Erinevus lehekülje "Taani" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 37 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine
P
P (pisitoimetamine)
| märkused =
}}
'''Taani''' ([[taani keel]]es ''Danmark'') on maa [[Euroopa]]s [[Skandinaavia poolsaar]]e ja [[Saksamaa]] vahel. Koos [[Gröönimaa]]ga [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Fääri saared|Fääri saartega]] [[Atlandi ookean]]i põhjaosas moodustab ta [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriigi]], mille suhte nende piirkondadega määrab ''[[Rigsfællesskabet]]''.
 
Taani [[pealinn]] on [[Kopenhaagen]].
==Nimi==
{{vaata|Taani nimi}}
6. sajandil kirjutasid [[Prokopios]] ja [[Jordanes]] põhjapoolsest rahvast nimega ''danoi'' ja ''dani''. [[Vanapõhja keel]]es nimetati rahvast [[mitmuse omastav]]as ''danir'', mis võib tähendada umbes 'lauskmaalased'. See on tõenäoliselt tuletis [[indoeuroopa algkeel]]e juurest *''dhen-'', mis tähendab 'peopesa, tasane maa'.<ref name="fOylE" /> Taanide nime on seostatud ka iiri sõnaga ''duine'' 'inimesed'.
 
Sõna ''mark'' (vrd [[markkrahvkond]]) kasutati [[vanaülemsaksa keel]]es ja [[vanainglise keel]]es tähenduses 'piirimaa'. Sõna ''Danmark'' võis niisiis tähendada 'lauskmaalaste piirimaa' ning see maa võis olla [[Schleswig]]i metsad, nii et tegemist oli [[taanid]]e piirimaaga lõunas elanud sakslaste suhtes.<ref name="adxZV" /> [[Frangi riik|Frangi riigi]] annaalides ("[[Annales Regni Francorum]]") räägitakse, et Frangi riigi saadikud kohtusid [[825|825.]]. aastal nende kuningatega "nende margis".<ref name="TKMDI" /> Räägitakse ka, et taanid "tulid marki" (''ad marcam''), et rünnata [[saksid|sakse]] [[Eider]]i jõe juures praeguse [[Schleswig-Holstein]]i alal aastal [[828]].<ref name="w3Io1" /> Tegu võib olla ka piirialaga [[Småland]]i kõrval kirdes. Sõna ''mark'' pärineb vanapõhja sõnast ''mǫrk'' ('haritud või harimata maa'; 'metsane maa'), selles tähenduses esineb ta näiteks nimedes [[Telemark]] ja [[Hedmark]]. Sedamööda, kuidas sõna ''mark'' hakkas tähendama kogu maad, mitte ainult praeguse Schleswigi ala, hakati nime ''Danmark'' kasutama piirkonna kõigi rahvaste kohta.
 
On levinud arvamus, et Taani nimi on esimest korda kirja pandud [[Väike Jellingi kivi|Väikesel Jellingi kivil]] umbes 930–950. Seal on omastavas käändes ''tanmarkaR''. See on esimene kirjapanek Taanis, kuid nime ''Denamearc'' mainib juba umbes 890 norralane [[Ottar Hålogalandist|Ottar]] [[anglosaksi kroonika]]s "[[Orosius]]" jutustuses reisist [[Skiringssal]]ist [[Vestfold]]is [[Hedeby]]sse<ref name="TgOAE" />. [[Alfred Suur]]e ümberjutustuses umbes samast ajast – Hedeby [[Wulfstan]]i kirjelduses [[Hedeby]]st alanud meresõidust nimetatakse [[Langeland]]i, [[Låland]]it, [[Falster]]it ja [[Skåne maakond|Skåne]]t Taani osadeks (''Þas land call hyrað to Denemearcan'', 'kõik need maad kuuluvad Taanile'). Aasta 908 all kirjutas [[Regino Prümist]], et rahvas "Taanist" (''ex Denimarca'') ründas põhja poolt praegust Hollandit. Aastal 965 ütles üks [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]]-le kuulunud diplom, et tema piiskopkond asub ''in marca vel regno Danorum''.<ref name="eWY2Y" /><ref name="9GQcU" /><ref name="Wimc5" />.
 
== Sümbolid ==
[[Pilt:Dannebrog.jpg|pisi|[[Taani lipp]] ehk Dannebrog.]]
[[Taani lipp|Taani Kuningriigi lipp]] ehk Dannebrog on üks maailma vanemaid [[riigilipp]]e. Esimene kirjalik mainimine lipu kasutamisest pärineb [[14. sajand]]ist. Legendi kohaselt kukkus see lipp taevast alla [[15. juuni]]l [[1219]], kui [[Taani kuningas]] [[Valdemar II|Valdemar II Võitja]] sõdis [[Tallinn]]as [[Lindanise linnus]]e lähedal eestlastega ja tänu sellele võitsid taanlased lahingu.
 
===Asend===
{{vaata|Taani asend}}
Taanil on maismaapiir ainult lõunas [[Saksamaa]]ga (pikkus 68 &nbsp;km). Teisel pool [[Põhjameri|Põhjamerd]] ([[Skagerrak]]i) põhjas on [[Norra]] ning teisel pool [[Sund]]i ja [[Kattegat]]i kirdes on [[Rootsi]]. Läänes on [[Põhjameri]], kirdes [[Läänemeri]]. Kattegati eraldavad Läänemerest saared, mille asendil Läänemerest läbi [[Taani väinad]]e maailmamerele viival laevateel on olnud strateegiline tähtsus.
 
Taani arvatakse [[Skandinaavia maad]]e hulka, kuigi ta ei asu [[Skandinaavia poolsaar]]el. Taani on lõunapoolseim [[Põhjamaad|Põhjamaa]].
 
====Äärmised punktid====
Taani põhjapoolseim punkt on [[Skagen]]i neem (Skageni põhjarand) [[põhjalaius]]el 57°45'7".
 
Taani lõunapoolseim punkt on [[Gedser Odde]] ([[Falster]]i lõunatipp) põhjalaiusel 54°33'35".
 
Taani läänepoolseim punkt on [[Blåvandshuk]] idapikkusel 8°4'22".
 
Taani idapoolseim punkt on [[Christiansø]] (Østerskær) idapikkusel 15°11'55".
 
===Suurus===
Taani pindala (ilma Fääri saarte ja Gröönimaata) on 43 094 &nbsp;km² ning ta on maailma maade seas pindalalt 143. kohal.<ref name="cia" /> Ta on [[Põhjamaad]]e seas väikseim (kui mitte arvestada [[Fääri saared|Fääri saari]] ja [[Ahvenamaa]]d), kuid kõige tihedamalt asustatud (129 in/km²).
 
Taani [[maapindala]] on 42 394 &nbsp;km², veepindala 700 &nbsp;km².
 
===Liigendus===
Taani koosneb [[Jüüti poolsaar]]est ja [[Taani saared|446 saarest]]<ref name="forsvaret" />. Saared moodustavad umbes kolmandiku Taani pindalast. 2009. aastal oli 72 saart asustatud{{lisa viide}}. Suuremad saared on [[Sjælland]] (üle 2,1 miljoni elaniku), [[Vendsyssel-Thy]] ja [[Fyn]], suurima rahvastiku tihedusega saared on [[Sjælland]] (325 in/km²) ja [[Amager]] (1900 in/km²); neil saartel paikneb [[Kopenhaagen]]. [[Bornholm]]i saar asetseb ülejäänud Taanist ida pool Läänemeres.
 
Rannajoone pikkus on 7314 &nbsp;km. Mitte ükski Taani elanik ei ela merest kaugemal kui 52 &nbsp;km.<ref name="forsvaret" />
 
===Merepiir===
[[Territoriaalveed]] ulatuvad rannast 12 [[meremiil]]i (22,2 &nbsp;km) kaugusele.
 
Vaba majandusvöönd ulatub 200 meremiili ehk 370,4 &nbsp;km kaugusele.
 
Kontinentaalšelfi (mandrilava) sügavus on 200 &nbsp;m või maardla sügavus.
 
==Loodus==
[[Pilt:Mossø fra NO Alken.jpg|pisi|Jüütimaa maastik, [[Mossø]] järv]]
[[Pilt:KarleboL.jpg|pisi|52,6% Taani maapindalast moodustab [[haritav maa]]<ref name="cia" /> nagu pildil [[Karlebo]]s.]]
 
===Pinnamood===
[[Pilt:MonsKlint.JPG|pisi|[[Møns Klint]] on Taani kõrgeim [[kalju]]. See laskub merre 120 &nbsp;m kõrguselt]]
[[Pilt:Himmelbjerget 2005 (edit).jpg|pisi|Kuni 1847. aastani peeti [[Himmelbjerget]]it (147 &nbsp;m üle merepinna) Taani kõrgeimaks punktiks. Koht on endiselt populaarne turismiobjekt]]
Taani on jäätumise jälgedega [[lauskmaa]]. Leidub üksikuid [[küngas|künkaid]], [[kalju]]sid ja [[luide|luiteid]], eriti ranna ääres. Keskmine kõrgus on 31 &nbsp;m.
 
[[Jüütimaa]] lääneosas on liivased ja [[Moreen|moreensedmoreen]]sed [[sandurtasandik]]ud. Kesk- ja idaosa, alates läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest [[mandrijää]] piirist, on künklikum. [[Põhja-Jüütimaa piirkond|Põhja-Jüütimaal]] on [[Rebild Bakker|Rebild Bakkeri]]i küngastik, mida ümbritsevad [[Rold Skov|Rold Skovi]]i metsad. [[Lõuna-Jüütimaa maakond|Lõuna-Jüütimaa]] kõrgeim punkt on [[Skamlingsbanken]]i küngas ([[kõrgus merepinnast]] 113 &nbsp;m). [[Kesk-Jüütimaa piirkond|Kesk-Jüütimaal]] [[Silkeborg]]ist kagus [[Horsens]]i ja [[Skanderborg]]i suunas on Taani kõige kõrgemad künkad [[Møllehøj]] (maa kõrgeim looduslik punkt, 170,86 &nbsp;m), [[Yding Skovhøj]] (170,77 &nbsp;m), [[Ejer Bavnehøj]] (170,35 &nbsp;m) ja [[Himmelbjerget]] (147 &nbsp;m).
 
Fyni saar ja Sjælland on madalamad lainjad tasandikud. Fyni saarel on küngastikud [[Svanninge Bakker]] ja [[Fyni Alpid]].
 
Taani huvitavaim loodusmälestis on kaldakalju [[Møns Klint]] [[Møn]]i saarel.
 
Taani kõige madalamad alad on [[polder|poldrid]], mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Madalaim punkt on [[Lammefjord]] (−7,5 &nbsp;m).
 
===Geoloogiline ehitus===
Suurem osa Taani aluspõhjast koosneb noortest [[Kriit (ajastu)|Kriidi]], [[Paleogeen]]i ja [[Neogeen]]i ladestutest.
 
Maastikku valitsevad viimase, [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] [[maastikuvorm]]id. Enamik kivimeid on pudedad. [[pinnavorm|PinnavormePinnavorm]]e on kujundanud [[liustik]]ud, mis on kuhjanud pudedad kivimid ümarateks ja piklikeks kõrgendikeks. Jüütimaa lääneosa jäi viimase jäätumise ajal jäävabaks (eelnenud [[Saale jäätumine|Saale jäätumise]] ajal oli ta samuti jääga kaetud). Sellele vaatamata on ka sealse tasandiku tekitanud [[mandrijää]] servas voolanud [[moreen|moreenirikkad]]irikkad [[sulamisveed]] ([[sandurtasandik]]). Viimase jäätumise piir jookseb läbi Jüütimaa lõunast põhja ja alates [[Viborg]]ist läände. Jäätumise piir on maastikus nähtav suurte [[moreeniküngas|moreenküngas]]tena (nn ''[[Jüütimaa selg]]'', ''jyske højderyg''). Künklikud [[moreenitasandik|moreentasandik]]ud on valdavad jäätumise piirist idas, sealhulgas [[Kattegat]]i väina põhjas.
 
Taani ala rannajoon on viimase 10 000 aastaga väga palju muutunud. Praegu vajub maapind Taani lõunaosas ja kerkib põhjaosas, [[Nissumi fjord]]i ja [[Falster]]i saare joonest põhja pool.
===Veestik===
[[Pilt:Gudenaaen.jpg|pisi|[[Gudenå]] jõgi [[Jüütimaa]]l]]
Taanis on umbes 65 000 maapealset [[vooluveekogu]]. Umbes pooled neist on looduslikud, ülejäänud on tehislikud [[kraav]]id ja [[kanal]]id. Jõed on enamasti väiksed, pikim jõgi on [[Gudenå]] (umbes 158 &nbsp;km). Teised suuremad jõed on [[Odense Å]], [[Vidå]], [[Skjern Å]] ja [[Suså]].
 
Nimega [[järv]]i on 1032, nende kogupindala on umbes 700 &nbsp;km². Kõige sügavam järv on [[Furesø]] (36 &nbsp;m), kõige suurema pindalaga on [[Arresø]] (39,5 &nbsp;km²). Teiste suuremate järvede seas on [[Esrum sø]], [[Stadil Fjord]], [[Mossø]], [[Saltbæk vig]] ja [[Tissø]]. Jüütimaa lääneosas on arvukalt järvi. Tasandikul on arvukad väikesed liustikulise päritoluga järved.
 
Taani rannikul on [[fjord]]e. Kõige tuntum on võib-olla [[Limfjorden]], 180 &nbsp;km pikkune [[väin]], mis ühendab Põhjamerd ([[Vesterhavet]]) [[Kattegat]]iga. Tuntud on veel [[Roskilde fjord]] ja [[Ringkøbingi fjord]].
 
===Kliima===
{{Vaata|Taani kliima}}
Taanis on valdav heitlik, niiske ja sombune [[parasvöötme mereline kliima]]. Taani asub Põhjamere ääres ja tema kliimat mõjutab [[Golfi hoovus]]e lähedus.
 
Talved on heitlikud, lumevaesed, pilvised, tuulised, niisked ja pehmed (keskmine temperatuur on umbes 0,5 &nbsp;°C). Kevad on pikk ja algab märtsi paiku. Ilm on päikesepaisteline ja pilvitu, väheste sademetega (isegi võrreldes talvega), kuid jahe ja tuuline (keskmine temperatuur on 3...13 &nbsp;°C). Suved on vihmased ja suhteliselt jahedad (keskmine temperatuur on umbes 16 &nbsp;°C). Kuuma ilma esineb harva, tavaliselt ei ulatu temperatuur üle 26 &nbsp;°C. Sageli on ilm pilvine, kuid sajab vähem kui teistel aastaaegadel. Juuli ja august on kõige stabiilsema ilmaga, soojemad ja päikesepaistelisemad. Sügis on pikk ja vihmane. Septembris ja oktoobris on tavaliselt soojem kui kevadel, kuid vihmasem ja tuulisem. Sügisel on keskmiselt 7...14 &nbsp;°C.
 
[[Aasta keskmine sademete hulk]] on idas 600 &nbsp;mm ning läänes 800 &nbsp;mm. Vihmapäevi on aastas keskmiselt 121. Kõige sademeterikkamad on september, oktoober ja november (umbes 70 &nbsp;mm kuus), kõige sademetevaesem on veebruar (keskmiselt 38 &nbsp;mm).<ref name="im0nJ" />
 
Piirkondlikud erinevused on väikesed. Mere ääres on pisut jahedam. Suvel on kõige soojem [[Lõuna-Jüütimaa]]l, [[Lolland]]il ja [[Falster]]il. Mere ääres on mere tasandava mõju tõttu suve ja talve temperatuurierinevused väiksemad. Ka sademeid on enam-vähem ühepalju. Kõige vähem sajab [[Suur-Belt|Suur-Beldi]] ümbruses (umbes 500 &nbsp;mm aastas), kõige rohkem [[Kesk-Jüütimaa]] lõunaosas (üle 900 &nbsp;mm aastas).
 
===Elustik===
[[Pilt:Grib skov.jpg|pisi|[[Pöök|Pöögid]] [[Grib Skov]]<nowiki/>is Põhja-Sjællandil]]
Taanis elab 49 liiki [[imetajad|imetajaid]], neist 19 on kantud [[Taani punane raamat|Taani punasesse raamatusse]]. Metsades on säilinud [[metskits]] ja [[punahirv]], Põhjamere vetes [[viiger]], [[randal]], [[hallhüljes]].
 
Alates 1850. aastast on Taanis kadunud 350 pärismaist looma- ja taimeliiki.
 
Taani kuulub segametsa piirkonda. [[Ürgmets]]a ei ole, kuid [[Draved skov]] ja [[Suserupskovene]] on minimaalse inimmõjuga looduslikud metsad. Enne põlluharimise algust nägi Taani maastik välja nagu [[Białowieża ürgmets]]. Laialehised pöögi- ja tammemetsad hävitati. 2005. aasta seisuga katavad metsad 11,8% Taani alast. Igal aastal istutatakse umbes 3000 &nbsp;ha metsa. Saartel domineerivad kultuuristatud tammikud, Jüütimaal männi- ja kuusemetsad.
 
Peale luidete, järvede, jõgede ja mererandade on kogu Taani [[kultuurmaastik]]. On [[aas]]i, [[soo|soid]] ja kanarbikke.
 
===Loodusvarad===
Tähtsamad [[loodusvarad]] on [[nafta]], [[maagaas]], [[kala]], [[naatriumkloriid|sool]], [[lubjakivi]], [[kriit]], [[kivi]], [[kruus]] ja [[liiv]].
 
===Maakasutus===
Põllumajanduslikku maad on 60%, aasta ringi haritavat maad 0,19%, aastaringseid karjamaid 5%, metsi 10%, muud 25,81% (1993).
 
Haritavat maad on 4760 &nbsp;km² (1998).
 
===Loodusõnnetused ja keskkonnaprobleemid===
===Riigikord===
 
Taanis on [[konstitutsiooniline monarhia]] koos [[parlamentarism|parlamentaristliku]] riigikorraga.
 
[[Riigipea]] on [[Taani kuningas|kuningas]] (praegu kuninganna [[Margrethe II]]), kelle ülesanne on [[Folketing]]i (Taani [[parlament|parlamendi]]) [[istungjärk]]ude avamisel osalemine, [[seadus]]te allkirjastamine ja mõned [[esindusfunktsioonid]].
[[Pilt:Queen Margrethe II of Denmark 70th Birthday April 2010.jpg|pisi|Taani riigipea on kuninganna [[Margrethe II]]]]
{{vaata|Taani kuninglik perekond}}
Taani riigipea on kuninganna [[Margrethe II]], kes on abielus [[Henrik (Taani prints)|prints Henrikuga]]. Valitsejapaaril on kaks last: kroonprints [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]] (sündinud 1968) ja prints [[Joachim (Taani prints)|Joachim]] (sündinud 1969).
 
Kroonprints Frederik (troonile saades arvatavasti kuningas Frederik X) abiellus 2004. aastal [[Mary (Taani kroonprintsess)|kroonprintsess Mary]]ga, kellega ta tutvus [[2000. aasta suveolümpiamängud|Sydney olümpiamängude]] ajal. Neil on poeg, tulevane troonipärija [[Christian (Taani prints)|Christian Valdemar Henri John]] (sündinud [[2005]]) ja tütar, [[Isabella (Taani printsess)|printsess Isabella Henrietta Ingrid Margrethe]] (sündinud [[2007]]).
Alates [[2007]]. aastast jaguneb Taani 5 piirkonnaks (''region''): [[Kesk-Jüütimaa]], [[Lõuna-Taani piirkond|Lõuna-Taani]], [[Pealinna piirkond|Pealinna]], [[Põhja-Jüütimaa piirkond|Põhja-Jüütimaa]] ja [[Sjællandi piirkond]].
 
Taani jaguneb 98 vallaks.
 
===Pealinn===
 
===Osalus rahvusvahelistes organisatsioonides===
Taani on [[ÜRO]], [[NATO]], [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]], [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|OSCE]] ja [[Põhjamaade Nõukogu]] asutajaliige. Taani on alates 1973. aastast [[Euroopa Liit|Euroopa Liitu]]u liige, kuid ei kuulu [[euroala]]sse. Rahvusvahelistest teadusorganisatsioonidest on riik [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Keskuse]] ja [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i asutajaliige. Kopenhaagenis asutati 1992. aastal [[Läänemeremaade Nõukogu]] ja samas asub ka [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i Euroopa regionaalne kontor. Veel kuulub riik näiteks [[Arktika Nõukogu|Arktika Nõukokku]], [[Euroopa Arengupank]]a, [[Interpol]]i ja [[WIPO|WIPO-]]sse.
 
[[Pilt:Kbh Oberstes Gericht.jpg|pisi|Sissepääs Taani ülemkohusse]]
 
Rahvaarvu ajalugu
{| border="2" cellpadding="4" cellspacing="0" style="margin: 1em 1em 1em 0; background: #ffffee; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 95 %;"
|-----
! Aasta
Koolis hakatakse [[esimene võõrkeel|esimest võõrkeelt]] ([[inglise keel]]t) õppima 4. klassis. 7. klassist hakatakse valikainena õpetama [[teine võõrkeel|teist võõrkeelt]] (11 tundi nädalas kolme aasta jooksul). Gümnaasiumi sisseastumisel ja gümnaasiumis õppimisel on teine võõrkeel kohustuslik.<ref name="rikY5" />
 
Paljud taanlased valdavad hästi inglise keelt, eriti suurte linnade elanikud ja noored, kes õpivad inglise keelt koolis.
 
=== Religioon ===
[[Pilt:Roskilde mpazdziora.JPG|pisi|[[Roskilde toomkirik]] on alates 15. sajandist olnud Taani kuningliku perekonna matmispaik. Aastal [[1995]] võeti see [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse]]
Taani võttis [[kristlus]]e vastu 960ndatel, kui [[Harald Sinihammas]] laskis end ristida, ja 13. sajandi jooksul jõudis üleminek kristlusele lõpule. Alates [[reformatsioon]]ist [[1536]] on [[luterlus]] olnud riigiusund, ja Taanis on olnud täielik [[usuvabadus]] alates 1849. aasta põhiseadusest.
 
Taani kiriku nimi on [[Folkekirken]] (Rahvakirik) ning selle pea on [[Taani kuningas]] või kuninganna. Kirikut juhib igapäevaselt kirikuamet kirikuministri juures (veebruari 2010 seisuga [[Birthe Rønn Hornbech]]). Folkekirken on jaotatud 11 [[piiskopkond|piiskopkonnaks]] (''stift''), üks neist [[Gröönimaa]]l. 1. jaanuari 2013 seisuga oli kirikus 4 430 643 liiget, mis moodustab 79% Taani rahvastikust ja umbes 90% taanlastest.{{lisa viide}} Jaanuaris 2002 oli selle kiriku liikmeid 84,3%. Umbes 3% selle kiriku liikmetest käib regulaarselt kirikus.<ref name="refworld" />
 
Taani suuruselt järgmine usurühmitus on [[muslim]]id: neid on 210 000 ja nad moodustavad 3,7% rahvastikust. Taani muslimi rahvastik on kujunenud viimase aja sisserände käigus ja on koondunud suurematesse linnadesse. Teiste Taani usurühmituste seas on [[katoliiklased]] (37 000 inimest), [[Jehoova tunnistajad]] (14 500), [[Serbia Õigeusu Kirik]]u liikmed (7000), [[baptistid]] (5100), [[nelipühilased]] (5100), [[budistid]] (4400) ja [[mormoonid]] (4500).<ref name="refworld" /> On ka adventistid, metodistid, [[Päästearmee]] liikmed,
 
=== Asustus ===
{{vaata|Taani majandus}}
[[Pilt:Turbiny wiatrowe ubt.jpeg|pisi|Tuuleveskid [[Vendsyssel]]is. [[Tuulegeneraator]]id annavad märgatava osa Taanis tarbitavast [[elektrienergia]]st. Vaata lähemalt artiklist [[tuuleenergia Taanis]]]]
Taani on [[segamajandus]]ega [[heaoluriik]], mis kuulub [[Põhjamaade majandus]]ruumi. Elatustase on kõrge, sissetulekute erinevused on väikesed.
 
Taani on üks maailma kõige kõrgema [[maksukoormus]]ega riike ja üks maailma rikkamaid maid.
 
Väga õnnestunuks peetakse praegust [[tööturg|tööturu]] mudelit, milles lihtne [[vallandamine]]-töölevõtmine [[ettevõte|ettevõtte]] jaoks on ühendatud suurte [[sotsiaalsed tagatised|sotsiaalsete tagatistega]] [[töötajale]]: [[tööandja]] vastutus haigusrahade, vallandamistoetuste jms osas on väike, põhiosa sotsiaalkuludest katab riik. Samas on Taani üks maailma kõige suuremate sotsiaaltoetustega riik.
 
Arvestatavatest [[maavara]]dest kuulub Taanile ainult suhteliselt väike osa [[Põhjameri|Põhjamere]] [[nafta]]st ja [[maagaas|gaas]]ist.
==Haridus==
{{Vaata|Taani haridus}}
[[Pilt:Aarhus Universitet - hovedbygnings bagside.jpg|thumb|rightpisi|[[Århusi Ülikool]]i aula]]
Taani haridussüsteemis on kohustuslik 9-klassiline [[haridus]]. [[Kool]]i minnakse kuueaastaselt. Põhikool (''folkeskole'') on 9- või 10-klassiline, sellele eelneb vabatahtlik lasteaiaklass. Põhikoolile järgneb 3-aastane [[gümnaasium]].
 
Taani kool on tuntud oma rõhuasetuse poolest [[grupitöö|grupitööle]]le, eneseväljendus- ja esinemisoskusele, suhteliselt vähem pööratakse tähelepanu õpilaste faktiteadmistele ja teadmiste mõõtmisele. Senine koolisüsteem jaõpetamise metoodika on sattunud kriitika alla seoses õpilaste kehvade tulemustega 2003. aasta [[PISA]] uuringutel.
 
Taani [[ülikool]]id on [[Kopenhaageni Ülikool]], [[Århusi Ülikool]], [[Ålborgi Ülikool]], [[Kopenhaageni Majandusülikool]], [[Lõuna-Taani Ülikool]], [[Roskilde Ülikool]], [[Taani Tehnikaülikool]] ja [[Kopenhaageni IT Ülikool]].<ref name="JJL9O" />
 
Ülikooli võetakse enamikul aladel vastu kõik kvalifitseerunud soovijad. Ülikooliharidus koosneb enamasti kolmeaastasest [[bakalaureus|bakalaureuseõppest]]eõppest (''bachelor''), kaheaastasest [[magister|magistriõppest]] (''kandidat'') ja kolmeaastasest [[doktorikraad|doktoriõppest]] (''PhD''). Enamik üliõpilasi saavutab magistrikraadi, bakalaureusekraadi ei käsitleta sageli ülikooli lõpetamisena. Riik maksab üliõpilastele [[stipendium]]i. Doktorandid on formaalselt ülikoolis tööl, nende palk jääb veidi alla Taani keskmise. Enamik doktorante viibib oma õpingute ajal pool aastat kuni aasta mõnes välismaa ülikoolis, sageli [[USA]]-s.
 
Peale akadeemilise hariduse süsteemi on Taanis institutsioonid, mis võimaldavad omandada mitteformaalset haridust, nn [[rahvaülikool]]id (''folkehøjskole''). Mõiste tekkis 19. sajandil Taani kirjanikult, luuletajalt, filosoofilt ja pastorilt [[Nikolai Frederik Severin Grundtvig]]ilt. See põhineb tasuta hariduse omandamise võimaldamisel tavarahvale ja on üks Taani haridussüsteemi nurgakividest. Taani territooriumil on praeguseks ligi 70 rahvaülikooli. Nende sekka kuuluvad näiteks [[Rødding Højskole]] (esimene Taani rahvaülikool; asutatud 1844), [[Rønshoved Højskole]] ja [[Jaruplund Højskole]].
[[Pilt:Solvogn.jpg|pisi|Päikesevanker ([[Trundholmi vanker]]) pronksiajast umbes 1350 eKr on selge märk religioosse ja kultuurilise arengu tasemest]]
[[Pilt:Bronceringe.jpg|pisi|Jüütimaalt leitud pronksist kaelavõrud, 6. sajand eKr, noorem pronksiaeg]]
Esimesed inimtegevuse jäljed Taanis pärinevad umbes 120 000 aasta tagusest [[Eemi jäävaheaeg|Eemi jäävaheajast]].
 
Pidev inimtegevus on kestnud alates [[mandrijää]] taandumisest põhja poole seoses kliimamuutusega umbes 14 000 aastat tagasi. Sel ajal elasid Taanis põhjapõdrakütid. Need vahetas välja teine kütirahvas, kes aastatuhandeid elatus kalapüügist ja küttimisest.
 
[[Põllumajandus]] muutus valitsevaks [[noorem kiviaeg|nooremal kiviajal]] [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]]. Nooremal kiviajal ehitati hulgaliselt [[megaliitkalme (Taani)|megaliitkalme]]id, millest mõned pakuvad tänaseni tähelepanuväärset vaatepilti.
[[Pronksiaeg|Pronksiajal]] (1800–500 eKr) praeguse Taani aladel elanud rahvast on säilinud rikkalikult arheoloogilisi mälestisi. Arvukad päikesekujutised, nt [[Trundholmi vanker]] ja [[kaljujoonis]]ed [[Bornholm]]il viitavad [[päikesekultus]]ele. Kaljujooniste teine levinum motiiv on [[laev]]. [[Ülik]]uid maeti [[tammekirst]]udes hiiglaslikesse [[kääbas]]tesse, mis paiknesid kõrgetel küngastel. Mõnes [[Jüütimaa]] osas on tänu [[muld|mulla]] iseärasusele säilinud orgaanilisest materjalist [[hauapanused]], sealhulgas riided. Tuntuim leitud riidekomplektidest pärineb [[Egtvedi piiga]] hauast.
 
[[Rauaaeg|Rauaaja]] esimesel perioodil, nn [[keldi rauaaeg|keldi rauaajal]] (500 eKr kuni meie ajaarvamise alguseni) domineeris Taanis naaberaladel elanud [[keldid|keltide]] mõju. Sellele järgnenud nn [[rooma rauaaeg|Rooma rauaajal]] (meie ajaarvamise algusest kuni 400 pKr) saabusid suuremad kultuurimõjud [[Rooma riik|Rooma riigist]], sealhulgas kaalu- ja mõõdusüsteem ning hulgaliselt [[laensõnu|laensõnu]]; [[ladina kiri|ladina kirja]] mõjul tekkis [[ruunikiri]]. [[Germaani rauaaeg|Germaani rauaajast]] (400–800 pKr) on olemas esimesed kirjalikud allikad [[taanid]]e kui rahva kohta. Sellest ajast on ka andmed [[Jüüti poolsaar]]el elanud [[anglid]]e ja [[jüütid]]e kohta, kes liikusid edasi mandrilt [[Suurbritannia saar]]tele, kus segunesid kohalike elanikega, moodustades [[inglased|inglise rahvus]]e tuumiku. Arvatavasti ühendati maa kuningriigiks [[8. sajand]]il. Sellest annavad tunnistust sellised suurejoonelised ehitised nagu [[Danevirke]] piirivall ja [[Kanhave kanal]] läbi [[Samsø]] saare, ning Taani esimese [[linn]]a [[Ribe]] asutamine pärast aastat 700. Taani riiki kuulusid ka [[Skandinaavia poolsaar]]e lõunatipus asuvad maakonnad [[Skåne maakond|Skåne]], [[Halland]] ja [[Blekinge maakond|Blekinge]], mis praegu kuuluvad [[Rootsi]]le.
 
Rauaajast pärinevad paljud soodest leitud mumifitseerunud laibad, näiteks [[Tollundi mees]].
===Viikingiaeg===
[[Pilt:Runensteine Gorm Blauzahn.jpg|pisi|[[Gorm Vana]] ja [[Harald Sinihammas|Harald Sinihamba]] [[ruunikivi]]d [[Jelling]]is ([[Jellingi kivid]])]]
Taanis oli [[viikingid|viikingiaeg]] suure majandusliku arengu ja sõjalise [[Ekspansioon (poliitika)|ekspansiooni]] aeg. 9.–[[10. sajand]]il kujunes väikeste vürstiriikide ühendamise tulemusena [[Taani Kuningriik]], millest sai peamine [[viikingid|viikingite]] riik Euroopas ka Läänemerest põhja pool. Taani vallutas [[Norra]] ja samuti suured piirkonnad [[Inglismaa]]l. [[Inglismaa kuningas]] [[Alfred Suur]] oli sunnitud taanlastele loovutama Inglismaa idaranniku piirkonnad, mida taanlaste valitsemise ja elukorralduse tõttu kutsuti [[Danelaw]]. Taanist pärit viikingid valitsesid Läänemerel ja Põhjamerel. Nad purjetasid mööda suuri [[Venemaa]] jõgesid kuni [[Must meri|Musta mereni]], rajasid asulad Põhja-Venemaale ja Põhja-Prantsusmaa läänerannikule [[Normandia]]sse, kus viikingipealik [[Rollo]] rajas [[911]] [[Normandia hertsogiriik|Normandia hertsogiriigi]]. Nad purjetasid kuni [[Vahemeri|Vahemereni]], mille ääres nad hiljem rajasid normannide riigi [[Sitsiilia]]s ja [[Lõuna-Itaalia]]s. Aastavahemikus 980–1000 purjetasid [[Erik Punane]] ja [[Leifr Eiríksson]] [[Island]]ilt [[Gröönimaa]]le ja [[Põhja-Ameerika]]sse, mida nad nimetasid sõnaga [[Vinland]] ('aasade maa').
 
Alates kuningas [[Gorm Vana]]st (suri arvatavasti 958) on teada kõik [[Taani kuningas|Taani kuningad]]. Gormi poeg [[Harald Sinihammas]] rajas [[Jelling]]isse oma vanematele vägeva hauamonumendi, mis koosneb kahest hiiglaslikust kääpast, kahest [[ruunikivi]]st, suurest [[kivilaev]]ast ja [[kirik (pühakoda)|kirik]]ust. Kuningas Harald rajas ka vähemalt neli täpselt ringikujulist ja korrapärast [[ringvall-linnus]]t, neist tuntum on [[Trelleborg]] [[Sjælland]]il. Jätkus piirikaitsevalli [[Danevirke]] tugevdamine.
12. sajandil algas Taani ekspansioon ristisõdade näol lõuna pool elavate slaavlastest [[vendid]]e elualadele, samas mõjutasid riigi tugevust riigisisesed vastuolud. Kuningas [[Valdemar I Suur]] (1157–1182) suutis vende võita (vt [[Vendi ristisõda]]).
Kuningas [[Knut VI]] (1182–1202) valitsemisajal pidas Taani edukat sõjategevust, vallutas [[Pomerania]] ja [[Mecklenburg]]i ning Knut sai ''Taani ja vendide kuningaks''. Vallutused jätkusid kuningas [[Valdemar II]] Võitja juhtimisel. Tema eduka sõjategevuse tulemusena vallutati Taani riigi jaoks [[Holstein]]i ning [[Saaremaa]] ja [[Põhja-Eesti]] alad, kus legendi järgi said taanlased lahingus eestlastega oma rahvuslipu [[Dannebrog]]i [[1219]]. aastal [[Tallinn]]a sõjakäigu ajal. [[1222]]. aastal tekkis kuningas [[Valdemar II]]-l konflikt Põhja-Saksamaal ja Taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele. [[1223]]. aastal sattus kuningas Valdemar II sõjategevuse käigus vangi [[Schwerin]]i krahvi Heinrichi kätte, kust ta pääses alles pärast lunaraha maksmist.
 
[[1227]]. aastal sai [[Valdemar II]] sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega [[Bornhövedi lahing (1227)|Bornhövedi lahing]]us lüüa ning kohe alustasid pealetungi Taani aladele Eestis ka sakslaste [[Mõõgavendade ordu]] väed, vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti.
 
{{Vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}
Keskajal kuulusid Taanile pikemat või lühemat aega suured valdused praegusel Põhja-[[Saksamaa]]l ja [[Taani valdused|Põhja-Eestis]] ning [[Saaremaa]] ja [[Ojamaa]].
 
13. sajandil laastasid Taanit kodusõjad ning sõda [[Holstein]]iga, mille liitmise järel omandasid Holsteini aadlikud Taani riiklikus elus suure tähtsuse ja kaalu, mille lõpetas alles 14. sajandil, [[Taani kuningas|kuningas]] [[Valdemar IV Atterdag]] (1340–1375), kes taastas riikliku ühtsuse ning kuningavõimu autoriteedi riigis. Tal õnnestus saavutada kontroll[[Sund| Øresund]]i väina üle ja kontrollida Läänemere laevandust ning maksustada väina läbivad kaubalaevad.
 
[[1362]]. aastal purustas Valdemar sõjategevuses [[Hansa Liit|Hansa Liiduga]] [[Helsingborg]]i merelahingus, kuid kaotas võitluse [[Holstein]]i, [[Mecklenburg]]i ülikute, taani aadlike ja [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] [[koalitsioon]]ile. [[1370]]. aastal sõlmitud [[Stralsund]]i rahuleping oli suureks löögiks Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid vabastas kuningas Valdemari riigisisese aadlike vastupanu mahasurumiseks. Kuid varsti pärast kuninga ainuvõimu kindlustamist ta suri ([[1375]]) jätmata meesliinis pärijat.
 
===Uusaeg===
[[Pilt:Kristian IV av Danmark, malning av Pieter Isaacsz 1611-1616.jpg|thumb|rightpisi|Taani kuningas [[Christian IV]]]]
Järgmiste valitsejate, [[Frederik II]] ja [[Christian IV]] ajal muutus Taani taas üheks kõige võimsamaks riigiks [[Läänemeri|Läänemere]] piirkonnas. Tänu kasvavale kaubandusele Läänemere ja [[Põhjameri|Põhjamere]] vahel olid oluliseks sissetulekuallikaks [[Øresund]]i [[toll (lõiv)|tollid]]. [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda]] ([[1563]]–[[1570]]) ja [[Kalmari sõda]] ([[1611]]–[[1613]]) Rootsiga kindlustasid veelgi Taani positsiooni Läänemerel. Christian IV sekkumine [[kolmekümneaastane sõda|30-aastasesse sõtta]] aastal [[1625]] ning järgnenud [[Taani-Rootsi sõda 1659|sõda Rootsiga]] ([[1658]]) olid Taani jaoks aga katastroofilised. Kaotati põlised Taani alad [[Skåne maakond|Skåne]], [[Halland]] ja [[Blekinge]] ning ka Norra maakonnad [[Jämtland]], [[Härjedalen]] ja [[Bohuslän]]. Läänemere suurvõimuks sai [[Rootsi]]. 1660 oli Taanis 600 000 elanikku.
{{Vaata|Taani-Norra}}
Taani püüdis säilitada oma neutraalsust ka [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal. Kopenhaageni pommitamine 1801. ja 1807. aastal ning Taani laevastiku röövimine inglaste poolt viisid maa aga sõtta [[Napoleon]]i poolel. Sõda lõppes Taanile kaotusega ning [[1814]]. aasta [[Kieli rahuleping]]uga oldi sunnitud loovutama [[Norra]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] võimu alla. Riik oli sisuliselt [[pankrot]]is.
 
[[19. sajand]]i esimesel poolel tugevnes nii taani kui ka saksa [[rahvuslus]]. Sellega seoses tekkisid probleemid [[Slesvigi hertsogkond|Schleswig]]i (taanipäraselt Slesvig) ja [[Holsteni hertsogkond|Holstein]]i (Holsten) hertsogkondade [[saksa keel|saksakeelse]] elanikkonnaga. Hertsogkonnad ei kuulunud küll Taani kuningriigi koosseisu, Taani kuningas oli aga ka Schleswigi ja Holsteini hertsog. Järgnes [[Esimene Schleswigi sõda]] [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]]ga [[1848]]–[[1851]], mis sisuliselt säilitas varasema seisu.
 
Aastal [[1849]] võeti vastu esimene [[Taani põhiseadus]], millega maast sai [[konstitutsiooniline monarhia]].
===Hilisuusaeg ja lähiajalugu===
 
Lahendamata Schleswigi küsimus viis [[Teine Schleswigi sõda|Teise Schleswigi sõjani]] [[1864]]. aastal. Taani vastaseks olid nüüd [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[Austria keisririik|Austria]]. Sakslastele kaotati nii Schleswig kui ka Holstein.
 
19. sajandi teisel poolel toimus väga suur areng nii [[majandus]]e kui ka [[kultuur]]i vallas. Rajati esimesed [[veevärk|veevärgid]], levis [[maagaas]]i kasutamine majapidamistes ja tänavavalgustuses, kasutusse ilmusid esimesed [[elekter|elektrilambid]].
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal jäi Taani [[neutraliteet|neutraalseks]].
 
[[1920. aastad|1920.]] ja [[1930. aastad|1930. aastatel]] oli [[Niels Bohr]]i ([[Nobeli auhind]] [[1922]]) juhitud [[Niels Bohri Instituut|Teoreetilise Füüsika Instituut]] Kopenhaagenis üks maailma juhtivaid [[aatomifüüsika]] keskusi.
 
Jätkus areng [[heaoluriik|heaoluriigi]] suunas. Aastal 1933 asendati ebapopulaarsed [[vaestemaja]]d [[sotsiaaltoetused|sotsiaaltoetustega]].
 
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] okupeerisid [[Saksamaa|sakslased]] [[9. aprill]]il [[1940]] kogu Taani, vastupanu oli tühine. Järgnes suhteliselt leebe [[Saksa okupatsioon Taanis|okupatsioon]], mille ajal Taani säilitas suure [[autonoomia]]. Mõõdukas koostöö okupantidega tegi muu hulgas võimalikuks taani [[juut]]ide evakueerimise [[Rootsi]] [[1943]] ning taani vangide tagasitoomise saksa [[vangilaager|vangilaagritest]] [[1945]]. aasta märtsis-aprillis. [[Wehrmacht|Saksa väed]] Taanis kapituleerusid [[5. mai]]l [[1945]] Briti marssalile [[Bernard Montgomery]]le. [[Bornholm]]i hõivasid [[Punaarmee|Nõukogude väed]], kes lahkusid saarelt [[1946]]. aasta kevadel.
 
Aastal 1945 tunnustas Taani [[Island]]i [[iseseisvus]]t. Saareriik oli kuulutanud ennast iseseisvaks aasta varem.
[[Anders Sørensen Vedel]]i "It Hundrede I Vduaalde Danske Viser" ([[1591]], tuntud "[[Hundreviseboka]]" nime all) on vanim taani rahvaluule süstemaatiline kogu ning vanim trükitud raamat Euroopas, mis sisaldab keskaegseid ballaade. Ent alles 19. sajandil ([[vennad Grimmid|vendade Grimmide]] raamatu "[[Kinder- und Hausmärchen]]" (1812–1815) sai taani rahvaluule kogumine täie hoo sisse. Esimese taani rahvamuinasjuttude raamatu koostas [[Mathias Winther]] 1820ndatel, 1840ndatel hakkas tema jälgedes käima [[Svend Grundtvig]]. Tähtsaim taani rahvaluulekoguja oli siiski [[Evald Tang Kristensen]], kes andis välja üle 80 [[Jüütimaa]] laulude, muinasjuttude ja muistendite raamatu.<ref name="ko33x" />
 
Teiste tuntud rahvaluulekogujate seas on [[Axel Olrik]], [[Peder Syv]], [[Henning Frederik Feilberg]] ja [[H. P. Hansen]].
 
Aastal [[1904]] asutati [[Taani Rahvaluulekogu]] (''Dansk Folkemindesamling''), rahvaelu ja -kultuuri riiklik arhiiv, mis säilitab tulevastele põlvedele tavaliste taanlaste elulugusid, mälestusi, traditsioone ja muusikat.
===Taani kirjandus===
{{vaata|Taani kirjandus}}
Taani kirjandus sai alguse 12. ja 13. sajandist tuntud muistendite ja muinasjuttude üleskirjutamisest. Osa taani kirjanduse algusest on seetõttu ka [[islandi saagad]] ja [[Snorre Sturlasson]], sest Põhjala kultuuripärand ja jutustamiskunst oli sel ajal ühesugune.
 
[[Absalon]]i [[kroonik]] 12. sajandist [[Saxo Grammaticus]] oli esimene suur taani kirjanik, kuigi ta kirjutas [[ladina keel]]es. Koos [[Sven Aggesen]]iga koostas ta 13. sajandi alguses kroonika "[[Gesta Danorum]]".
 
Taanikeelset kirjasõna pärineb ka keskajast, kuid tõsine taani kirjandus algas [[valgustusaeg|valgustusajal]] [[Ludvig Holberg]]i komöödiatest, mis on tänini aktuaalsed. [[Romantism]]i eelkäijad olid [[Johannes Ewald]] ja [[Jens Baggesen]]. Kõige kuulsam taanlane on küllap [[Hans Christian Andersen]], kes hakkas kirjutama romantismiajal ning kes on tuntud oma muinasjuttude "[[Väike merineitsi]]", "[[Inetu pardipoeg]]" jt järgi.
[[Pilt:Egg chair3d.jpg|pisi|[[Arne Jacobsen]]i tool "[[Ægget]]"]]
[[Pilt:Hans Christian Andersen.jpg|pisi|Maailmakuulus taani kirjanik [[Hans Christian Andersen]]]]
Disainer [[Georg Jensen]] lõi ehteid ja muud tarbekunsti.
 
Eriti pärast Teist maailmasõda sai taani disain maailmakuulsaks. [[Skandinaavia disain]] oli kvaliteedimärk ja [[Lunningi auhind]] oli selle üks kõrgemaid tunnustusi. Arhitekt [[Jørn Utzon]] on kõige tuntum [[Sydney ooperiteater|Sydney ooperiteatri]] autorina. Arhitekt ja mööblidisainer [[Arne Jacobsen]] kavandas nii toole, lampe kui ka maju. Arhitekt ja filmirežissöör [[Poul Henningsen]] on loonud [[lamp]]e, mida on kasutatud filmides.
 
Aastatel 1952–1970 anti Taanis välja [[Lunningi auhind]]a, mis aitas kaasa [[Skandinaavia disain]]i arengule.
 
[[Taani Disainikeskus]] (Dansk Design Center) edendab ja populariseerib disaini muu hulgas Taani ettevõtetes, et parandada Taani tööstuse konkurentsivõimet.
 
Disaini kasutamise poolest on rahvusvaheliselt tuntud ettevõte [[Bang & Olufsen]].
{{vaata|Taani muusika}}
====Helilooming====
Esimesed tuntud Taani heliloojad olid sakslased [[C. E. F. Weyse]] ja [[Friedrich Kuhlau]], kes hakkasid tegutsema alates 18. sajandi lõpust. 19. sajandi Taani muusikas olid tooniandvad [[Niels W. Gade]], [[B. S. Ingemann]] ja [[J. P. E. Hartmann]].
 
[[Carl Nielsen]] on alates 20. sajandi algusest ainus rahvusvaheliselt tuntud taani helilooja, kes kirjutas sümfooniaid, oopereid, kammermuusikat, laule ja klaverimuusikat. 20. sajandi heliloojad kirjutasid nii Põhjamaade traditsioonilises stiilis, Kesk-Euroopa avangardi võtmes kui ka sellele vastanduvas lihtsas stiilis. [[Else Marie Pade]] ja [[Jørgen Plaetner]] olid [[elektroakustiline muusika|elektroakustilise muusika]] pioneerid. Elektroakustilist ja arvutimuusikat viljelesid sajandi lõpus [[Gunnar Møller Pedersen]], [[Ivar Frounberg]] ja [[Wayne Siegel]]. Teised mõjukad uuema aja heliloojad on [[Bent Sørensen]], [[Erik Højsgaard]], [[Anders Nordentoft]], [[Niels Rosing-Schow]], [[Svend Hvidtfelt Nielsen]] ja [[Karsten Fundal]].
 
====Levimuusika====
20. sajandi keskel said rahvusvaheliselt tuntuks [[Bent Fabricius-Bjerre]] ja [[Jørgen Ingmann]].
 
1950ndatel tuli Taani levimuusikasse Ameerika filmide, plaatide ja tantsude mõjul ''[[rock'n'roll]]''. Seda hakkasid viljelema džäss- ja tantsuorkestrid teiste seas [[Ib Glindemann]]i ja [[Peter Plejl]]i juhatusel. solistide seas olid [[Ib Jensen]] ja [[Otto Brandenburg]]. 1950ndate lõpus loodi ansambleid ansambli [[The Shadows]] eeskujul. Tuntumad neist olid [[The Cliffters]] ja [[The Rocking Ghosts]].
 
1960ndatel loodi ''[[rhythm & blues]]''<nowiki>'i</nowiki> ansamblid [[The Beefeaters]] [[The Defenders]]. [[Biitmuusika]] läbimurre tuli ansambli [[Steppeulvene]] albumiga "[[Hip som ble]]"; neil olid taanikeelsed tekstid ning nende muusikat mõjutasid ''[[folkrock]]'' ja [[läänekalda rokk]].
 
[[Rokkmuusika]]s oli üks menukamaid ansambleid 1970ndate [[Gasolin]], mille eesotsas oli rahvusskald [[Kim Larsen]]. Sellest ajast on tuntud ka [[Shu-bi-dua]], [[C. V. Jørgensen]] ja [[Århus]]i ansamblid [[Gnags]] ja [[Shit & Chanel]]. Sel ajal sai populaarseks [[Benny Andersen]]i laul "[[Svantes lykkelige dag]]" ([[1972]]), mida on pakutud Taani hümniks.
 
1980. aastatel tõusid esile ''pop-rock'' ([[Sneakers]] eesotsas [[Sanne Salomonsen]]iga, [[Lis Sørensen]], [[Anne Linnet]], [[Sebastian]]) ning [[punkmuusika]] ja ''[[new wave]]'' ([[Kliché]], [[Sods/Sort Sol]], [[Miss B. Haven]]).
====Ooperiteater====
 
Õukonnas hakati oopereid etendama 17. sajandil.
 
Aastal [[1702]] avati [[Bredgade]]l ooperiteater, kus etendati itaalia oopereid. Seal käis kõrgem seltskond. Ka Kuninglikus Teatris hakati oopereid lavastama. [[Johan Herman Wessel]]i ja [[Paolo Scalabrini]] "[[Kierlighed uden Strømper]]" ([[1773]]) oli Taani algupärane ooper.
 
Kuningliku Teatri ooperi- ja balletimaja Operaen på Holmen ([[Kopenhaageni ooperimaja]]) avati [[2005]]. See mahutab olenevalt [[orkestriauk|orkestriaugu]] suurusest 1492–1703 vaatajat. Kunstiline juht on [[Kasper Holten]].
Esimest korda etendati Taani õukonnas balletti prints [[Christian (Taani kroonprints)|Christian]]i ja [[Magdalene Sibylle]] pulmas [[1634]]. Õukonnaballeti õitseaeg oli kuningas [[Frederik III]] ajal. Tema abikaasa [[Sophie Amalie]] võttis balletietendustest ise osa näiteks amatsooni, talutüdruku, hispaania daami ja sõjajumalanna osas.
 
Kuningliku teatri balletitrupp loodi [[1771]]. [[1830]]. aastal sai Kuningliku Teatri ballettmeistriks kuulus [[August Bournonville]], kes jäi sellesse ametisse väheste katkestustega kuni 1877. aastani. Oma hariduse ja reiside põhjal esitas ta trupile nii kõrgeid nõudmisi, et taani ballett tõusis maailmatasemele. 20. sajandil tõi ballettmeister ja koreograaf [[Harald Lander]] Bournonville'i traditsiooni kõrvale moodsa repertuaari. Priimabaleriin oli [[Margot Lander]], kes tegi balleti väga populaarseks. Koos helilooja [[Knudåge Riisager]]i ja kirjanik [[Kjeld Abell]]iga tegi Harald Lander balletiteatrist Saksa okupatsiooni ajal 1940–1945 rahvusliku kogunemiskoha. Aastal [[1966]] sai ballettmeistriks [[Flemming Flindt]], kes tõi lavale [[moderntants]]u. Kuninglikust Teatrist välja kasvanud Taani Kuninglik Ballett ([[Den Kongelige Ballet]]) on üks maailma juhtivaid balletitruppe. Alates [[2008]]. aastast on selle kunstiline juht [[Nikolaj Hübbe]]. Repertuaar ulatub Balanchine'ist [[Pjotr Tšaikovski]] "[[Luikede järv]]e", "[[Uinuv kaunitar (Tšaikovski)|Uinuva kaunitari]]" ja "[[Pähklipureja (ballett)|Pähklipurejani]]".
 
[[Tivoli Pantomiimiteater]] (Tivolis Pantomimeteater) viljeleb alates [[1844]]. aastast [[pantomiim]]ivormi, mis ühendab ''[[commedia dell'arte]]'' Taani balletitraditsiooniga.
 
Umbes 1980 tekkis [[Uus Taani Tantsuteater]], mille koreograafid [[Randi Patterson]], [[Warren Spears]] ja [[Anette Abildgaard]] on loonud kõrgetasemelise modernse tantsutrupi.
 
Suvel korraldatakse Kopenhaagenis rahvusvahelist tantsufestivali [[Festival of Fools og Dancin' City]]. Aastal [[1985]] rajati tantsutreeningumaja [[Dansens Hus]], aastal [[1992]] käivitati moderntantsuharidus ja [[1993]] avati moderntantsuetenduste maja [[Dansescenen]].
===Taani film ja kino===
{{vaata|Taani filmikunst}}
Esimene [[kino]] asutati Kopenhaagenis [[1904]].
 
Aastal [[1906]] asutas [[Ole Olsen (režissöör)|Ole Olsen]] [[Nordisk Film]]i ([[Nordisk Films Kompagni]]), mille toodang oli ulatuslik. Ajavahemik 1908–1916 oli Taani filmi esimene kuldajastu. Tehniline tase oli kõrge, Taani filme eksporditi. Toodeti kriminaalsarju, muinasjutufilme ja erootilisi melodraamasid. Režissöörid [[Urban Gad]], [[Benjamin Christensen]] ja [[Viggo Larsen]] olid ekspressiivse ja innovatiivse stiili tõttu rahvusvaheliselt hinnatud. [[Asta Nielsen]] oli [[tummfilm]]i ajastu esimene suur taani filminäitleja. Rahvusvaheliselt tuntud oli ka [[Valdemar Psilander]].
 
Sõdadevahelise aja suured näitlejad olid [[Liva Weel]], [[Ib Schønberg]] ja [[Poul Reichhardt]]. Selle aja kuulus filmirežissöör on [[Carl Dreyer]], kelle filmid käsitlevad eriti religiooni ja inimhinge.
 
[[Theodor Christensen]] tegi [[dokumentaalfilm]]i Taani vastupanuvõitlusest "[[Det gælder din frihed]]" ([[1946]]). 1940. ja 1950. aastate väljapaistvamad režissöörid olid peale Dreyeri [[Astrid Henning-Jensen]] ja [[Bjarne Henning-Jensen]], kelle "[[Ditte Menneskebarn]]" ([[1946]]) esindas angažeeritud realismi.
 
1960ndate põlvkonna režissööride seas tõusid esile [[Palle Kiærulff-Schmidt]] ("[[Weekend]]", [[1962]]) ja [[Henning Carlsen]] ("[[Sult]]", [[1966]]; "[[Mennesker mødes og sød musik opstår i hjertet]]", [[1967]]). [[Erik Balling]] ja [[Henning Bahs]] lõid kõigi aegade kõige populaarsema filmisarja, mille esimene film oli "[[Olsenbanden]]" ([[1968]]).
Juhtivate filmirežissööride seas on veel [[Thomas Vinterberg]], [[Lone Scherfig]], [[Susanne Bier]] ja [[Ole Bornedal]] ja animaator [[Jannik Hastrup]]. Tuntud filmiinimesed on veel [[Mads Mikkelsen]], [[Iben Hjejle]], [[Connie Nielsen]], [[Jesper Christensen]], [[Brigitte Nielsen]], [[Sven-Ole Thorsen]] ja [[Viggo Mortensen]].
 
[[Pilt:IMGLiivikaÆbleskiver2010.JPG|pisi|leftvasakul|[[Æbleskiver]] on traditsioonilised kerakujulised taani pannkoogid]]
=== Taani köök===
{{vaata|Taani köök}}
=== Taani sport ===
{{Vaata|Taani sport}}
Riigi rahvusspordiala on [[jalgpall]]. Palju tegeletakse veel [[käsipall|käsipalli]]i, [[jalgrattasõit|jalgrattasõidu]], [[purjetamine|purjetamise]], [[sulgpall|sulgpalli]]i, [[jäähoki]], [[ujumine|ujumise]] ja viimasel ajal ka [[golf]]iga. Samuti mängivad paljud noored [[korvpall]]i.<ref name="p34pB" />
 
==Tuntud vaatamisväärsusi==
[[Pilt:Storebæltsbroen from Sjælland.jpg|pisi|[[Suur-Beldi sild|Suur-Beldi silla]] idaosa]]
* [[Bornholm|Bornholmi]]i saar – [[Hammershus]]i kindlus, vanad kalurikülad, ilus loodus
**[[Rø saatja]] [[Årsballe]] lähedal (torni kõrgus 315,5 &nbsp;m, kõrgus merepinnast 431 &nbsp;m, Taani kõrgeim fikseeritud punkt)
* [[Christiania]], [[Kopenhaagen]]i väga omapärase õhustiku ja arhitektuuriga linnaosa
* [[Den Gamle By]] 'Vana linn', 16.–18. sajandi linna kujutav vabaõhumuuseum [[Århus]]is
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/da.html CIA factbook] välja otsitud 14.11.10</ref>
<ref name="forsvaret">[http://www.forsvaret.dk/FKO/eng/Facts%20and%20Figures/Pages/default.aspx Facts & Figures] forsvaret.dk</ref>
<ref name="refworld">[http://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain?page=country&category=&publisher=&type=&coi=DNK&rid=4562d8b62&docid=4ae8614764&skip=0 2009 Report on International Religious Freedom – Denmark], refworld.org</ref>
<ref name="seisüks">2009. aasta seisuga</ref>
<ref name="fOylE">[http://www.utexas.edu/cola/centers/lrc/ielex/PokornyMaster-X.html Indo-European Lexicon, Pokorny Master PIE Etyma], lk 249, Linguistics Research Center, College of Liberal Arts, The University of Texas at Austin, raamatust: [[Julius Pokorny]]. ''Indogermanisches etymologisches Wörterbuch'', Bern: Francke, 1959, 1989.</ref>
<ref name="adxZV">[[Niels Åge Nielsen]] (1969). Daner. – ''Dansk etymologisk ordbog'', Gyldendal: København.</ref>
<ref name="Wimc5">[[Niels Refskou]]. Det retlige indhold af de ottonske diplomer til de danske bispedømmer. – ''[[Scandia]] 52, [[1986]], lk 173</ref>
<ref name="eestiloodus">[http://www.eestiloodus.ee/artikkel4299_4262.html "Rahvuslinnu lugu"] Eesti Loodus, 2011/12</ref>
<ref name="forsvaret">[http://www.forsvaret.dk/FKO/eng/Facts%20and%20Figures/Pages/default.aspx Facts & Figures] forsvaret.dk</ref>
<ref name="im0nJ">[http://www.dmi.dk/dmi/index/danmark/oversigter/klimanormaler.htm Normaler for Danmark], Dmi.</ref>
<ref name="ZZ9VE">[http://royalcorrespondent.com/2011/12/28/the-danish-royal-family-most-popular-in-europe-says-a-new-poll-plus-news-about-h-r-h-princess-marie-of-denmark/ The Danish Royal Family Most Popular in Europe Says a New Poll. Plus, News About H.R.H. Princess Marie of Denmark]</ref>
<ref name="JeAhQ">[[Jens Cramer]], [[Peter Kirkegaard]] (1993), ''Dansk sproglære for nordmænd'', Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 13–27.</ref>
<ref name="cd4nX">[[Jens Cramer]], [[Peter Kirkegaard]] (1993), ''Dansk sproglære for nordmænd'', Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 29–37.</ref>
<ref name="refworld">[http://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain?page=country&category=&publisher=&type=&coi=DNK&rid=4562d8b62&docid=4ae8614764&skip=0 2009 Report on International Religious Freedom – Denmark], refworld.org</ref>
<ref name="CkqdJ">[[Jens Cramer]], [[Peter Kirkegaard]] (1993), ''Dansk sproglære for nordmænd'', Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 39–44.</ref>
<ref name="seisüks">2009. aasta seisuga</ref>
<ref name="LrGJ1">[http://www.norden.org/no/fakta-om-norden/spraak?set_language=no Språk], norden.org</ref>
<ref name="rikY5">[http://www.regjeringen.no/nb/dep/kd/dok/nouer/2003/nou-2003-16/15/3.html?id=370765 I første rekke], regjeringen.no</ref>
75 777

muudatust