Vikipeedia

Mehhiko: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Viitetõrge
P pisitoimetamine
33. rida:
| märkused =
}}
'''Mehhiko''' (ametlikult '''Mehhiko Ühendriigid''') on föderaalne konstitutsiooniline vabariik [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]]s. Mehhiko piirneb põhjas Ameerika Ühendriikidega, lõunas [[Guatemala]]ga ja kagus [[Belize]]'iga. Ulatub Vaiksest ookeanist Kariibi mereni. Mehhiko on suuruselt viies riik Ameerikas ja rahvaarvult 10. maailmas. Maailmas tuntud eelkõige ligemale 3000 aasta vanuste põlisrahvaste kõrgkultuuride poolest ([[asteegid]], [[olmeegid]], [[tolteegid]], [[misteegid]], [[sapoteegid]], [[maiad]]). Mehhiko föderatsioon koosneb 31 osariigist ja eraldiseisvast [[México]] linnast.
 
==Asend ja mõõtmed==
Riigi mandriosa paikneb [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerika mandri lõunaosas]]. Mehhiko piirneb põhjas [[USA]]-ga ning lõunas ([[Yucatáni poolsaar]]el) [[Guatemala]] ja [[Belize]]'iga. Läänes piirneb riik [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ja [[California laht|California lahega]], idas [[Atlandi ookean]]ist, [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] ja [[Kariibi meri|Kariibi merega]].
 
Riigi pindala on 1 964 375  km². Mandriosa pindala on 1 959 248  km², saarte pindala 5127  km²{{lisa viide}} või 5073  km²{{lisa viide}}.
 
[[Rannajoon]]e pikkus on 11 122  km. Selle näitaja poolest on Mehhiko [[Ameerika]] riikide seas [[Kanada]] järel teisel kohal.
 
Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril.
 
Mehhikol on arvukalt saari, sealhulgas [[Revillagigedo saared]] ([[Socorro saar]], [[Clarióni saar]], [[San Benedicto saar]], [[Roca Partida saar]]) ja [[Maríase saared]] Vaikses ookeanis, [[Guadalupe saar]], [[Cedrose saar]], [[Ángel de la Guarda saar]], [[Coronado saared]], [[Rocas Alijos]], [[Tiburóni saar]], [[Carmeni saar]] [[California poolsaar]]e ja [[Sonora]] ranniku lähedal ning [[Ciudad del Carmen]], [[Cozumel]], [[Mujerese saar]] ja [[Alacranes]] Atlandi ookeani basseinis.
52. rida:
[[Pilt:México relieve.png|pisi|Mehhiko füüsiline kaart]]
=== Pinnamood ===
[[Pilt:Pico Orizaba1.jpg|pisi|[[Citlaltépetl]]i vulkaan (5610  m), riigi kõrgeim mägi]]
[[Pilt:Barranca del cobre 2.jpg|pisi|[[Barranca del Cobre]] [[Chihuahua osariik|Chihuahua osariigis]], osa [[Lääne-Sierra Madre]]st]]
[[Pilt:Popocatépetl sunrise.jpg|pisi|[[Popocatépetl]]i vulkaan]]
58. rida:
Pinnamood on väga ebatasane. Riigis on arvukalt vulkaane. Riiki läbivad mäestikud [[Ida-Sierra Madre]] ja [[Lääne-Sierra Madre]], mis on [[Kaljumäestik]]u pikendused. Lääne-Sierra Madre lõpeb [[Nayarit]]is, kus ta ühineb [[Cordillera Neovolcánica]]ga. Sealt alates kulgeb rööbiti Vaikse ookeani rannikuga [[Lõuna-Sierra Madre]].
 
[[Cordillera Neovolcánica]] läbib riigi läänest itta ja ühineb [[Sierra Mixteca]]s 3395  m kõrgusel [[Ida-Sierra Madre]]ga. Suure vulkaanilise aktiivsusega Cordillera Neovolcánicas paiknevad Mehhiko kõrgeimad mäetipud [[Orizaba]] ehk Citlaltépetl (5610  m), [[Popocatépetl]] (5462  m), [[Iztaccíhuatl]] (5286  m), [[Nevado de Toluca]] (4690  m), [[La Malinche]] (4461  m) ja [[Nevado de Colima]] (4340  m). Selles piirkonnas sündis maailma noorim [[vulkaan]] [[Paricutín]].
 
Ida-Sierra Madre pikendus kagu poole on [[Sierra Madre de Oaxaca]], mis [[Tehuantepeci maakitsus]]el ühineb Lõuna-Sierra Madrega. Sealt ida poole jäävad [[Chiapase Keskplatoo]] ja [[Sierra Madre de Chiapas]], mille kõrgeim tipp on [[Tacaná]] vulkaan (4117  m).
 
[[Mehhiko kiltmaa]] ja mäeahelikest kaugele ida poole, Mehhiko lahe äärde jäävad tohutud [[rannamadalik]]ud, kus leidub [[soo|soid]], [[laguun]]e ja [[liivavall]]e.
 
===Veestik===
Mehhiko suurimaks järveks on 1080  km² suurune [[Chapala järv]], mis asub riigi suuruselt teise linna [[Guadalajara]] läheduses.
 
Pikim jõgi on [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grande]], mis suubub Mehhiko lahte ja moodustab üle 2000  km pikkuse piiri USA osariikide [[Texas]]e ja [[New Mexico]] ning Mehhiko vahel.
 
===Poolsaared===
76. rida:
 
===Kliima===
Mehhiko [[kliima]] ja maastik on äärmiselt mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid [[mäetipp]]e, tulikuumi [[kõrb]]etasandikke, aga ka lopsakaid [[vihmamets]]i. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja–lõunasuunaliselt. Maapind, mis jääb merepinnast madalamale kui 910  m, kannab nime ''tierra caliente'' (kuum maa); 910  m ja 1800  m vaheline kõrgusvöönd kannab nime ''tierra templada'' (mõõdukas maa) ning 1800  m kõrgemale jääb ala ''tierra fria'' (külm maa). Pealinn [[México]] jääb ''tierra templada'' vööndisse, mistõttu valitseb seal kuiv ja jahe kliima ning õhutemperatuurid on üsnagi stabiilsed. Mehhiko põhjaosas võib maksimaalne õhutemperatuur olla kohati üle 45  °C. Selline kuumus koos vähese sademetehulgaga ongi tekitanud ulatuslikke [[kõrb]]e- ja [[poolkõrb]]ealasid. Kuiva kliimaga on ka suur osa riigi kesk- ja lõunaosast. Ohtralt niiskust on vaid kaugel lõunas ja kagus paiknevatel Mehhiko [[troopika]]aladel. Kõige rohkem vihma sajab Yucatani poolsaarel ja riigi lõunatipus, kus sademeid võib olla rohkem kui 3000  mm aastas.
 
==Haldusjaotus==
293. rida:
{{Image label end}}
</div>
<br style="{{clear:|left" />}}
<br />
<div style="clear:both;"></div>
360. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mx.html CIA Factbook] välja otsitud 23.11.10</ref>▼
<ref name="HZULV">[http://buscon.rae.es/draeI/SrvltConsulta?TIPO_BUS=3&LEMA=mexicanismo Hispaania Kuningliku Akadeemia hispaania keele sõnastik]</ref>
<ref name="x0dWj">[http://www.censo2010.org.mx/ censo2010.org.mx] vaadatud 23.04.11 <small>(hispaania keeles)</small></ref>
<ref name="vHG5t">[http://cuentame.inegi.gob.mx/monografias/default.aspx?tema=me "INEGI"] vaadatud 23.04.11 <small>(hispaania keeles)</small></ref>
<ref name="ZyVGq">[http://puntodigital.com/mexicos-gdp-grew-7-6-in-the-2nd-quarter/222772/ PuntoDigital.com] välja otsitud 23.11.10</ref>
▲<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mx.html CIA Factbook] välja otsitud 23.11.10</ref>
}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko"