Sõjalaev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
34. rida:
* [[HMS Victory]] – Admiral Nelsoni lipulaev olulises lahingus.
* [[USS Monitor]] – esimene pöördtorniga rannakaitse soomuslaev.
* [[Redoutable (laev 1976)|Redoutable]] - esimene sõjalaev, mille põhiline ehitusmaterjal oli [[teras]].
* [[USS Holland]] – esimene õnnestunud sisepõlemismootori + elektrimootoriga allveelaev-sõjalaev.
* [[Knjaz Potjomkin-Tavritšeski]] – laev, kus toimus märgiline madruste mäss seoses viletsate teenistustingimustega.
* [[Bodrog (laev)|Bodrog]] – 1. maailmasõja avapaugu teinud laev.
* [[HMS Furious]] - esimene efektiivse ehitusega spetsiaalne lennukikandja.
* [[Aurora (laev)|Aurora]] – Vene bolševike korraldatud [[Oktoobrirevolutsioon]]i sümbol ja osaline.
* [[Bismarck (laev)|Bismarck]] - Suurim Euroopas valmistatud lahingulaev.
* [[Dreadnought (1906)|Dreadnought]] – esimene uut tüüpi relvastuslahendusega laev.
* [[Schleswig-Holstein (laev)|Schleswig-Holstein]] – 2. maailmasõja avapaugu andnud laev.
* [[Yamato (laev)|Yamato]] – maailma suurim lahingulaev (lahingulaevaklass).
* [[Liberty-klassi transpordilaev]] - maailma enimtoodetud sõjalaevaklass (ja laevatüüp üldse).
* [[Komar-klassi raketikaater]] (TK-14/R-14) - esimene raketikaater.
 
=== Eesti Mereväe ajaloolisi laevu ===
[[Pilt:Lennuk1919-1933.jpg|pisi|Miiniristleja (hävitaja) Lennuk.]]
*[[Laine (vahilaev)]] - esimene Eesti sõjalaev;
*[[Lembit (suurtükilaev)]] - esimene Eesti lahinguotstarbeline sõjalaev;
*[[Lennuk (miiniristleja)]] - pikkuselt suurim ja võimsaima tulejõuga Eesti sõjalaev;
*[[Admiral Pitka]] - veeväljasurvelt suurim Eesti sõjalaev;
*[[Lembit (allveelaev)]] - ainus säilinud Eesti sõjalaev 2. maailmasõja eelsest ajast ja pikimalt vees olnud allveelaev maailmas.
 
== Sõjalaevad tänapäeval ==
152. rida:
 
=== Liigitamine järkudeks ehk tasemeteks ===
Lisaks funktsioonile ja kasutuspiirkonnale liigitatakse mõningates riikides laevu ka järkudeks ehk tasemeteks (näiteks I - IV). Laeva tase näitab suurust ja võimekust ning sellest tuletatakse näiteks komandöri tüüpiline auaste.
 
== Sõjalaeva iseärasusi üldmerenduses ==
[[Pilt:Sõjalaevad Tallinna taustal 74.jpg|pisi|Sõjalaevad Tallinna taustal 1974. aastal]]
Üldjuhul ei kasuta sõjalaevad õppuste või sõjalise tegevuse käigus (omal vastutusel) [[loots]]imisteenust ega pea vajadusel kinni üldlaevaliiklusele kehtestatud laevateedest. Sageli sõidavad sõjalaevad väljalülitatud [[AIS]]-süsteemiga, s.t ei ole teistele laevadele nähtavad. See on kaasa toonud ka õnnetusi, näiteks uppus sel põhjusel 8. novembril 2018 Norra [[fregatt]] Helge Ingstad<ref>[https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2019_1-4._va_teataja_2019_ Tauri Roosipuu. Mis juhtus Norra fregati sillas?] [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 2019, nr 1</ref>. Sõjategevuse käigus sõidetakse vajadusel ilma navigatsioonituledeta.
 
Suurem sõjalaev võib vajadusel keelata kõigil tsiviilveesõidukitel endale loata lähenemise teatud määratava kauguseni (näiteks 2-32–3 [[kaabeltau]]d). Tsiviilametkondade esindajatel on üldjuhul keelatud eelneva kooskõlastuseta sõjalaeva pardale tulla või seda kontrollida.
 
==Viited==
{{viited}}
 
{{-}}
 
== Vaata ka ==
{{commons category|Naval ships}}
*[[Merevägi]]
*[[Piirivalve]]
171. rida ⟶ 166. rida:
*[[Meresõda]]
*[[Lipulaev]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
{{commons category|Naval ships}}
*[http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/S%C3%B5jalaev Merewiki: sõjalaev]
*[http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=s%C3%B5jalaev Eesti keele seletav sõnaraamat: sõjalaev]