Redaktsioon: 19. veebruar 2019, kell 00:12 redigeeri Heakeel (arutelu \| kaastöö) 1508 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. mai 2019, kell 11:12 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{Keeletoimeta\|lisaja=Kuriuss\|aasta=2018\|kuu=detsember}} '''Turismigeograafia''' on [[inimgeograafia]] haru, mis keskendub põhiliselt [[~~Turism\|turismiga~~turism]]iga seotud inimtegevusele ja regionaalse paiknemise [[geograafia]]le. See on õpetus turismist, mida saadavad geograafiateadmised.<ref name="ASqCP" /> Elatustaseme üldine kasv ja transpordi kättesaadavus võimaldavad üha suuremal osal inimestel ringi reisida ning turism on kasvamas tohutu kiirusega. Iga-aastased miljardid sise- ja välisturistide rändevood üle maailma muudavad turismi äärmiselt geograafiliseks fenomeniks. Turism on geograafiline nähtus, kuna see koosneb: 24. rida: Turism on inimeste reisimine väljapoole oma igapäevast tegevuskeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks aasta.<ref name=":2" /> Turismi võib vaadelda kui globaalset tööstus- ja teenindusharu. See hõlmab paljusid eluvaldkondi: [[~~Majandus\|majandust~~majandus]]t, [[äri]], [[~~Geograafia\|geograafiat~~geograafia]]t, [[~~Sotsioloogia\|sotsioloogiat~~sotsioloogia]]t, [[ajalugu]], [[~~Antropoloogia\|antropoloogiat~~antropoloogia]]t ja [[~~Psühholoogia\|psühholoogiat~~psühholoogia]]t. Turism saab suuresti eksisteerida vaid tänu inimeste vabale ajale (''leisure''), mis on tööväline aeg, mil inimesed saavad valida ise meelepärase tegevuse.<ref name=":3" /> [[Maailma Turismiorganisatsioon\|Maailma turismiorganisatsiooni]] (UNWTO) kohaselt on turism üks kiiremini kasvavaid sektoreid. Globaalselt on hinnatud, et umbes 100 miljonit inimest elatuvad turismiärist, mis sisaldab transporti, majutust, turundust, meelelahutust ja palju muud. Turism on nii peamiseks sissetulekuallikaks arengumaadele kui ka arvestatav osaleja rahvusvahelises kaubanduses, seega on selle mõjuvõim globaalne. Ainuüksi 2015. aastal kasvas rahvusvaheliste turistide arv 4,6% võrra. 2016. aastaks ennustatakse samuti kasvu vahemikus 3,5–4,5 protsenti. 2030. aastaks ennustatakse rahvusvaheliste turistide arvuks 1,8 miljardit.<ref name=":2" /> 53. rida: === Mobiilsus === Geograafid on turismiga seoses paljuski aidanud kaasa [[mobiilsuse]] mõiste arendamisele. Üheks parimaks empiiriliseks panuseks 1990ndate lõpust on olnud turismi ja rändevoogude vastastikuse mõju uurimine seoses üleilmastumise, [[hargmaisus]]e ja mobiilsusega. Lisaks kogemustele põhinevatele uuringutele mobiilsuse valdkonnas on tehtud edusamme [[~~Geoinfosüsteem\|geoinfosüsteemide~~geoinfosüsteem]]ide huvialas ja jälgimistehnoloogiate arengus. Need on võimaldanud uurida arvukalt inimeste mobiilsust ning liikumismustreid ja turismivoogusid.<ref name=":4" /> === Planeerimine === 62. rida: == Viited == {{viited\|allikad= <ref name="ASqCP">Hall, C. M., 2013 a. ''Tourism and Social Marketing.'' Abingdon: Routledge.</ref>▼ <ref name=":0">Williams, S., Lew, A. A., 2015. ''Tourism Geography: critical understandings of place, space and experience. Third edition.'' Routledge. London, New York.</ref> <ref name="N4cuI">Butler, R. 2004. ''Geographical research on tourism, recreation and leisure: origins, eras and directions.'' Tourism Geographies. Vol 6(2): 143–62.</ref>▼ <ref name=":1">Salomia, S-F., 2014. ''What is Tourism Geography?'' Geolounge. https://www.geolounge.com/tourism-geography/. Viimati vaadatud 13.10.2016.</ref> <ref name=":3">Hall, C. M., Page, S. J., 2014. ''The Geography of Tourism and Recreation. Environment, place and space.'' Fourth edition. Routledge.</ref> <ref name=":2">United Nations World Tourism Organisation (UNWTO), 2016.http://www2.unwto.org/. Viimati vaadatud 23.10.2016.</ref> <ref name=":5">Nelson, V. 2013. ''An Introduction to the Geography of Tourism.'' Rowman & Littlefield Publishers, Inc.</ref>▼ <ref name=":4">Hall, C. M., Page, S. J., 2009. ''Progress in Tourism Management: From the geography of tourism to geographies of tourism – A review.'' Tourism Management, vol. 30. no 1, pp. 3–16.</ref>▼ ▲<ref name="ASqCP">Hall, C. M., 2013 a. ''Tourism and Social Marketing.'' Abingdon: Routledge.</ref> ▲<ref name="N4cuI">Butler, R. 2004. ''Geographical research on tourism, recreation and leisure: origins, eras and directions.'' Tourism Geographies. Vol 6(2): 143–62.</ref> <ref name="EpeQa">Essays, UK. 2013. Tourist Generating Region And Tourist Destination Rgeion Tourism Essay. Nottingham, UK. https://www.ukessays.com/. Viimati vaadatud 16.10.2016.</ref> ▲<ref name=":5">Nelson, V. 2013. ''An Introduction to the Geography of Tourism.'' Rowman & Littlefield Publishers, Inc.</ref> <ref name="tnSOC">Burkart, A. J., Medlik, S. 1981. ''Tourism: Past, Present and Future.'' Second edition. Heinemann.</ref> ▲<ref name=":4">Hall, C. M., Page, S. J., 2009. ''Progress in Tourism Management: From the geography of tourism to geographies of tourism – A review.'' Tourism Management, vol. 30. no 1, pp. 3–16.</ref> <ref name="9DJ8U">Ahas, R. 2010. ''From the Guest Editor: Mobile Positioning and Tracking in Geography and Planning.'' Journal of Urban Technology. 17:1, 1–2, DOI: 10.1080/10630731003597298.</ref> }}

Turismigeograafia: erinevus redaktsioonide vahel