Prespa järv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P →‎top: pisitoimetamine
18. rida:
'''Prespa''' ([[makedoonia keel]]es Преспанско Езеро, [[albaania keel]]es ''Liqeni i Prespës'', [[uuskreeka keel]]es ''Λίμνη Μεγάλη Πρέσπα'') on [[järv]] [[Balkani poolsaar]]el [[Albaania]], [[Kreeka]] ja [[Makedoonia]] piiril. Tema lähedal asub [[Väike Prespa järv]], mis on jagatud Kreeka ja Albaania vahel.
 
Järve pindala on 273  km². Sellest 190  km² kuulub Makedooniale. Järve suurim sügavus on 54 meetrit. Ta asub 853 meetrit üle merepinna.
 
Järves on mitu saart, neist suurim on [[Golem Grad]] ('suur linn') ja suuruselt teine [[Mal Grad]] ('väike linn'). Mal Gradil asus [[14. sajand]]ist pärit Püha [[Peetrus]]e [[klooster]]. Tänapäeval on mõlemad saared asustamata.
 
Prespa järvest ei voola välja ühtki silmaga nähtavat jõge. Väljavool toimub [[karst]]i moodustunud [[maa-alaune jõgi|maa-aluse jõe]] kaudu 10  km kaugusel ja 150  m madalamal asuvasse [[Ohridi järv]]e. Pisut enne Ohridi järve suubumist väljub see jõgi maapinnale suure [[allikas|allikana]].
 
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli Kreekale kuuluv Prespa järve lõunakallas väheasustatud. Nimelt oli see [[Kreeka kodusõda|Kreeka kodusõjas]] [[kommunistid]]e üks keskusi. Pärast nende lüüasaamist suur osa elanikke emigreerus ja allesjäänutest osa represseeriti. Hiljem oli see ala [[piiritsoon]], kuhu sisenemine vajas eriluba, ja Kreeka üks kõige vaesemaid piirkondi.