[[Pilt:Maareformi mälestuskivi.jpg|pisi|Maareformi mälestuskivi, mille püstitasid maareformi 10. aastapäeval [[Uhtna]] ümbruse põllumehed.]]
'''1919. aasta maareform''' oli [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] poolt [[1919]]. aastal [[Eesti Vabadussõda|vabadussõja]] ajal läbi viidud [[maareform]], mille käigus toimus [[suurmaaomandus]]te riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine.
[[10. oktoober|10. oktoobri]] [[1919]]. aasta [[maaseadus]]ega sundvõõrandati 1065 [[mõis]]at ehk 96,6% suurmaaomandist (eestlastele kuulus neist 57) mõisat)ehk 96,6% suurmaaomandist koos üle 1,9 miljoni [[hektar]]i maaga, mis moodustas ligi 58% kogu Eesti põllumajandusmaast<ref>[http://www.estemb.de/static/files/092/malestuskillud.pdf Mälestuskillud. Artiklite kogumik Eesti ja Saksamaa vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 85. ja taassõlmimise 15. aastapäevaks]. Eesti Vabariigi Suursaatkond Berliinis 2007, lk 19</ref>. Võõrandati ka mõisate tööstusettevõtted: 225 viinavabrikut, 344 veskit, 74 saeveskit, 64 kivi- ja savitööstust, 18 meiereid, 7 õlletehast jne<ref>[http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/ajalugu_syndmused_1919.html Harjumaa Muuseumi koduleht] (kasutatud 30.09.2009)</ref>.
Sundvõõrandatud maa-aladest loodi ''ca''umbes 56 000 uut väikest talundittalu.
Alles hiljem, [[1926]]. aastal said eksproprieeritudsundvõõrandatud (enamjaolt [[aadlikud|aadlikest]] suurmaaomanikud) väikese hüvitise<ref>[[Tiit Rosenberg]] [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel369_356.html "Mõisnikust talunikuks. Saksa põllumehed Eestis"]. [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] 2004, nr 6</ref>. Samasugused ümberkorraldused toimusid pärast Esimest maailmasõda mitmes Euroopa riigis, kuid Eestis ja ka Lätis toimunud reformid olid kõige radikaalsemad.
