Vikipeedia

Saksamaa: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PikseBot (arutelu | kaastöö)
Robotid
66 515 muudatust
P Robot: eemaldatud mittetöötav välislink
P pisitoimetamine
37. rida:
'''Saksamaa''' (ametlik nimi '''Saksamaa Liitvabariik''') on föderaalne vabariik [[Kesk-Euroopa]]s. See piirneb [[Taani]], [[Poola]], [[Tšehhi]], [[Austria]], [[Šveits]]i, [[Prantsusmaa]], [[Luksemburg]]i, [[Belgia]] ja [[Holland]]iga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri [[Põhjameri]] ja [[Läänemeri]].
 
Pealinn ja valitsuse asukoht on [[Berliin]], mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad [[Bonn]]is, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud [[parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatiana]]. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest [[liidumaa]]st. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga [[Venemaa]] järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka [[ÜRO]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja [[G8]] liikmesriik.
 
==Asend==
Saksamaa asub [[Kesk-Euroopa]]s 47°16′15″ ja 55°03′33″ [[põhjalaius]]e ning 5°52′01″ ja 15°02′37″ [[idapikkus]]e vahel. Põhjas piirneb Saksamaa [[Taani]]gaTaaniga (piiri pikkus 67  km), kirdes [[Poola]]ga (442  km), idas [[Tšehhi]]gaTšehhiga (811  km), kagus [[Austria]]gaAustriaga (815  km, ilma piirita üle [[Bodensee]]), lõunas [[Šveits]]igaŠveitsiga (316  km, koos [[Büsingeni eksklaav]]iga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas [[Prantsusmaa]]gaPrantsusmaaga (448  km), läänes [[Luksemburg]]i (135  km) ja [[Belgia]]gaBelgiaga (156  km) ning loodes [[Holland]]iga (567  km). Riigipiiri kogu pikkus on 3757  km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri [[Põhjameri]] ja [[Läänemeri]], Saksamaale kuulub ka osa [[Alpid]]est.
 
==Loodus==
 
===Kliima===
Saksamaal valitseb mõõdukas [[kliima]] sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ja lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aasta läbi. Talve keskmine [[õhutemperatuur]] on 0  °C. [[Sademete hulk]] on mõõdukas, 500  mm.
 
===Veestik===
Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Jõgede vett tarbivad tööstusettevõtted. Jõgedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud palju [[kanal]]eid. [[Järv|Järvi]]i on Saksamaal vähe. Kalavarud veekogudes on tühised.
 
===Maastik===
55. rida:
Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad [[Maagimäestik]]uga [[Tšehh]]i piiril. [[Berliin]]ist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon.
 
Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asuvad [[Alpid]] on suurimad mäestikud, kuid erinevalt [[Šveits]]istŠveitsist ja [[Austria]]stAustriast asub Saksamaa pindalal väike osa Alpidest. [[Schwarzwald]]i edelapiiril [[Prantsusmaa]] lähistel eraldab [[Rein]]i [[Doonau]] ülemjooksust selle idanõlvadel.
 
===Maakasutus===
Saksamaa pindalast (357 021  km²) on 4750  km² niisutamata maa ja 7798  km² kaetud veega. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks.
 
Saksamaal on 2389  km rannajoont ja kokku on piirisid 3621  km ulatuses (päripäeva põhjast: [[Taani]] – 68  km, [[Poola]] – 456  km, [[Tšehhi]] – 646  km, [[Austria]] – 784  km, [[Šveits]] – 334  km, [[Prantsusmaa]] – 451  km, [[Luksemburg]] – 138  km, [[Belgia]] – 167  km, [[Holland]] – 577  km).
 
===Loomad===
Sealsed suured teed metsades ja mägised teed laiali paisatud asupaikadega sisaldavad üllatavalt varieeruvat ürgset loodust. Paljud regioonid kubisevad [[uluk]]itest – mitu liiki hirvi, [[vutid]] ja [[faasan|faasanid]]id. Mägi- ja [[kaljukits]]ed [[Alpid|Alpi]] regioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. [[Metssiga|Metssea]] arvukus, mis tõusis suuresti pärast [[II maailmasõda]] jahimääruste tõttu, on nüüd vähendatud, et see loom ei oleks enam ohtlik inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud on [[jänes]], favoriitne uluk. [[Ilves|Ilvest]]t esineb [[Tšehhi]] piirialadel ning [[põder]] ja [[hunt]] on juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki [[karu]] ja [[hunt]] on nüüdseks väljasurnud looduses, on [[metskass]]ide arvukus taas tõusnud pärast [[II maailmasõda]], eriti [[Eifel]]i ja [[Hunsrück]]i piirkondades ning [[Harz]]i mägedes. [[Tuhkur]]t, [[nugis]]t, [[kobras]]t ja [[mäger|mäkra]] võib leida kesk- ja lõunaosa kõrgendikel. Tavapärased [[roomajad]] on salamandrid, mitmed [[sisalik]]e ja [[maod|madude]] liigid, millest ainult [[rästik]] on mürgine.
 
===Taimestik===
Pärast [[Weichseli jäätumine|Jääaega]] olid lössi alad kaetud [[tamm]]e ja [[pöök|pöögi]] metsadega, mis tänapäevaks on suuremas osas kadunud. [[Põhja-Saksamaa]] ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati [[kanarbik]]uga [[lammas]]te karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 18. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. [[Kesk-Saksamaa]] kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki [[pöök]] suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud [[mänd|männiga]] madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada [[happevihm]]ade käes, milles on suuremas osas süüdi [[Heide|emissioonid]] (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav [[Kagu-Saksamaa]]l [[Ore mäestik]]u lähistes, mis piirneb [[Tšehhi]]gaTšehhiga ja selle pruunsütt põletavate tööstusettevõtetega.
 
===Veekogud===
====Jõed====
Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on järgmised:
# [[Doonau]] (''Donau''; 2852  km),
# [[Rein]] (''Rhein''; 1320  km),
# [[Elbe]] (1165  km),
# [[Odra]] (''Oder''; 866,12  km),
# [[Mosel]] (545  km),
# [[Main]] (524  km),
# [[Inn]] (510  km),
# [[Weser]] (433  km),
# [[Saale]] (413  km),
# [[Spree]] (382  km).
 
====Järved====
Suurimad järved on [[Bodeni järv]] (536  km²), [[Müritz]] (117  km²) ja [[Chiemsee]] (80  km²).
 
 
 
==Riik==
113. rida ⟶ 111. rida:
* {{pisiLipp|Schleswig-Holstein}} (15) – pealinn: [[Kiel]]
* {{pisiLipp|Tüüringi}} (''Thüringen'') (16) – pealinn: [[Erfurt]]
| [[Pilt:Germany Laender Map.png|250px]]
|}
 
==Poliitiline süsteem===
Saksamaa on parlamentaarne liit­vabariik. Riigipea on [[Saksamaa president|liidupresident]] (''Bundespräsident''), kelle valib 5 aastaks [[valimiskogu (Saksamaa)|valimiskogu]] (''Bundesversammlung''), mis koosneb [[Liidupäev]]a liikmetest (50%) ja [[liidumaa]]de esindajatest (50%). Sama isik võib ametis olla kaks järjestikust ametiaega. Seadusandlikku võimu teostavad [[Liidunõukogu (Saksamaa)|Liidunõukogu]] (''Bundesrat'') ja Liidupäev (''Bundestag''). Liidunõukogu 69 liiget esindavad liidumaade huve. Liikmed määravad liidumaade valitsused ja neid võidakse alati tagasi kutsuda. Iga liidumaa võib rahvaarvust sõltuvalt esitada 3-6 liiget, kes tohi­vad hääletada ainult blokina. Liidupäeva 299 liiget valib rahvas enamusvalimistel üheman­daadilistest ringkondadest, 299 liiget proportsio­naalsuse põhimõttel parteinimekirjade järgi. Võib tekkida ka lisamandaate ([[2005. aasta Saksamaa parlamendivalimised|2005. aasta valimistel]] lisan­dus neid 16). Erakondlik valimiskünnis on 5% või kolm isikumandaati. Parlamendiliikmete volitused kestavad neli aastat. Valida võivad vähe­malt 18-aastased. Täidesaatev võim kuulub [[Saksamaa liiduvalitsus|liiduvalitsusele]] (''Bundesregierung''), mida juhib [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|liidukantsler]] (''Bundeskanzler''), kelle nimetab liidupresidendi ettepanekul 4 aastaks Liidupäev. Va­litsuskabineti liikmed nimetab liidukantsleri ette­panekul liidupresident. Saksamaal on mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on [[Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatlik Liit]] (''Christlich Demokratische Union Deutschlands'') ja selle sõsarpartei [[Baieri Kristlik-Sotsiaalne Liit]] (''Christlich-Soziale Union in Bayern''), [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (''Sozialdemokratische Partei Deutschlands'') ja [[Vaba Demokraatlik Partei]] (''Freie Demokratische Partei''). Kõrgeim kohtuorgan on Liidu Põhisea­duslik Kohus, mille 16 kohtunikku teostavad põhiseaduslikku järelevalvet ja lahendavad liidumaade-vahelisi tülisid. Pooled kohtunikest valib Liidupäev ja pooled Liidunõukogu. Kohtunike ametiaeg on 12 aastat ja neid ei tohi tagasi valida. Kõrgeim apellatsiooni- ja kassatsioonikohus on Liidukohus. Liidumaadel on oma kohtud. Kehtib [[Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus|1949. aasta põhiseadus]] (mida on hiljem mitu korda täienda­tud). Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Saksamaa vaba riik. Korruptsiooniindeksi järgi asub Saksamaa maailmas 16. kohal.
 
 
 
==Rahvastik==
[[Pilt:Pyramide Allemagne.PNG|thumbpisi|Saksamaa rahvastikupüramiid]]
Oma 81,8-miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suurima rahvaarvuga riik<ref name="elHLJ" />. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal{{lisa viide}}. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta.
 
214. rida ⟶ 210. rida:
|14
|align="center"|[[Nürnberg]]
|align="center"|[[Baieri]]
|align="center"|503 673
|-
225. rida ⟶ 221. rida:
 
==Religioon ja maailmavaated==
Pärast [[reformatsioon]]i on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. [[19. sajand]]i lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik [[natsionaalsotsialism]].
 
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] on Saksamaale saabunud hulgaliselt [[Türgi]]st pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa [[islam]]i.
 
Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude [[Aasia]] ja [[Ameerika]] uusreligioonide keskusteks [[Euroopa]]s.
235. rida ⟶ 231. rida:
 
==Majandus==
[[Pilt:Eurozone.svg|thumbpisi|Eurotsooni liikmesriigid (tumesinisega)]]
Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas<ref name="VGChW" />, ekspordimahult Hiina järel maailma teine<ref name="044cj" /> ja impordimahult USA järel maailma teine<ref name="3dYSO" />.
 
286. rida ⟶ 282. rida:
*tekstiilid.
 
Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Prantsusmaa]] – 10,2%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 6,7%, [[Holland]] – 6,7%, [[Suurbritannia]] – 6,6%, [[Itaalia]] – 6,3%, [[Austria]] – 6%, [[Hiina]] – 4,5%, [[Šveits]] – 4,4% (2009).<ref name="cia" />
 
===Import===
297. rida ⟶ 293. rida:
*metallid.
 
Saksamaa tähtsaimad impordipartnerid on Holland – 12,71%, Prantsusmaa – 8,3%, [[Belgia]] – 7,19%, Hiina – 6,89%, Itaalia – 5,88%, Suurbritannia – 4,76%, Austria – 4,55%, Ameerika Ühendriigid – 4,25%, Šveits – 4,07% (2009).<ref name="cia" />
 
===Energiamajandus===
Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit [[kilovatt-tund]]i (kWh) elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energialiikide jaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% – [[naftasaadus]]ed, 24% – [[kivisüsi]], 22% – [[maagaas]], 11% – [[tuumaenergia]], 2% – [[hüdroenergia]] ja 2% – muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt ([[Ruhr]]i tööstuspiirkonnas) ja [[pruunsüsi|pruunsütt]] (Saksimaal ja [[Harz]]i mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõuna-Saksamaal. [[Põhjameri|Põhjameres]] ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu ([[Rein]], [[Elbe]], [[Doonau]] jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka [[tuuleenergia]]le: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. Aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad [[tuumaelektrijaam]]ad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta [[taastuvenergia]] osakaal energiamajanduses 50% peale.
 
===Tööstus===
[[FilePilt:VW Golf 2.0 TDI BlueMotion Technology Highline (VII) – Frontansicht, 28. Juli 2013, Münster.jpg|right|210px|thumbpisi|[[Volkswagen Golf]]]]
Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel [[naatrium]]i leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka [[plii]]d ja [[tsink]]i. Saksamaal on nii [[kergetööstus|kerge-]] kui ka [[rasketööstus]]ettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja [[Reini jõgi|Reini jõe]] tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu [[Essen]] ja [[Dortmund]]. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud enda [[autotööstus]]ega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma – [[Volkswagen]] ja [[Daimler AG]] on ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahe peale ligi 10 miljonit sõidukit). Ka [[elektroonikatööstus]]es ollakse tasemel (tänud suurettevõttele [[Siemens Group]]). [[Metallurgia]]s pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim [[teras]]etootja ja eksportija. [[Alumiinium]]i puhul jäädakse alla vaid [[Norra]]le. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud [[bränd]]id just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd [[Adidas]]). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on suured. Riigis on selleks vajaminevat [[kapital]]i, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks.
 
 
 
== Kultuur ==
{{Vaata|Saksa kultuur}}
[[FilePilt:Lucas Cranach d. Ä. - The Lamentation of Christ - The Schleißheim Crucifixion - Alte Pinakothek.jpg|thumb|200px|rightpisi|"Kreuzigung Christi" (Eesti: "Jeesuse ristilöömine") Lucas Cranach Vanem]]
[[Saksa keel]] oli varem ''[[lingua franca]]'' [[Kesk-Euroopa|Kesk-]], [[Ida-Euroopa|Ida-]] ja [[Põhja-Euroopa]]s ning on [[inglise keel]]e järel teine õpituim võõrkeel. [[Saksa kultuur]] on väga rikas, riiki tuntakse kui ''das Land der Dichter und Denker'' (poeetide ja mõtlejate maa).
 
325. rida ⟶ 319. rida:
Arvatakse, et [[germaanlased|germaani]] hõimude [[etnogenees]] sai alguse hilisel põhja [[pronksiaeg|pronksiajal]] või kõige hiljem eel-Rooma rauaajal. Hõimud hakkasid [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] liikuma [[Lõuna-Skandinaavia]]st ja [[Põhja-Saksamaa]]lt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia [[keldid|keltide]], pärsia, balti ja [[slaavlased|slaavi]] [[hõim]]udega Ida-Euroopas. Varasest germaani ajaloost teatakse üldiselt vähe, teatakse vaid nende läbikäimisest ja kaubavahetusest [[Rooma Impeerium]]iga.
 
[[1. sajand]]i algusaastatel korraldas Rooma pika sõjalise kampaania [[Rein]]istReinist itta jäävatel aladel. Oma võimule allutati mitmed germaani hõimud. [[7]] pKr kuulutati piirkond rahulikuks ning [[Germaania]] [[asehaldur]]iks määrati [[Publius Quinctilius Varus]]. Vallutuskampaaniat juhtinud [[Tiberius]] (hilisem keiser) lahkus piirkonnast, et tegeleda [[Illüüria]]s puhkenud ülestõusuga.
 
[[9]]. aastal toimunud [[Teutoburgi lahing]]us said Varuse juhitud Rooma väed germaanlaste ühisväe käest hävitavalt lüüa. [[Heruskid]]e pealik [[Arminius]] oli suutnud koondada rivaalitsevad germaani hõimud Rooma-vastasesse liitu. Kuna Arminius oli ise Rooma sõjaväes teeninud, tundis ta selle nõrku kohti. Ta meelitas Varuse valeinformatsiooni abil [[Teutoburgi mets]]a, kus germaanlaste varitsus hävitas kogu Varuse armee. Roomale osutus kaotus niivõrd suureks löögiks, et see sisuliselt loobus edasistest Reini jõe taguse Germaania vallutamise plaanidest.
 
Aastaks [[100]], mis on ka [[Tacitus]]e "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: [[Rein]]istReinist [[Doonau]]niDoonauni. [[3. sajand]]i paiku tõstsid pead hulk Lääne-Germaani hõime: [[alemannid]], [[frangid]], [[saksid]], [[friislased]], [[sikambrid]] ja [[tüüringlased]]. Umbes [[260]]. aastal murdsid needsamad saksa hõimud läbi [[Limesi front|Limesi frondi]] ehk liikusid kaugemale Reini ja [[Doonau]] jõgedest.
 
;Esimene Saksa Riik, Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik (843–1806)
Keskaegne [[Saksa keel|saksakeel]]se tuumikuga ([[Austria]] ja Saksamaa) riik [[Saksamaa kuningriik]] tekkis [[843]]. aastal, [[800]]. aastal [[Karl Suur]]e poolt loodud [[Frangi riik|Karolingide Impeerium]] jagunemisega [[Verduni leping]]u alusel. Uus tekkinud [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma impeerium]] püsis [[1806]]. aastani. Selle territoorium ulatus [[Eider]]i jõest põhjas [[Vahemeri|Vahemereni]] lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski [[Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik]] ([[ladina keel]]es "''Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ''").
 
Algselt pärast Frangi riigist eraldumist jätkus piirkonnas [[hertsogkond]]adeks killustumine ning alles [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] (936–973) valitsemisajal suutis ta [[Rooma paavst]]i toetusel allutada hertsogiriigid ning pärast sõjakäiku Rooma end [[962]]. aastal [[Saksa-Rooma keiser|Rooma keisriks]] kroonida, kuid juba pärast Otto I surma hakkas keisri võim vähenema, seda eriti tema vastuolude tõttu Rooma paavstidega, kes keskajal Euroopas valitseva [[Roomakatolikuroomakatoliku kirik|roomakatoliku kiriku]]u peana tahtis lisaks [[vaimulik võim|vaimulikule võimule]] ka [[ilmalik võim|ilmalikku võimu]] kõikide keskaegsete riikide valitsejate üle.
 
[[Saksi dünastia]]sse kuulunud keiser [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] juhtimisel ühendati [[Lotring]], [[Saksimaa]], [[Frangimaa]], [[Švaabimaa]], [[Tüüringi]] ja [[Baierimaa]]. Järgmise dünastia valitsemisajal [[11. sajand]]il liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja [[Burgundia]], ehkki keisrivõimu nõrgestas nn [[Investituuritüli]] – konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni [[1122]]. aasta [[Wormsi rahu]]ni. Hohenstaufeni keisrite ajal ([[1138]]–[[1254]]) suurendasid saksa vürstid [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõda]]de käigus veelgi oma mõjujõudu idas ja lõunas. [[Põhja-Saksamaa]] linnad aga rikastusid [[Hansaliit|Hansaliidu]] liikmetena.
 
[[13. sajand]]i keskel, kui [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks – 25 aastaks [[interregnum]] ehk valitsejata aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, [[aadlik]]ud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli [[vabalinn]]adel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu – [[Hansalinnad]]e liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama – [[Rudolf I Habsburg|Rudolf I]] ning pärast tema troonile asumist [[1273]] olid kõik Saksa keisrid [[Habsburgid]]e, [[Wittelsbachid]]e või [[Luxemburgid]]e dünastiast.
342. rida ⟶ 336. rida:
Keiser [[Karl IV]] valitsemisajal (1346–1378) viidi SRPR keisririigi pealinna [[Praha]]sse ja põhiosa [[Böömimaa|Tšehhi (Böömi)maale]], [[Habsburgide dünastia]] esindaja [[Karl V]] ([[Aragóni kuningriik|Aragón]]i ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] (hilisema [[Hispaania]]) kuningas, [[Saksa kuningas]], [[Itaalia]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli kuningas]], [[Burgundia hertsog]] ja [[Austria ertshertsog]]i valitsemisajal (1519–1556) asus SRPR keisririigi pealinna [[Madrid]]is ja põhikeskus [[Pürenee poolsaar]]el.
;Reformatsioon
[[FIlePilt:Lucas Cranach (I) workshop - Martin Luther (Uffizi).jpg|thumbpisi|190px|right|[[Martin Luther]]]]
[[1517]]. aastal kirjutas [[Wittenberg]]is munk [[Martin Luther]] oma 95 teesi ning [[luterlus]] omas laia levikut Saksamaa vürstiriikides ning [[Roomakatolikuroomakatoliku kirik|roomakatoliku kirikust]]ust eraldiseisev [[luteri kirik]] sai paljudes saksa vürstiriikides [[1530]]. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Lahkarvamused usuküsimustes roomakatoliku kirikuga viisid [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõjani]] ([[1618]]–[[1648]]), mis laastas Saksamaad. Kolmekümneaastase sõja lõpetas [[Vestfaali rahu]] [[1648]], keisririik jagati ''de facto'' paljudeks (300) iseseisvateks vürstiriikideks.
 
Pärast [[1740]]. aastat valitses Saksamaad duaalsus ([[kaksikmonarhia]]) – Austria Habsburgid ja [[Preisimaa kuningriik]]. [[Brandenburgi mark]]-Preisi kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]], kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Saksamaa ühe [[kuurvürstiriik|kuurvürstiriigi]] esiletõusu aluseks oli [[Brandenburgi kuurvürst]]i [[Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)|Friedrich Wilhelm]]i poolt 1618. aastal [[Poola kuningas|Poola kuningalt]] [[lään]]iks Preisimaa ühendamine Brandenburgiga ning tugeva sõjaväe ning hariduse arendamine ([[Halle ülikool]]i (1694) ja [[Teaduste akadeemia]] (1699) asutamine). Samuti oli Brandenburg-Preisimaa varjupaigaks Prantsusmaa [[hugenotid|hugenottidele]] ja teistele ([[Madalmaad]]e) usuvähemustele, kes leidsid [[protestantism|protestantlikul]] Preisimaal pelgupaiga. Brandenburgi-Preisimaa laienemine toimus ka [[Poola jagamised|Poola jagamiste käigus]]: [[1772]]. aastal Ida-[[Pommeri]], [[Warmia]], [[Kulmimaa]] (Chelmnomaa) ja [[1792]]. ning [[1795]]. aastal.
{{Vaata|Preisimaa kuningriik}}
 
Nimelt alates [[1793]]. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt [[koalitsioonisõjad|koalitsioonisõdadesse]], seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. [[1803]]. aastal viidi läbi territoriaalreform. Kirik kaotas palju privileege ja senised 289 pisiriiki koondati 112 suuremaks [[haldusüksus]]eks. Mõned nendest nagu [[Baierimaa]], [[Badeni kuurvürstkond|Baden]], [[Saksimaa]] ja [[Württemberg]] toetasid Napoleoni sõjas Austria vastu ja 1806 lakkas Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik olemast. Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Württemberg said kuningriigi õigused ning Napoleon lõi [[Jena]] jõe lahingus Preisimaad ja Prantsusmaa okupeeris riigi.
 
;[[Restauratsioon]] ja revolutsioon (1814–1871)
354. rida ⟶ 348. rida:
{{vaata|Saksamaa ühendamine}}
 
Pärast seda, kui venelaste, austerlaste ja preislaste armeed [[1813]]. aastal Leipzigi all [[Rahvaste Lahing]]us lõpuks Napoleoni väed purustasid, järgnes prantslaste kaotus brittidele [[Waterloo lahing]]us ning [[1815]]. aastal toimus [[Viini kongress]].
 
Viini kongressil asutati [[Saksa Konföderatsioon]] ([[Saksa Liit]]), mis koosnes 35 riigist ja 4 [[vabalinn]]ast, mida juhtis [[Bundestag]] [[Frankfurt Maini ääres|Maini-äärsest Frankfurdist]], kuid olulist rolli mängis Austria ja selle võimukas [[kantsler]] [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]]. [[1820]]–[[1830]] toimus Saksamaa kiire [[industrialiseerimine]] ja moodustati [[Saksa tolliliit]], mis oli esimene samm ühtse Saksamaa suunas. Hilisem kantsler [[Otto von Bismarck]] soodustas ühinemist kõigi sõjaliste ja diplomaatiliste vahenditega.
 
Mitmete revolutsiooniliste liikumiste valguses Euroopas algatasid intellektuaalid ja keskklass [[Märtsirevolutsioon]]i Berliinis. Preisi sõjavägi surus selle [[1849]]. aastal veriselt maha. Samal aastal alustas Preisimaa Saksamaa ühendamist. Selleks sõlmiti koos Saksimaa ja [[Hannover]]iga sama mais leping, mida hakati nimetama Kolme Kuninga Uniooniks. Sellega ühines peatselt 28 Saksa riiki. Sündmuste käiku sekkus Venemaa, kelle survel pidi Preisimaa [[Olomouc]]i linnas kirjutama alla kokkuleppele Austriaga, millega ta lubas loobuda Saksamaa ühendamise plaanist enda juhtimise alla. Ühtlasi taastati ka Saksa Liit, milles liidriroll kuulus Austriale. Kokkulepet hakati kutsuma Olmützi alanduseks.
365. rida ⟶ 359. rida:
{{Vaata|Saksa Riik}} ja ''[[Saksa Keisririik]]''
 
Uut keisririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ja pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid peale Austria – ''Kleindeutschland'' ehk [[Väike-Saksamaa]], mis moodustas koos Ungari ja Böömimaaga [[Austria-Ungari]] keisririigi. Alates [[1884]]. aastast hakati asutama kolooniaid ka väljaspool Euroopat.
 
Saksamaa ühendamise järgsel perioodil, mida tunti ka Gründerzeiti nime all, kindlustas Saksamaa positsiooni esimene [[Saksamaa riigikantsler]] [[Otto von Bismarck]], kes lõi rahvusvahelisi [[liit]]e, [[allianss]]e ning piiras senise Euroopa suurvõimu Prantsusmaa mõju diplomaatiliste meetmetega, vältides sõdu. Siiski, Saksamaa hakkas tänu oma ühendamisele teistesse pisut üleolevalt suhtuma ning see muidugi tekitas välissuhetesse mõrasid. Enamikust vastloodud liitudest arvati Saksamaa välja. Täpsemalt: Prantsusmaa lõi uusi suhteid, kirjutades [[1904]] Ühendkuningriigiga alla [[Entante Cordiale]]'i lepingule ning kindlustades oma suhteid Venemaaga. Peale oma [[Austria-Ungari]] suhete jäi Saksamaa üha enam üksi ja isoleerituks.
 
19. sajandi lõpul püüdis Saksamaa laieneda väljapoole Euroopat ja liitus teiste Euroopa jõududega, et saada osa [[Aafrika]]st ja [[Aasia]]stAasiast ([[Hiina]]s). Aafrika alad jagati [[Berliini Konverents]]il Euroopa jõudude all. Saksamaale jäid [[Ida-Aafrika]], [[Kagu-Aafrika]], [[Togo]] ja [[Kamerun]]. Soov omandada [[koloonia]]id [[Kolooniad Aafrikas|Aafrikas]] tekitas pingeid "suurte jõudude" – [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]], Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa ja Prantsusmaa vahel.
 
;Esimene maailmasõda
{{Vaata|Esimene maailmasõda}}
 
Austria kroonprintsi mõrv [[28. juuli]]l [[1914]] vallandas [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]]. Saksamaa, osana ebaedukatest Keskjõududest, sai maitsta kaotusvalu liitlasvägede käest lüüa saades. Seda ühes kõigi aegade verisemas kokkupõrkes. Novembris [[1918]] vallandus [[Saksa Revolutsioon]] ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. [[11. november|11. novembril]] 1918 tegi vaherahu sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama [[Versailles' rahu|Versailles' rahulepingule]]lepingule juunis [[1919]]. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust, tööstust. Leping võeti Saksamaal vastu kui sõja jätk ning selle ränkus olevat otseselt seotud natsismi peatõstmisega.
 
;Weimari Vabariik (1919–1933)
390. rida ⟶ 384. rida:
{{Vaata|Teine maailmasõda}}
 
1939. aastal kasvasid militarismist, natsionalismist ja territoriaalküsimustest tekkivad pinged, mis vallandusid 1. septembril välksõjas Poola vastu. Kaks päeva hiljem kuulutasid britid ja prantslased sakslastele sõja ning [[Teine maailmasõda]] oligi alanud. [[22. juuni]]l [[1941]] avas Saksamaa Idarinde tungides Nõukogude Liitu. Sellega oli mittekallaletungileping murtud. Peatselt pärast seda, kui Jaapan ründas Ameerikat [[Pearl Harbour]]is, kuulutas Saksamaa sõja ka USA-le. Sõda Euroopas lõppes [[1945]]. aasta [[8. mai]]l kui Saksamaa kapituleerus.
 
Pärast sõda sai Saarland Prantsuse [[protektoraat|protektoraadiks]] 1947–1956.
 
[[Natsionaalsotsialism|Natsistliku]] režiimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4–6 miljonit juuti ([[holokaust]]). Kogu Euroopas on Teine Maailmasõda vastutav 35 miljoni surma eest.
 
Saksamaa kaotas sõja tagajärjel hukkunutena miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid, kokku ligi 10 miljonit inimest. Lisaks territoriaalsed kaotused. Teistest riikidest oli Saksamaale pagenud või välja saadetud pea 15 miljonit sakslast. Sõjas said kahjustusi pea kõik suuremad Saksamaa linnad.
400. rida ⟶ 394. rida:
;Jagatud Saksamaa ja taasühinemine (1945–1990)
{{Vaata|Saksamaa 1945–1949}}
Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]]. Kolme suurriigi juhtide [[Jalta konverents|konverents Jaltas]] määras Saksamaa edasise struktuuri. [[Potsdami konverents|Potsdamis]] fikseeriti ka selle üksikasjad. [[Inglismaa]], [[Prantsusmaa]], [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Nõukogude Liit]] jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni.
{{vaata|Nõukogude okupatsioon Saksamaal}}
{{vaata|Nõukogude sõjaväeadministratsioon Saksamaal}}
{{vaata|Nõukogude väegrupp Saksamaal}}
[[Külm sõda|Külm sõda]] sai alguse [[Berliini blokaad]]ist [[1948]], mis jaotas Saksamaa pealinna [[Berliin]]i kaheks.
 
[[23. mai]]l [[1949]] kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja [[Saksamaa Liitvabariik]] (Bundesrepublik Deutschland, BDR; [[Lääne-Saksamaa]]) ja [[7. oktoober|7. oktoobril]] 1949 idapoolses [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (''Deutsche Demokratische Republik'', DDR). Seda nimetatakse [[Saksamaa lõhenemine|Saksamaa lõhenemiseks]].
 
Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja [[Varssavi pakt]]i läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis [[17. juuni]]l [[1953]]<ref name="vKOtH" />, suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. [[Berliini müür]]i ehitamist alustati [[13. august]]il [[1961]].
 
Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler [[Konrad Adenauer]] püüdis riiki Lääne-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. [[1950]] jõustus [[Marshalli plaan]]i. Kui [[1969]] aastal valiti liidukantsleriks [[Willy Brandt]], algas Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV diplomaatilise tunnustamiseni Lääne-Saksamaa poolt.
 
[[Saksamaa taasühendamine|Saksamaa taasühinemise]] tegid võimalikuks NSV Liidus maad võtnud [[perestroika]] ja [[glasnost]].
 
[[9. november|9. novembril]] [[1989]] langes [[Berliini müür]]. Kolm nädalat hiljem esitas SFV liidukantsler [[Helmut Kohl]] kümnest punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. [[3. oktoober|3. oktoobrist]] [[1990]] oli Saksamaa taas terviklik riik.
 
;Saksamaa taasühinemine
{{Vaata|Saksamaa taasühinemine}}
 
Alates ühinemisest on Saksamaa võtnud olulise rolli [[Euroopa Liit|Euroopa liidus]] ja [[NATO]]s. Saksamaa on saatnud [[rahuvalvekorpus|rahuvalvekorpusi]]i Balkanile ja osalenud sõjas [[Afganistan]]is ja [[Iraak|Iraagis]] ning on pidanud [[luuresõda]] [[Taliban]]i vastu.
 
== Vaata ka ==
442. rida ⟶ 436. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gm.html cia.gov] välja otsitud 15.11.10</ref>▼
<ref name="elHLJ">[http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-QA-09-047/EN/KS-QA-09-047-EN.PDF eurostat.ec] välja otsitud 27.11.10</ref>
<ref name="nC4Tt">[http://www.destatis.de/jetspeed/portal/cms/Sites/destatis/Internet/DE/Presse/pm/2010/01/PD10__034__12641,templateId=renderPrint.psml destatis.de] välja otsitud 27.11.10</ref>
448. rida ⟶ 441. rida:
<ref name="044cj">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2078rank.html?countryName=Germany&countryCode=gm&regionCode=eu&rank=3#gm The World Factbook→COUNTRY COMPARISON :: EXPORTS] välja otsitud 15.11.10</ref>
<ref name="3dYSO">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2087rank.html?countryName=Germany&countryCode=gm&regionCode=eu&rank=3#gm The World Factbook→COUNTRY COMPARISON :: IMPORTS] välja otsitud 15.11.10</ref>
▲<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gm.html cia.gov] välja otsitud 15.11.10</ref>
<ref name="vKOtH">[http://www.ib.hu-berlin.de/~pbruhn/juni1953.htm 17. Juni 1953] Bibliogr. database of the international literature</ref>
}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa"