Svaasimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Riigi ulatus põhjast lõunasse on 200  km ja läänest itta 130  km. Idaosa on mägine, Mosambiigi piiril asuvad kuni 810  m kõrgused [[Lebombo mäed]]. Kliima on mõõdukas. Suvel võib õhutemperatuur ulatuda 40  °C-ni. Vihma sajab peamiselt suvel. Lääneosas sajab rohkem, kuni 200  mm aastas.

Pärimuse kohaselt on [[svaasid|svaasi]] rahvas enne [[16. sajand]]it rännanud praeguse [[Mosambiik|Mosambiigi]] territooriumilt lõuna poole. Pärast mitmeid konflikte praeguse [[Maputo]] piirkonnas elava rahvaga asusid svaasid [[1750]]. aasta paiku elama [[KwaZulu]] põhjaossa. Suutmata vastu seista [[suulud]]e kasvavale jõule, asusid svaasid [[19. sajand]]i alguses aegamööda elama praegusele Svaasimaale.

Nad kinnitasid kanda mitme võimeka liidri juhtimisel. Tähtsaim neist oli [[Mswati II]], kellega [[svaasid]] seostavad oma nime. Tema juhtimisel laiendasid svaasid [[1840. aastad|1840. aastatel]] oma territooriumi edela suunas ning kindlustasid lõunapiiri suuludega.

Kokkupuude [[Suurbritannia]]ga algas Mswati II valitsemisaja alguses, kui ta palus Briti võimudelt [[Lõuna-Aafrika]]s abi suulude röövretkede vastu Svaasimaale. Mswati II valitsemisajal asusid Svaasimaale elama ka esimesed [[europiidne rass|valged]]. Pärast Mswati surma sõlmisid svaasid leppeid Briti ja Lõuna-Aafrika võimudelt mitmes küsimuses, sealhulgas iseseisvuses, eurooplaste pretensioonides loodusvaradele, haldusvõimus ja julgeolekus. Lõuna-aafriklased haldasid svaaside huvisid [[1894]]–[[1902]]. Aastal 1902 võtsid juhtimise üle britid.

[[1921]] asutas Svaasimaa esimese seadusandliku kogu. See oli nõukogu, mis koosnes eurooplaste valitud esindajatest, kes olid volitatud Briti ülemvolinikule nõu andma mittesvaasi asjades. [[1944]] möönis ülemvolinik, et nõukogul puudub ametlik staatus, ning tunnistas ülempealiku ehk kuninga kohalikuks võimuks, kellel on õigus anda svaasidele õiguslikult siduvaid käske.

Aastal 1921 sai pärast [[regent]]kuninganna [[Labotsibeni Gwamile Mdluli]] 20 aasta pikkust valitsemist svaaside "lõviks" (''Ngwenyama'') ehk ülempealikuks [[Sobhuza II]]. Koloniaalvõimu algaastatel arvestas Suurbritannia, et Svaasimaa saab lõpuks [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] osaks. Ent pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppu, kui Lõuna-Aafrikas süvenes [[rassiline diskrimineerimine]], hakkas Suurbritannia Svaasimaad ette valmistama [[iseseisvus]]eks. Poliitiline tegevus elavnes [[1960. aastad|1960. aastate]] algul. Asutati mitu [[partei]]d ning hakati taotlema iseseisvust ja majanduse arengut. Põhiliselt linnadel toetuvatel parteidel oli vähe sidemeid maapiirkondadega, kus elas suurem osa svaasisid. Svaaside traditsioonilised juhid, sealhulgas ülempealik [[Sobhuza II]] ja tema Sisenõukogu, rajasid [[Imbokodvo Rahvuslik Liikumine|Imbokodvo Rahvusliku Liikumise]], mis rõhutas svaaside traditsioonilist elulaadi. Koloniaalvõim määras [[1964]]. aasta keskpaigale esimese svaaside osavõtuga seadusandliku kogu valimised. Valimistel konkureerisid Rahvuslik Liikumine ja veel neli parteid, millest enamikul olid radikaalsemad seisukohad. Rahvuslik Liikumine võitis kõik 24 kohta selles organis.