DDR SDRAM: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Generic DDR Memory (Xytram).jpg|thumbpisi|Lauaarvuti DDR1-266]]
[[Pilt:PQI MDAD-428HA 20101212.jpg|thumbpisi|DDR1-400]]
'''DDR SDRAM''' (''Double data rate synchronous dynamic random access memory'') on arvuti põhimälu [[integraallülitus]].
 
Võttes võrdluseks ''single data rate'' ([[SDRAM#SDR_SDRAMSDR SDRAM|SDR]]) SDRAM-i, teeb DDR SDRAM kasutajaliides võimalikuks kiiremini andmeid saata tänu nende ajastamisele ning [[kella signaal]]ide rangemale kontrollile. Et saada kätte õiget ajastust, peavad rakendused tihti kasutama skeeme nagu näiteks [[faasi keskne silmus]] ja ise-kalibreerimine.
 
Liides kasutab topeltpumpamist (''double pumping''; saadab andmeid kellasignaali tõusval ja langeval serval), et võimaldada aeglasemat [[taktsagedus]]t. Üheks taktsageduse all hoidmise eeliseks on ohutusnõudete vähenemine [[mälu]] ja [[kontroller]]i vahel.
 
„Double"Double data rate“rate" viitab sellele, et DDR saavutab teatud sagedusel peaaegu kahekordse ülekandekiiruse samal ajal, kui SDR vajab selleks ''topeltpumpamist''.
 
Kui saatmine toimub 64 [[bitt]]i ajaühikus (antud juhul on selleks pool takti), siis DDR SDRAM annab andmeedastuskiiruseks (mälu [[siin]]i taktsagedus) ×2 (kahekordsel määral) ×64 (saadetud bittide arv) / 8 (bittide arv baidis). Seega, siini sagedusel 100 [[MHz]], annab DDR SDRAM maksimaalseks edastuskiiruseks 1600 MB/s.
49. rida:
'''NB!''' See tabel on kinnitatud JESD79F-iks JEDEC-i poolt. Pakendite suurused, mille sees DDR SDRAM on toodetud, on samuti standardiseeritud JEDEC-i poolt.
 
Erinevate kiirustega DDR SDRAM-idel pole ülesehituselt mingeid erinevusi. Näiteks PC-1600, mis on mõeldud töötama kiirusel 100  MHz ja PC-2100 133  MHz. See number näitab lihtsalt, millistel kiirustel see kiip on garanteeritud töötama. Seega DDR SDRAM on garanteeritud töötama madalamatel kiirustel, aga suudab töötada ka suurematel kiirustel nendest, millel oli mõeldud töötama. Töökiiruse muutmist nimetatakse alakiirendamiseks või [[ülekiirendamine|ülekiirendamiseks]].
 
DDR SDRAM-id, mis on mõeldud laua[[arvuti]]tele, tuntud ka kui DIMM-id, omavad 184 ühendust (erinevalt SDRAM-i 168 ja DDR2 SDRAM-i 240 ühendusele) ja neid on võimalik eristada SDRAM DIMM-st täkete arvu järgi (DDR SDRAM omab ühte, SDRAM kahte). DDR SDRAM [[sülearvuti]]tele, SO-DIMM, omab 200 ühendust, mis on sama palju kui DDR2 SO-DIMM-il. Nendel kahel variandil on väga sarnased täkked ja nende sisestamisel peab olema hoolas, kui pole kindel, kumma variandiga tegu. DDR SDRAM-id töötavad pingel 2,5 V, erinevalt SDRAM-ist (3,3 V). See võib märgatavalt vähendada elektri tarbimist. Kiibid ja moodulid DDR-400 ja PC-3200 standardiga kasutavad nominaalset pinget 2,6 V.
56. rida:
 
===Kiibi omadused===
[[Pilt:Integrated circuit on microchip.jpg|thumb|rightpisi|Kiip]]
'''DRAM-i sagedus'''
 
Kiipide mahtu mõõdetakse megabittides või megabaitides, näiteks 256  Mbit või 32 MB kiibi kohta. Peaaegu kõik emaplaadid tunnevad ära 1 GB mooduleid, kui nad kasutavad madala tihedusega 64M×8 mooduleid. Kui kasutatakse 128M×4 1GB mooduleid, siis need arvatavasti ei tööta. Standardid ei luba seda.
 
'''DRAM-i ülesehitus'''
[[Pilt:Square array of mosfet cells read.png|thumb|rightpisi|DRAM-i lugemine]]
 
Kirjalikul kujul 64M×4, kus 64M tähendab paigutatud ühikuid (64 miljonit), ×4 (hääldatakse "4") – bittide arv kiipide kohta, mis on võrdne bittide arvuga ühiku kohta. Need sisaldavad ×4, ×8 ja ×16 DDR kiipe. Kiibid ×4 võimaldavad kasutada arenenud veaparanduse [[Funktsioon (programmeerimine)|funktsioone]], nagu Chipkill, mälu puhastamine ja [[Intel]] SDDC, samas ×8 ja ×16 kiibid on mõnevõrra kallimad.
69. rida:
'''ECC vs non-ECC'''
 
Moodulid, mis omavad veaparanduskoodi, on märgistatud kui ECC. Moodulid, mis ei oma veaparanduskoodi, nimetatakse non-ECC. <ref>[https://archive.is/wggO ECC ja non-ECC] 10.detsember 2010.</ref>
 
===DRAM-i järgud (samuti tuntud kui read või küljed)===
Moodulitel võib olla 1, 2 või 4 [[järk]]u, aga ainult 1 järk saab olla aktiivne igal ajahetkel. Kui moodulil on kaks või rohkem järke, siis mälukontroller peab [[periood]]iliselt tegema "''open-close''" ümberlülitamisi. Mitte ajada segamini ridu selle kontektis, kus rida kirjeldab kiibi sisemist ehitust. Küljed on ka segadust tekitav mõiste, sest siit võib järeldada, et see on seotud kiipide füüsilise paigutusega moodulil.
 
'''DRAM-seadmete arv'''
114. rida:
 
==Alternatiivid==
[[ImagePilt:Desktop DDR Memory Comparison.svg|thumb|rightpisi|DDR-ide võrdlus]]
{| class="wikitable"
|-
142. rida:
DDR-i puhvri sügavus on 2 bitti, samas kui DDR2 kasutab 4 bitti. DDR2 müük suurenes 2004. aasta lõpus, kui oli saadavad madala latentsusega mooduleid.
 
Mälutootjad on väitnud, et ebapraktiline oleks massiliselt toota DDR1 mälu, mille tõhus sagedus on üle 400 &nbsp;MHz. DDR2 on kättesaadav nii 400 &nbsp;MHz kui ka kõrgema sagedusega. RDRAM on eriti kallis alternatiiv DDR SDRAM-ile, ja enamik tootjaid on loobunud nende kiibistikust. DDR1 mälu hinnad on oluliselt suurenenud alates 2008. aastast. Samas DDR2 hinnad on jõudnud kõigi aegade madalaimale tasemele. Jaanuaris 2009 oli 1 GB DDR1 2–3 korda kallim kui 1 GB DDR2.
 
==Ühilduvus==
151. rida:
 
{{DRAM}}
 
[[Kategooria:SDRAM]]