Vatikan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
35. rida:
'''Vatikan''' on [[Rooma]]s asuv [[merepiirita riik|merepiirita]] [[linnriik]]. Ta on väikseima [[pindala]] ja [[elanike arv]]uga [[riik]] maailmas. Vatikani riigipea on alates [[2013]] [[paavst]] [[Franciscus]], kardinal-riigisekretär on [[kardinal]] [[Pietro Parolin]] ja Vatikani Linnriigi Paavstliku Komisjoni President on kardinal [[Giuseppe Bertello]].
Vatikan on [[Euroopa]] ainuke [[teokraatia]], mis moodustati suveräänse riigina [[paavst]]i ja [[Itaalia]] valitsuse vahel sõlmitud [[Lateraani lepingud|Lateraani lepingutega]]
== Nimi ==
[[Vana-Rooma]]s oli see [[Tiber]]i jõe äärne ala tuntud kui ''Vaticanus ager'' ("Vatikani põllud" või "Vatikani aiad"). Nimi tuleneb [[ladina keel|ladinakeelsest]] verbist ''vaticinari'', mis tähendab "ette ennustama" <ref
== Asend ==
55. rida:
== Riigikord ==
[[
Vatikan on [[absoluutne monarhia]]. [[Paavst]] on riigipea, kellel on [[seadusandlik võim|seadusandlik]], [[täidesaatev võim|täidesaatev]] ja [[kohtuvõim]]. Püha Tooli valitsusjuht on kardinal-riigisekretär, lisaks on Vatikanil oma valitsusjuht - Vatikani Linnriigi Paavstliku Komisjoni President, kelleks on [[2011]]. aastast kardinal Giuseppe Bertello. Termin [[Püha Tool]] märgib pigem paavsti administratiivset tegevust, mitte Vatikani riiki. 1929. aastal sõlmitud Lateraani lepingud kirjeldasid riiki kui uut moodustist ([[preambul]]i III artikkel), mis ei olnud varasema [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] järeltulija. Samal aastal kehtestati Vatikani fundamentaalseadused ([[põhiseadus]]), mida revideeriti [[1963]] ja [[2000]].
68. rida:
Vatikani õigussüsteem baseerub [[kanoonilise õiguse koodeks]]il. Riigi kõrgeim kohtuorgan on apostelliku signatuuri ülemtribunal, mille otsuse saab edasi kaevata vaid paavstile.
Vatikan on [[Interpol]]i, [[Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri]], Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni, Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Satelliitide Organisatsiooni, Rahvusvahelise Ametiühingute Konföderatsiooni, [[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]]i, [[OSCE]], [[Schengeni liidu]], [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents]]i, [[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]]i, [[Ülemaailmne Postiliit|Ülemaailmse Postiliidu]] ja Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni liige. Vatikan pole [[ÜRO]] liige, kuid omab seal vaatleja staatust. Samuti omab Vatikan vaatleja staatust Ameerika Riikide Organisatsioonis, Ladina Liidus, Maailma Turismiorganisatsioonis ja [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]is <ref
[[13. märts]]il
== Taristu==
83. rida:
== Riigikaitse ==
[[
Lateraani lepingute alusel tagab Vatikani kaitse sõjalise rünnaku korral Itaalia. Varem palkasid paavstid Šveitsi palgasõdureid, kuni paavst [[Julius II]] rajas [[22. jaanuar]]il [[1506]] Paavstliku Šveitsi Kaardiväe, mis pidi tegelema paavsti isikliku turvamisega ning mis jätkab seda traditsiooni ka tänapäeval. See kokkulepe on paavstlikus aastaraamatus registreeritud Püha Tooli, mitte Vatikani Linnriigi nime all. [[2005]] lõpus oli Kaardiväel 134 liiget. Kaardiväelaste värbamist korraldab Püha Tooli ja [[Šveits]]i vahel sõlmitud leping ning kaardiväkke on lubatud astuda vaid katoliiklastest Šveitsi kodanikel. Paavst [[Paulus VI]] saatis Paleevalve ja Aadlivalve [[1970]] laiali. Paleevalve oli rajatud kui sõjavägi, kaitsmaks Paavstiriiki, samal ajal, kui tema teenistus Vatikani linnas oli sarnaselt Aadlivalvega vaid tseremoniaalne.
91. rida:
== Majandus ==
Vatikanis tegutsevad pank, trükikoda ja rahapada. Riigis toodetakse meenemünte, medaleid, [[postmark]]e ja mosaiike. Riik saab tulu valdavalt [[turism]]indusest, olemasolevate finantside investeerimisest, kinnisvaratehingutest ja annetustest. Vatikani eelarvest on eraldatud [[Peetruse Penn]]i tulud, mida paavst saab kasutada annetusteks. Peamiselt mitmete varasemate [[Vatikani Pank]]a puudutanud skandaalide järel otsustas paavst Franciscus [[2014]] rajada rahandustegevuse reformimiseks majandussekretariaadi <ref
== Ajalugu ==
104. rida:
Paavstid elasid varem erinevates residentsides. Esimese paavstina asus Vatikani elama [[Nicolaus III]] [[1279]]. Püsivamalt on paavstid Vatikani jäänud alates 1447. aastast ja pidevalt peale Itaalia ühendamist 1870. [[1869]]–1870 peeti Vatikanis [[Vatikani I kirikukogu]] ja alates 1878 on paavstide valimiseks toimunud konklaavid Vatikanis.
1870 okupeerisid Itaalia väed Kirikuriigi ja paavst kuulutas end [[Vatikani vang]]iks. [[1861]]–1929 poliitikas käsitleti paavsti staatust
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal taotlesid Saksamaa ja Austria iseseisva kirikuriigi loomist [[Tirool]]is, [[Baleaarid]]el või [[Liechtenstein]]is <ref>
[[1962]]–[[1965]] peeti Vatikanis [[Vatikani II kirikukogu]].
116. rida:
== Kultuur ==
Aastast
Vatikanil on oma raadiojaam ja ametlik päevaleht "[[L'Osservatore Romano]]".
==Vaata ka==
|