ISA siin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
17. rida:
==Ajalugu==
ISA-siini töötas välja [[
[[
1987. aastal asus IBM vahetama AT-siini nende firmasisese [[Micro Channel Architecture|Mikro kanali ülesehitusega]] (MCA) püüdes taastada kontrolli PC ülesehituse ning PC turu üle. MCA-l oli mitu omadust, mis hiljem ilmnesid ka PCI-l, ISA järeltulijal, kuid MCA oli suletud standard, mitte nagu ISA (PC-siin ja AT-siin), millele IBM oli väljastanud täielikud spetsifikatsioonid ning isegi vooluringi skeemi. See süsteem oli AT-siiniga võrreldes täiustatum ning arvutitootjad vastasid EISA loomise ja hiljem [[Vesa kohalik siin|Vesa kohaliku siiniga]] (VLB). Tegelikult kasutas VLB mõningaid elektroonikakomponente, mis olid esialgselt mõeldud MCA jaoks, sest komponentide tootjad olid juba piisavalt varustatud nende tootmiseks. EISA ja VLB olid tagasiühilduvad AT (ISA) siini laiendused.
25. rida:
ISA-siinil põhinevate masinate kasutajad pidid teadma spetsiaalset informatsiooni riistvara kohta, mida nad oma süsteemile lisada tahtsid. Kuigi mõned seadmed olid "''[[plug-and-play]]''", oli see siiski haruldane. Kasutajad pidid tihti seadistama mitmeid parameetreid, kui nad lisasid uusi seadmeid, näiteks ''[[Interrupt Request|Interupt ReQuest]]'' (IRQ) liini, [[I/O aadress]]i või [[Direct memory access|DMA]] (Direct memory access) kanalit. MCA oli sellest komplikatsioonist vabanenud ning PCI sisaldas tegelikult mitmeid ideid, mida algul uuriti MCA-ga (kuigi see oli otsesemalt pärinenud EISA-st).
See mure seadistamisega viis lõpuks '''ISA PnP''' loomiseni. See oli "''[[plug-and-play]]''" süsteem, mis kasutas erinevaid muudatusi riistvarale, süsteemi [[BIOS]]-ile ja [[operatsioonisüsteem]]i tarkvarale, et ressursijaotust automaatselt hallata. See vajas [[APIC]]-iga (''advanced programmable interrupt controller'') süsteemi, mis asendas Intel 8259, millega PC oli sündinud.
PCI-pesad olid esimesed füüsiliselt mitteühilduvad laienduspordid, mis otseselt tõrjusid ISA emaplaadilt minema. Esialgu olid emaplaadid enamjaolt ISA-pesadega ja omasid mõnda PCI-pesa. 1990. aastate keskpaigaks olid need pesatüübid tasakaalus ning varsti olid ISA-pesad alles vaid vähestes laiatarbearvutites. [[Microsoft]]i [[PC 97]] spetsifikatsioon soovitas ISA-pesad täielikult eemaldada, kuigi süsteemi ülesehitus vajas veel ISA olemasolekut, et juhtida [[disketiseade]]t, [[jadavärat]]eid (''serial port'') jne. See oli aluseks tarkvaraga ühilduva [[LPC siin|LPC-siin]]i loomisele. ISA-pesad säilisid veel mõneks aastaks ning sajandivahetuse lähenemisel oli tavaline näha süsteeme, millel olid [[kiirendatud graafikaport]] (AGP ehk ''Accelerated Graphics Port''), mis asus protsessori lähedal, PCI-pesade rivi ning lõpus üks või kaks ISA-pesa. 2008. aasta lõpus olid isegi disketiseadmed ja järjestikpordid kadumas ning kiibistikel veel alles jäänud ISA (selleks ajaks LPC-siini) väljasuremine oli silmapiiril.
34. rida:
==ISA-siini ülesehitus==
[[Pilt:XT Bus pins.svg|
[[Pilt:ISA Bus pins.svg|
'''PC/XT-siin''' on kaheksa[[bitt|bitine]] ISA-siin, mida kasutati [[Intel]] [[Intel 8086|8086]] ja Intel [[Intel 8088|8088]] süsteemidel [[IBM PC]]-des ja [[IBM PC XT]]-des 1980. aastatel. Selle 62 kontakti seas olid [[multipleksimine|demultipleksitud]] ja elektriliselt puhverdatud versioonid 8088 protsessori kaheksast andme- ja 20 aadressiribast koos voolujuhtmete, kellade, lugemise ja kirjutamise taktsignaali, katkestusribade ja muuga. Voolujuhtmed sisaldasid −5 V ja +/–12 V, et toetada [[PMOS loogika|pMOS]]-i ja tarvikurežiimi [[NMOS loogika|nMOS]] vooluringe, sealhulgas dünaamilist RAMi. XT siini ülesehitus kasutab ühte [[Intel 8259]] [[Programmable Interrupt Controller|PIC]]-i (Programmable Interrupt Controller), andes kaheksa vektoriseeritud ja prioriseeritud katkestusliini. Sellel on neli [[Direct memory access|DMA]] kanalit, millest kolm on välja toodud XT siini laienduspesade juurde. Nendest kaks on tavaliselt juba eraldatud masina funktsioonide jaoks (disketiseade ja kõvaketta kontroller):
{| class="wikitable"
48. rida:
| 3 || Jah || [[Kõvaketas|Kõvaketta]] kontroller
|}
'''PC/AT-siin''' on 16-[[bitt|bitine]] (või 80286-) versioon PC/XT-siinist, mis võeti kasutusele koos [[
16-bitine AT-siini pesa kasutas esialgselt kahte standardset serva ühenduspesa varasemates IBM PC/AT arvutites. Kuid AT-ülesehituse ja 16-bitise ISA-siini populaarsuse tõttu võtsid tootjad kasutusele spetsiaalsed 98 kontaktiga pesad, mis ühendasid kaks pesa üheks tervikuks. Neid võib leida peaaegu igas AT-klassi PC-s, mida toodeti pärast 1980-ndate keskpaika. ISA-pesa on tüüpiliselt must (mille tõttu saab teda eristada pruunidest EISA-pesadest ja valgetest PCI-pesadest).
56. rida:
===Erinevad siinikiirused===
Esialgselt oli siini kell sünkroonis protsessori kellaga, mille tulemusel olid erinevatel turulolevatel IBM-i "kloonidel" erinevad siini taktsagedused (vahel isegi kuni 16 või 20
===8/16-biti sobimatus===
84. rida:
* [[PC/104]] – ISA manustatud variant
* [[Low Pin Count]] (LPC) – ISA väheste nõeltega versioon
* [[
* [[Micro Channel Architecture|Mikro kanali ülesehitus]] (MCA)
* [[Vesa kohalik siin]] (VESA)
111. rida:
* Microsoft (2007-03-15). ''[http://archive.is/ma3mj Removing Support for Industry Standard Architecture (ISA) Bus.]'' Microsoft.
[[Kategooria:Arvutisiinid]]▼
{{Arvutisiinid}}
▲[[Kategooria:Arvutisiinid]]
| |||