.<ref name="qiEX4" /> Juhtkangi ingliskeelse nimetuse "joystick" loomise eest võib tunnustada Loraine'i, kuna teadaolevalt kasutas tema seda sõna aastal 1910 esimesena, kuigi ta peaaegu kindlasti ei leiutanud seadet ennast.

 

Ralph H. Baer, telekaga ühendavate videomängude ja Magnavox Odyssey leiutaja, lõi esimesed videomängu juhtkangid 1967. aastal. Need olid analoogjuhtkangid, mis kasutasid asukoha mõõtmiseks kahte [[Potentsiomeeter|potentsiomeetrit]].<ref name="Zp8TR" />

 

 

Hiljem on saanud mängukonsoolide juhtimisel standardiks analoogpulgad. Neil on võime näidata pulga nihkesuunda neutraalsest positsioonist, mis tähendab, et tarkvara ei pea positsiooni meeles pidama ega hindama kangi liigutades selle liigutamiskiirust. Need seadmed kasutavad tavaliselt pulga positsiooni arvestamiseks magnetilist vooluandurit.

 

==Tehniline teave==

Enamik juhtpulkadest on kahemõõtmelised, millel on sarnaselt [[arvutihiir|hiirega]] liikumiseks kaks telge, kuid on olemas ka ühe ja kolmemõõtmelised juhtpulgad. Tavaliselt on juhtpulgad seadistatud nii, et liigutades pulka vasakule või paremale tähistab liikumist piki x-telge ja liikudes edasi/üles või tagasi/alla tähistab liikumist piki y-telge. Juhtpulgad, mis on seadistatud kolmemõõtmeliseks liikumiseks töötavad tavaliselt nii, et väänates pulka vasakule (vastupäeva) või paremale (päripäeva) tähistab liikumist z-telge mööda. Need kolm telge – x, y ja z – on vastavuses õhusõidukite rullumise, kallaku ja langerdusega.

 

 

Lisaks on juhtkangidel tihti üks või rohkem "tulistamise" nuppu (päästikut), mis põhjustavad seadmes mingi kindla tegevuse. Need on lihtsad sisse- või välja lülitid.

Mõnedel juhtkangidel on kompetunnetuse tekitamise omadus. Need on seega sisend ja väljundseadmed, mitte lihtsad sisendseadmed. Arvuti saab väljastada signaali juhtkangile, mis põhjustab juhtkangil proovida liikumist takistada tagastatava jõuga või panevad juhtkangi vibreerima.

 

 

==Tööstuslikud rakendused==

 

==Tugitehnoloogiad==

 

===Vaatenurgalüliti===

'''Vaatenurgalüliti''' on mõnede juhtkangide juhtimiselement. See laseb juhtijal virtuaalses maailmas ringi vaadata, menüüdes liikuda jne. Näiteks paljud lennusimulaatorid kasutavad seda mängija vaadete muutmiseks,<ref name="kiyM3" /> samas kui teised mängud kasutavad seda vahel D-padi asendusena ja arvuti juhtpuldid, mis on tehtud PlayStation Dualshocki puldi järgi, seavad vaatenurgalüliti samuti D-padi asenduseks.

 

 

Päris õhusõidukites võib vaatenurgalülitiga juhtida näiteks kaldtüüri.

*[http://www.retroconnection.de/ Help page for connecting old joysticks to new computers]

{{commons|Joystick}}

 

[[Kategooria:Mängukontrollerid]]