Uus-Kaledoonia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Ajalugu: +sõnu |
P pisitoimetamine |
||
16. rida:
'''Uus-Kaledoonia''' (prantsuse keeles ''Nouvelle-Calédonie''; kohalik nimi ''Kanaky'') on [[Prantsusmaa]] [[meretagune ala]], mis asub [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] [[Korallimeri|Korallimere]] idaosas. Hõlmab [[Uus-Kaledoonia saar]]e, [[Loyauté saared]] ja hulga väiksemaid lähisaari. On osa [[Zealandia]]st.
Saarte pindala on 18 576
Saared asustati umbes teisel aastatuhandel eKr. Eurooplastest silmas saari esimest korda [[James Cook]] [[4. september|4. septembril]] [[1774]]. [[Napoleon III]] käsul hõivas piirkonna admiral [[Auguste Febvrier Despointes]] [[24. september|24. septembril]] [[1853]] ning sealt alates on see kuulunud Prantsusmaale. Viimane iseseisvusreferendum toimus 4. novembril 2018.<ref name="refe" />
25. rida:
Saarte rannajoon on liigestunud ja korallrahuderohke. Uus-Kaledoonia siseosa on mägine.
[[Pilt:Noumea-kliima.svg|
===Kliima===
Uus-Kaledoonias valitseb [[troopiline kliima|troopiline]], ookeanilt puhuvate [[passaadid|kagupassaatide]] tõttu niiske kliima. Aasta keskmine temperatuur on 21–26
===Taimestik===
35. rida:
Leidub niklimaaki (veerand teadaolevaist varudest maailmas), kroomi-, raua-, koobalti-, mangaani-, vase-, plii- ja tsingimaaki, kulda ja hõbedat.
[[Pilt:Fr_nc_kaart.jpg|
==Rahvastik==
47. rida:
Maavararikkuse tõttu kuulub Uus-Kaledoonia [[Okeaania]] rikkamate maade hulka. Saarel asub umbes 20% maailma teadaolevatest [[nikkel|niklivarudest]].
Kaevandatakse ja sulatatakse niklit, [[koobalt]]it ja [[raud
Tegeldakse troopilise põllumajanduse ja kalandusega. Peetakse veiseid ja sigu, kasvatatakse [[jamss]]i, [[bataat]]i, [[kookospalm]]i. Välja veetakse [[kopra]]t ja [[kohv]]i.
54. rida:
==Ajalugu==
[[
[[Kanakad]]e saartele jõudmise ajaks peetakse 2.–3. aastatuhandet eKr.
[[1984]]. aastast on Uus-Kaledoonial siseautonoomia.
|