Vikipeedia

Vatikan: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P pisitoimetamine
35. rida:
'''Vatikan''' on [[Rooma]]s asuv [[merepiirita riik|merepiirita]] [[linnriik]]. Ta on väikseima [[pindala]] ja [[elanike arv]]uga [[riik]] maailmas. Vatikani riigipea on alates [[2013]] [[paavst]] [[Franciscus]], kardinal-riigisekretär on [[kardinal]] [[Pietro Parolin]] ja Vatikani Linnriigi Paavstliku Komisjoni President on kardinal [[Giuseppe Bertello]].
 
Vatikan on [[Euroopa]] ainuke [[teokraatia]], mis moodustati suveräänse riigina [[paavst]]i ja [[Itaalia]] valitsuse vahel sõlmitud [[Lateraani lepingud|Lateraani lepingutega]] [[1929]]. aastal. Vatikan on [[katoliku kirik]]u keskus. Riigipea on [[absoluutne monarhia|absoluutse monarhina]] valitsev [[paavst]]. Alates [[Pius IX]]-st on paavstid järjepidevalt resideerinud Vatikanis ja alates [[1878]] on paavstid valitud ametisse Vatikanis peetud [[konklaav]]idel. Vatikani määrused ja korraldused avaldatakse [[itaalia keel]]es.
 
== Nimi ==
[[Vana-Rooma]]s oli see [[Tiber]]i jõe äärne ala tuntud kui ''Vaticanus ager'' ("Vatikani põllud" või "Vatikani aiad"). Nimi tuleneb [[ladina keel|ladinakeelsest]] verbist ''vaticinari'', mis tähendab "ette ennustama" <ref> name="cia.gov">https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/vt.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.</ref>. Riigi nimi on [[itaalia keel]]eskeeles ''Città del Vaticano'', formaalsemal kujul ''Stato della Città del Vaticano'', ladina keeles ''Status Civitatis Vaticanæ''.
 
== Asend ==
55. rida:
 
== Riigikord ==
[[FilePilt:Cappella_Sistina_-_2005.jpg|250px|thumb|rightpisi| [[Sixtuse kabel]]is valivad [[kardinal]]id ametisse Vatikani riipea paavsti.]]
Vatikan on [[absoluutne monarhia]]. [[Paavst]] on riigipea, kellel on [[seadusandlik võim|seadusandlik]], [[täidesaatev võim|täidesaatev]] ja [[kohtuvõim]]. Püha Tooli valitsusjuht on kardinal-riigisekretär, lisaks on Vatikanil oma valitsusjuht - Vatikani Linnriigi Paavstliku Komisjoni President, kelleks on [[2011]]. aastast kardinal Giuseppe Bertello. Termin [[Püha Tool]] märgib pigem paavsti administratiivset tegevust, mitte Vatikani riiki. 1929. aastal sõlmitud Lateraani lepingud kirjeldasid riiki kui uut moodustist ([[preambul]]i III artikkel), mis ei olnud varasema [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] järeltulija. Samal aastal kehtestati Vatikani fundamentaalseadused ([[põhiseadus]]), mida revideeriti [[1963]] ja [[2000]].
 
68. rida:
Vatikani õigussüsteem baseerub [[kanoonilise õiguse koodeks]]il. Riigi kõrgeim kohtuorgan on apostelliku signatuuri ülemtribunal, mille otsuse saab edasi kaevata vaid paavstile.
 
Vatikan on [[Interpol]]i, [[Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri]], Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni, Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Satelliitide Organisatsiooni, Rahvusvahelise Ametiühingute Konföderatsiooni, [[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]]i, [[OSCE]], [[Schengeni liidu]], [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents]]i, [[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]]i, [[Ülemaailmne Postiliit|Ülemaailmse Postiliidu]] ja Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni liige. Vatikan pole [[ÜRO]] liige, kuid omab seal vaatleja staatust. Samuti omab Vatikan vaatleja staatust Ameerika Riikide Organisatsioonis, Ladina Liidus, Maailma Turismiorganisatsioonis ja [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]is <ref> https://www.name="cia.gov"/library/publications/the-world-factbook/geos/vt.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.</ref>.
 
[[13. märts]]il [[2013]] valiti paavstiks Franciscus ja 13. märts on Vatikanis ametlik [[riigipüha]].
 
== Taristu==
83. rida:
 
== Riigikaitse ==
[[FilePilt:Gardes_suisses.JPG|250pxpisi|thumb|right| Šveitsi kaardiväelased.]]
Lateraani lepingute alusel tagab Vatikani kaitse sõjalise rünnaku korral Itaalia. Varem palkasid paavstid Šveitsi palgasõdureid, kuni paavst [[Julius II]] rajas [[22. jaanuar]]il [[1506]] Paavstliku Šveitsi Kaardiväe, mis pidi tegelema paavsti isikliku turvamisega ning mis jätkab seda traditsiooni ka tänapäeval. See kokkulepe on paavstlikus aastaraamatus registreeritud Püha Tooli, mitte Vatikani Linnriigi nime all. [[2005]] lõpus oli Kaardiväel 134 liiget. Kaardiväelaste värbamist korraldab Püha Tooli ja [[Šveits]]i vahel sõlmitud leping ning kaardiväkke on lubatud astuda vaid katoliiklastest Šveitsi kodanikel. Paavst [[Paulus VI]] saatis Paleevalve ja Aadlivalve [[1970]] laiali. Paleevalve oli rajatud kui sõjavägi, kaitsmaks Paavstiriiki, samal ajal, kui tema teenistus Vatikani linnas oli sarnaselt Aadlivalvega vaid tseremoniaalne.
 
91. rida:
 
== Majandus ==
Vatikanis tegutsevad pank, trükikoda ja rahapada. Riigis toodetakse meenemünte, medaleid, [[postmark]]e ja mosaiike. Riik saab tulu valdavalt [[turism]]indusest, olemasolevate finantside investeerimisest, kinnisvaratehingutest ja annetustest. Vatikani eelarvest on eraldatud [[Peetruse Penn]]i tulud, mida paavst saab kasutada annetusteks. Peamiselt mitmete varasemate [[Vatikani Pank]]a puudutanud skandaalide järel otsustas paavst Franciscus [[2014]] rajada rahandustegevuse reformimiseks majandussekretariaadi <ref> https://www.name="cia.gov"/library/publications/the-world-factbook/geos/vt.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.</ref>.
 
== Ajalugu ==
104. rida:
Paavstid elasid varem erinevates residentsides. Esimese paavstina asus Vatikani elama [[Nicolaus III]] [[1279]]. Püsivamalt on paavstid Vatikani jäänud alates 1447. aastast ja pidevalt peale Itaalia ühendamist 1870. [[1869]]–1870 peeti Vatikanis [[Vatikani I kirikukogu]] ja alates 1878 on paavstide valimiseks toimunud konklaavid Vatikanis.
 
1870 okupeerisid Itaalia väed Kirikuriigi ja paavst kuulutas end [[Vatikani vang]]iks. [[1861]]–1929 poliitikas käsitleti paavsti staatust „Rooma"Rooma küsimusena“küsimusena". Itaalia võimud võimaldasid paavstil segamatult oma palees elada ning neile anti teatud tunnustus, muuhulgas ka õigus saata ja vastu võtta välissaadikuid. Samas ei tunnustanud paavstid Itaalia kuninga õigust valitseda Roomat ja taunisid Itaalia poliitilist tegevust.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal taotlesid Saksamaa ja Austria iseseisva kirikuriigi loomist [[Tirool]]is, [[Baleaarid]]el või [[Liechtenstein]]is <ref> Paavst Baleari saartele. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]], 17. veebruar 1929, nr 41, lk. 8 </ref>. Vatikani probleem leidis lahenduse alles [[11. veebruar]]ilveebruaril 1929 Itaalia ja Püha Tooli vahel sõlmitud Lateraani lepingutega, mille allkirjastasid Itaalia kuningat [[Vittorio Emanuele III]] esindanud Benito Mussolini ja paavsti esindanud Vatikani riigisekretär Pietro Gasparri. Lateraani lepingud rajasid iseseisva Vatikani Linnriigi ning garanteerisid katoliiklusele eristaatuse Itaalias. [[1984]] sõlmiti uus kokkulepe Püha Tooli ja Itaalia riigi vahel, millesse toodi sisse teatud muudatused võrreldes varasema lepinguga, sh määratleti katoliiklus Itaalia riigiusundiks.
 
[[1962]]–[[1965]] peeti Vatikanis [[Vatikani II kirikukogu]].
116. rida:
== Kultuur ==
 
Aastast [[1984]] on Vatikan tervikuna [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s. Vatikanis asuvad arhitektuuriliselt tähelepanuväärsed ehitised, nagu Rooma Peetri kirik, [[Sixtuse kabel]] ja Paavstipalee. Vatikanis asuvad kultuuriliselt väärtuslikud [[Vatikani raamatukogu]], [[Vatikani arhiivid]] ja [[Vatikani muuseumid]].
 
Vatikanil on oma raadiojaam ja ametlik päevaleht "[[L'Osservatore Romano]]".
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vatikan"