Jüripäev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
tegin kirja pikemaks ja lisasin rohkem infot Jüripöeva kohta
Copy paste Bertast. Eemaldatud muudatus 5307078, mille tegi 81.21.242.10 (arutelu)
Märgis: Eemaldamine
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2014}}
 
'''Jüripäev''' on [[23. aprill]]il ning see on [[303]]. aastal [[märter|märtrina]] surnud ja hiljem [[pühak]]uks kuulutatud [[Püha Jüri]] surmapäev.
Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle.
 
Enne 1918 aastat oli jüripäev e. maahingamispäev 3 mail (ukj).
Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld.
 
Ühtlasi peetakse jüripäeva looduse ärkamise päevaks.
Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni – nad ei rünnanud koduloomi.
 
* Suplus enne jüripäeva annab hea tervise.
Veel 19. sajandil oli jüripäev mõisaga teenistuslepingute lõppemise ehk kolimise päev.
* Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, kuna maa ei ole veel välja lasknud talvist mürgist hingust.
 
* Enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja haigusi ravida.
Jüripäeval peeti mitmel pool naiste- ja meestepühi. Setumaal Värskas on jüripäev kalmistupäev ja külapüha, kuid seda tähistatakse seal vana kalendri järgi ehk 6. mail.
 
Tänapäeval on jüripäev koristuspäev, skautide ja gaidide suurlaagri päev (püha Jüri, õilis rüütel, on skautluse kaitsepühak, skaudid aga - tänapäeva rüütlid. Iga kord toimub nende jüripäevaüritus erinevas Eestimaa paigas, et õppida tundma oma kodumaad). Paljudes kohtades on see jüripäevajooksu aeg, mida algatavad koolid ja seltsid, Tartus aga näiteks Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts.
 
Jüripäev kuulub tänini koolis tähistatavate kalendripühade hulka.
 
==Vaata ka ==
*[[Jüriöö ülestõus]]
*[[karjalaskepäev]]