DFW C.V: erinevus redaktsioonide vahel

|pildi_link = DFW C.V koos meeskonnaga, arvatavasti ''Bayrische Flieger Abteilung'' 287, 1918. aastal

|pikkus = 7,88m88 m

|tiivaulatus = 13,27m27 m

|tiivapindala = 42,2m2 m²

|tühimass = 970kg970 kg

|stardimass = 1430kg1430 kg

|mootor = 220h.-j.220 hj Benz Bz.IV

|kiirus = 160km160 km/h

|lennulagi = 5000m5000 m

|lennukaugus = 500km500 km

|toodanguarv = cau 3000

'''DFW C.V''' oli [[Saksamaa]]l konstrueeritud [[biplaan|kahepinnaline]] (biplaan) [[sõjalennuk]], mida esimest korda kasutati [[1916]]. aastal [[Esimene maailmasõda|Esimesesesimeses maailmasõjas]].

==Arendus ja sarjana ehitamineseeriaehitus==

DFW C.V oli C.IV arendus. Lennuki konstruktrikskonstruktor oli Heinrich Oelerich. C.IV tiivataristu oli ühe orvaga (poolovaalne sisselõige ülemise tiiva tagaservas kere kohal, piloodi vaatevälja avardamiseks üles), jõuallikaks 150 h.-j.hj [[Benz Bz.III]] [[mootor]], lennuki C.V tiivataristu oli kahe orvaga (ka alumine tiib oli tagaserva sisselõikega, ikka vaatevälja avardamiseks alla), sai kas 185 h.-j.hj [[Conrad C.III|C.III N.A.G.]] või [[Benz Bz.IV]] mootori. Võimsam mootor tagas lennukile head lennuomadused ning C.V sai Esimeseesimese Maailmasõjamaailmasõja ajal Saksamaal enim ehitatud lennuk. Umbes 2000 lennukit valmistati [[Deutsche Flugzeug-Werke]] tehases, veel 1250 lennukit valmistati litsentsi alusel [[Aviatik]]u, [[Halberstadt (lennukitehas)|Halberstadti]], [[LVG]] ja [[Schütte-Lanz]]i tehastes. Seda lennukiseeriat ehitati kuni Maailmasõjamaailmasõja lõpuni.

DFW C.V oli valdavalt puitkonstruktsiooniga lennuk. Lennuki puitsõrestik-kerepuitsõrestikkere oli kaetud [[vineer]]iga, vaid sabaosa oli [[toru]]dest [[keevitamine|keevitatud]] metall[[ferm|sõrestik]] ning [[tekstiil|riide]]kattega. Tiivad olid kahetalalised, plaanvaates [[ristkülik]]ukujulised, riidekattega. Ülemine tiib oli veidi suurema ulatusega, kaldtüürid paiknesid ainult ülemisel tiival.

Lennuki mootor oli vedelikjahutusega 6-silindriline ridamootor, mille silindrite väljalasketorud ühinesid mootori kohal olevasse korstnasse, mis juhtis heitgaasid ülemisest tiivast kõrgemale. LVG tehases ehitatud lennukeil olid horisontaalsed väljalasketorud. Mootor käitas 2,8 -meetrise läbimõõduga 2-labalist mitmekihilist liimitud [[puit]][[propeller]]it. Varasematel lennukeillennukitel olid [[õli]]- ja vedelikjahutuse radiaatorid lennuki külgedel, hiljem ülatiiva esiserva ees.

DFW C.V leidis peamiselt kasutust luure- ja kerge pommituslennukina. Esimese Maailmasõjamaailmasõja ajal oli peamiseks kasutajaks Saksamaa lennuvägi, kuus lennukit tarniti 1917. aastal ka [[Bulgaaria]] lennuväele. 1918. aasta kevadest hakkas C.V lennukite arvukus [[lennuvägi|lennuväes]] tasapisi vähenema, kuid vaherahu sõlmimise hetkelajal 11. novembril 1918 oli kasutusel veel caligikaudu 600 seda tüüpi lennukit. Enamus lennukeist lammutati [[Versailles' rahu]] sõlmimise järel.

[[Poola]] vägede kätte langes 11 DFW C.V lennukit, veel 13 lennukit pandi kokku leitud osadest ning mingi kogus õnnestus 1920. aastal osta ka Saksamaalt. Poola lennukid leidsid kasutust ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] -– Poola sõjas 1919-201919–1920.

Kaks lennukit olidoli kasutusel [[Soome]] lennuväes, neli [[Holland]]is, kaks [[Šveits]]is ningja neli [[Eesti õhuvägi|Eesti lennuväes]]. Kaheksa lennukit ehitati Saksamaal ümber [[reisilennuk]]eiks ning neid kasutas [[Deutsche Luft Rederei]]. Seitse lennukit ehitas 1925. aastal ''Darzhavna Aeroplanna Rabotilnitsa'' (Bulgaaria riiklik lennukitöökoda), need said nimeks '''DAR Uzunov-1''' (DAR U-1) ja leidsid kasutust treeninglennukitenaõppelennukitena.

Neljast Eesti lennuväes kasutusel olnud DFW C.V lennukist kaks saadi trofeedena ning kaks osteti 1919. a.aasta sügisel Taanist.

Esimene trofeelennuk saadi 8. juunil 1919, kui [[Landesveer|Balti Landeswehr]]i teenistuses olnud lennukil üritada [[Narva]] tuua vene senaator Neidhardt. Eestlased olid lennuki saabumisest teadlikud ning lendurid ja reisija areteeriti. Lennuk võeti aga lennuväes arvele nr. 10 all ning lipnik [[Karl Haas]] sooritas sellel enamuseenamiku oma [[Vabadussõda|Vabadussõja]] aegsetest lahinglendudest. Teine DFW C.V trofeelennuki tulistasid [[Landeswehr]]i sõja ajal alla 6. jalaväepolgu sõdurid 21. juunil 1919 Auciemi [[mõis]]a lähistel. Lennuk võeti küll arvele numbri 11 all, kuid Vabadussõja ajal seda remontida ei jõutud.

Kaks [[Taani]] kaudu Saksamaalt ostetud lennukit jõudsid [[Tallinn]]a 3. oktoobril 1919. Need said lennuväe numbrid 33 ja 34. Nr. 33 lennuki sai omale esimene [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväe]] lennukooli lõpetanud lendur [[Gustav Oamer]], kes lendas sellel 15. detsembril 1919 Lõunarindele, [[diviis]]i lennusalga nr. 1 koosseisu. Halbade [[ilm]]ade ning muude sekelduste tõttu jõudis ta aga [[Võru]] lähedal asunud [[Vana-Nursi]] [[lennuväli|lennuväljale]] alles pealepärast vaherahu, 28. jaanuaril 1920.

Lennukid jäid Eesti lennuväe teenistusse ka pealepärast Vabadussõda. Neist viimane kanti maha alles 1930. aastal.