Erinevus lehekülje "Sloveenia" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 19 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine
P
P (pisitoimetamine)
'''Sloveenia''' on riik [[Kesk-Euroopa]] lõunaosas [[Aadria meri|Aadria mere]] kirderannikul. Maa põhiosa jääb [[Ida-Alpid]]e piirkonda. Sloveenia piirneb [[Itaalia]]ga läänes, [[Austria]]ga põhjas, [[Ungari]]ga kirdes ning [[Horvaatia]]ga lõunas ja idas.
 
Sloveenia on [[2004]]. aastast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[1993]]. aastast [[Euroopa Nõukogu]] ja [[2004]]. aastast [[NATO]] liige. Jaanuaris [[2007]] võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha [[euro]]. Jaanuarist juulini [[2008]] oli Sloveenia [[Euroopa Liidu eesistujariik]].
 
== Riik ==
 
[[Sloveenia Riiginõukogu]] koostatakse omapärasel korporatiivse esindatuse põhimõttel. Sinna kuulub 40 inimest, kes valitakse:
* tööandjate poolt 4 esindajat
* töövõtjate poolt 4 esindajat
* talupidajate, kaupmeeste ja vabakutseliste poolt 4 esindajat
* "mittemajanduslike" tegevusalade poolt 6 esindajat
* regioonidest 22 esindajat
 
Selle koja liikmete volituste pikkus on 5 aastat.
 
==== Valimised ====
Enne iseseisvumist, [[1990. aasta Sloveenia parlamendivalimised]]
 
Pärast iseseisvumist, [[1992. aasta Sloveenia parlamendivalimised|1992. aasta]], [[1996. aasta Sloveenia parlamendivalimised|1996. aasta]], [[2000. aasta Sloveenia parlamendivalimised|2000. aasta]], [[2004. aasta Sloveenia parlamendivalimised|2004. aasta]] ja [[2008. aasta Sloveenia parlamendivalimised]]
==Ajalugu==
{{vaata|Sloveenia ajalugu}}
Sloveenia on olnud [[Rooma riik|Rooma riigi]], [[Karantaania]] vürstiriigi, [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]], [[Austria-Ungari]], [[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik|Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Kuningriigi]], [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriigi]] ja lõpuks [[Jugoslaavia|Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi]] osa.
 
[[23. detsember|23. detsembril]] [[1990]] hääletas üle 88% valijaskonnast iseseisva ja sõltumatu Sloveenia poolt. [[25. juuni]]ljuunil [[1991]] sai Sloveenia vajalike õiguslike dokumentide vastuvõtmise järel iseseisvaks, mispeale järgmisel päeval [[Sloveenia iseseisvussõda|tungisid riiki Jugoslaavia väed. Järgnes 10-päevane sõda]], mille käigus langes 18 ja sai haavata 182 Sloveenia võitlejat. Jugoslaavlasi langes 44, haavata sai 146 ning vangi võeti 4944. Lisaks hukkus 12 teiste riikide esindajat, peamiselt ajakirjanikud ja Bulgaaria veoautojuhid. 2. juulil tegi Sloveenia relvarahuettepaneku. 7. [[juuli]]l allkirjastati [[Brijuni lepe]], rakendus relvarahu ja kolmekuuline ooteaeg Sloveenia iseseisvuse jõustumiseni. Sloveenia lubas Jugoslaavia vägedel taganeda kasarmutesse ja lahkuda Horvaatiasse. [[26. oktoober|26. oktoobril]] [[1991]] lahkusid Sloveeniast viimased Jugoslaavia väed.
 
1991. aasta detsembris võeti vastu uus [[põhiseadus]], seejärel, [[1992]]. aastal, [[denatsionaliseerimine|denatsionaliseerimise]] ja [[privatiseerimine|privatiseerimise]] seadused. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmed tunnustasid Sloveeniat iseseisva riigina [[15. jaanuar]]il 1992. [[ÜRO]] liikmeks võeti Sloveenia [[22. mai]]l 1992.
75 772

muudatust