Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 30 baiti, 2 kuu eest
P
resümee puudub
Lääne riigi ajalugu algab [[Vana-Kreeka]]st. [[Platon]] ja [[Aristoteles]] kirjutasid '''[[polis]]est''' ehk linnriigist kui inimkogukonna ideaalvormist, mis suutis rahuldada kogukonna religioossed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud vajadused. Aristoteles nägi iseseisvas linnriigis moraalse inimese arendamise vahendit. Kreeka linnriigi idee on lähedasem tänapäevasele [[rahvus]]e mõistele, kuna selle peamiseks tunnuseks on ühtse [[keel (keeleteadus)|keel]]e, [[kultuur]]i ja [[ajalugu|ajalooga]] rahvas.
 
Tänapäevasele riigile on lähedasem [[Vana-Rooma]] vabariik (''res publica''). ''Res publica'' oli õigussüsteem, mis määras kõigi [[Rooma kodanik]]e õigused ja kohustused. Mittekodanikele eehk peregriinidele Rooma õigust ei kohaldatud.
 
Rooma lagunemise järel tekkis ühtne riigi kontseptsioon alles [[16. sajand]]il [[Niccolò Machiavelli]] ja [[Jean Bodin]]i kirjutistes. Need autorid käsitlesid riiki kui korra ja stabiilsuse tagajat, mis leidis kehastuse valitseja isikus. Kui MacchiavelliMachiavelli jättis kõrvale valitseja moraalse külje janing keskendus tema tugevusele ningja elujõule, siis Bodin leidis, et võimust iseenesest ei piisa, vaid valitsemine peab edasikestmiseks järgima moraali nõudeid ning lahendama ka päriluse küsimuse. Bodini teooriad olid lähtekohaks [[17. sajand]]i arusaamale kuningate võimu jumalikust päritolust.
 
[[Vestfaali rahu]] lahendas pinged Püha Rooma riigi keisrite monarhismi ja Saksa vürstide föderalismipüüdluste vahel, tunnistades impeeriumi liikmesriikide täielikku territoriaalset ülemvõimu. Riikidele anti õigus sõlmida üksteise ja võõrvõimudega lepinguid. Muutuste kaudu tekkis tänapäevane arusaam riigist.
==Riigi tunnused==
===Definitsioon===
Akadeemiline konsensus riigi definitsiooni üle puudub. Termin "riik" viitab komplektile erinevatesterinevate, kuid seotud ja omavahel kattuvate poliitiliste nähtuste tunnustesttunnuste komplektile. Termini defineerimises nähakse tihti ideoloogilist konflikti, kuna erinevad definitsioonid viitavad erinevatele riigi funktsioneerimise teooriatele ja tulemusena valideerivad erinevaid poliitilisi lähtekohti ja strateegiaid.
 
Levinuima definitsiooni autor on Max Weber, kes näeb riiki kui "kohustuslikku poliitilist organisatsiooni keskvalitsusega, mis suudab kehtestada ja hoida legitiimse vägivalla monopoli kindlal maa-alal".
Kolme elemendi õpetus jõudis ka õigusliku tunnustuseni [[1933]]. aasta [[Montevideo konventsioon|Montevideo riikide õiguste ja kohustuste konventsioonis]]. Konventsiooni artikkel 1 sätestab et:
 
''Riik kui rahvusvahelis-õiguslik isik peaks omama järgmiseidjärgmisi tunnuseid: (a) alaline elanikkond; (b) määratletud territoorium; (c) valitsus; ning (d) võime astuda suhetesse teiste riikidega.''
 
Viimane tunnus on kolme elemendi õpetuse mõttes valitsuse üks aspekte. Montevideo konventsiooni artikli 3 kohaselt ei sõltu riiklus [[riikide tunnustamine|tunnustamisest]].
Riigi tähtsamateks funktsioonideks peetakse [[allokatsioonifunktsioon|allokatsiooni]]-, [[jaotusfunktsioon|jaotus]]- ja [[stabiliseerimisfunktsioon|stabiliseerimisfunktsiooni]].
 
Allokatsioonifunktsiooni kaudu tagab [[riik]], et olemasolevaid [[ressurss]]e ([[tööjõud]]u, maad ningja [[kapital]]i) kasutataks võimalikult efektiivselt.
 
Jaotusfunktsiooni raames peab [[valitsus]] kujundama riigis sellise sissetulekute ja vara jagunemise, mis vastaks antud riigi [[kodanik]]e enamuse arusaamisele õiglasest jaotusest. Ümberjagamine toimub [[maksud]]e ning mitmesuguste [[pension]]ide, toetuste ningja abirahade kaudu, mida nimetatakse [[ülekandemaks]]eteks ehk [[tulusiire]]teks.
 
Stabiliseerimisfunktsiooni raames on [[riigi]] eesmärgiks saavutada [[majandus]]e optimaalne areng ja pidurdada soovimatuid protsesse. See tähendab, et [[riik]] astub samme stabiilse [[majanduskeskkond|majanduskeskkonna]], kiire [[majanduskasv]]u, madala [[inflatsioon]]i ja kõrge [[tööhõive]] saavutamiseks.
 
==Maailma riigid==
Riikide täpsetäpset arvu kindlaksmääramine on keeruline ülesannekindlaks määrata. See sõltub sellest, kuidas riiki defineerida. 2011. aasta juuli seisuga on maailmas 194 riiki, mis vastavad peaaegu kõigile riigi tunnustele.
 
Kindlasti ei kuulu riikide hulka mõne riigi territooriumi lahutamatud osad, nagu näiteks [[Inglismaa]] ja [[Šotimaa]], ning mõnele teisele riigile kuuluvad alad, nagu näiteks [[Puerto Rico]] ja [[Bermuda]].
 
Traditsiooniliselt jäetakse toimivate riikide hulka arvamata ka iseseisvust taotlevad maad, mida kontrollib võõrriik oma sõjaväe abil ([[Tšetšeenia]], [[Tiibet]], [[Balti riigid]] aastail [[1940]]–[[1991]]). Rahvusvaheliselt tunnustatud riikide hulka ei kuulu ka [[Protektoraat|protektoraadid]] ( [[Abhaasia]], [[Lõuna-Osseetia]], [[Transnistria]]).
 
Ilmselt tuleb riigiks lugeda [[Taiwan]] (Hiina Vabariik), kuigi tema riigiks olemine on vaieldav, sest tal napib [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] vastuseisu tõttu rahvusvahelist tunnustust.