Ferriitmälu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
[[Pilt:KL CoreMemory.jpg|pisi|1024 bitti sisaldav 32
{{Mälu_tüübid}}
'''Ferriitmälu''' (ingl. ''magnetic-core memory'') on [[muutmälu|suvapöördusega]] [[säilmälu]], kus info salvestamiseks kasutatakse väikeseid ferriitrõngakesi – südamikke, millest igaüks talletab ühte [[bitt]]i. Südamik võib olla [[Magneetumine|magnetiseeritud]] kas päripäeva või vastupäeva, need olekud määravad talletatud biti väärtuse (traditsiooniliselt 0 ja 1). Südamikest on läbi punutud traadid, mille abil on võimalik lugeda või muuta iga südamiku magneetumissuunda. Ferriitmälu ei vaja info säilitamiseks toidet, kuid lugemise käigus sinna salvestatud info kustub – toimub hävitav lugemine.
7. rida:
Viehest sõltumatult leiutasid 1947. aastal ferriitmälu ka Hiina päritolu Ameerika teadlased [[An Wang]] ja [[Way-Dong Woo]] [[Harvardi ülikool]]is. 1950. aastal tegi sama ka [[Jan Rajchman]]. 1951 patenteeris [[Jay Forrester]] andmesalvestusseadme, mis kasutas kolmemõõtmelisse struktuuri paigutatud südamikke. See oli esimene digitaalarvutis kasutatud ferriitmälu.<ref name="hZtIu" /><ref name="MemoryMuseum" /><ref name="EdwinD" />
Esimene ferriitmälu kasutav arvuti oli 1951. aastal [[MIT]]-is valminud [[Whirlwind]], mis oli ühtlasi esimene reaalajas töötav arvuti. Algselt kasutati selles [[elektronkiiretoru]]del põhinevat mälu, mis oli aga aeglane ja ebausaldusväärne. Seepärast püüdis Jay Forrester leida kiiremat ja stabiilsemat alternatiivi, mille ta 1951. aastal ferriitmälu näol leidis. 1953. aastal asendati Whirlwindi kogu mälu ferriitmäluga.<ref name="MemoryMuseum" /> Ferriitmälul olid elektronkiiretorude ees mitmed eelised. See oli töökindlam ning seeläbi vähenes Whirlwind arvutis hoolduseks kuluv aeg märgatavalt. Samuti oli ferriitmälu pöördusaeg lühem (ferriitmälul ~9 ms, elektronkiiretoru ~25 ms), mis suurendas arvuti kiirust.
Ferriitmälu kasutati digitaalarvutites 1950. aastate keskpaigast kuni 1970. aastate keskpaigani.<ref name="3Ek3f" /> 1970. aastatel tõrjus odavnenud pooljuhttehnoloogia ferritmälu välja, kuid selle kasutamist jätkati siiski arvutites, kus töökindlus oli esmatähtis. Näiteks kasutati ferriitmälu [[Apollo navigatsiooniarvuti
==Ehitus==
47. rida:
==Omadused==
Viiekümnendate alguses olid südamikud ~2
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="hZtIu">Jay W. Forrester, "Digital Information In Three Dimensions Using Magnetic Cores", ''Journal of Applied Physics'' 22, 1951</ref>▼
<ref name="MemoryMuseum">{{netiviide | URL =http://www.computerhistory.org/revolution/memory-storage/8/253 | Pealkiri =Magnetic Core Memory | Kasutatud = 8. detsember 2013 | Keel = Inglise}}</ref>
<ref name="EdwinD">Milestones in Computer Science and Information Technology Edwin D. Reilly</ref>
<ref name="BenNorth">{{netiviide | URL = http://www.corememoryshield.com/report.pdf| Pealkiri = Magnetic core memory reborn | Autor = Ben North, Oliver Nash | Failitüüp = pdf| Aeg = 9. mai 2011 | Kasutatud = 8. detsember 2013 | Keel = Inglise}}</ref>▼
<ref name="BrentHilpert">{{netiviide | URL =http://www.cs.ubc.ca/~hilpert/e/coremem/index.html | Pealkiri =Magnetic Core Memory Systems | Autor =Brent Hilpert | Kasutatud = 8. detsember 2013 | Keel = Inglise}}</ref>▼
<ref name="RedOrbit">{{netiviide | URL =http://www.redorbit.com/education/reference_library/technology_1/computer-tech/2583350/core_memory/ | Pealkiri = Core Memory | Kasutatud = 8. detsember 2013 | Keel = Inglise}}</ref>▼
▲<ref name="hZtIu">Jay W. Forrester, "Digital Information In Three Dimensions Using Magnetic Cores", ''Journal of Applied Physics'' 22, 1951</ref>
<ref name="QYVik">{{netiviide | URL = http://research.microsoft.com/en-us/um/people/gbell/CyberMuseum_contents/TCMR-1983_Winter_A_Companion_to_the_Computer_Pioneer_Timeline.pdf | Pealkiri = The computer museum report | Autor = | Failitüüp = pdf| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 1983 | Koht = Massachusetts | Väljaandja = One Iron Way | Kasutatud = 8. detsember 2013 | Keel = Inglise}}</ref>
<ref name="3Ek3f">http://www.computerhistory.org/tdih/March/4/</ref>
<ref name="f3gLl">http://web.mit.edu/6.933/www/core.html</ref>
▲<ref name="BenNorth">{{netiviide | URL = http://www.corememoryshield.com/report.pdf| Pealkiri = Magnetic core memory reborn | Autor = Ben North, Oliver Nash | Failitüüp = pdf| Aeg = 9. mai 2011 | Kasutatud = 8. detsember 2013 | Keel = Inglise}}</ref>
▲<ref name="BrentHilpert">{{netiviide | URL =http://www.cs.ubc.ca/~hilpert/e/coremem/index.html | Pealkiri =Magnetic Core Memory Systems | Autor =Brent Hilpert | Kasutatud = 8. detsember 2013 | Keel = Inglise}}</ref>
▲<ref name="RedOrbit">{{netiviide | URL =http://www.redorbit.com/education/reference_library/technology_1/computer-tech/2583350/core_memory/ | Pealkiri = Core Memory | Kasutatud = 8. detsember 2013 | Keel = Inglise}}</ref>
<ref name="KknVL">Microprocessors & Computer Architecture|A.P.Godse, D.A.Godse|lk 58</ref>
}}
| |||