Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 258 baiti ,  7 kuu eest
P
pisitoimetamine
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2012}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Lähis-Ida.jpg|thumbpisi|400px|Lähis-Ida reljeef ([[USGS]]-i andmed).]]
'''Lähis-Ida''' asub [[Aasia]] ja [[Aafrika]] kokkupuutealal [[Euroopa]]st vahetult idas. Lähis-Ida riigid asuvad Aasia maailmajaos, aga ajaloolis-geograafiliselt käsitletakse seda eraldi piirkonnana. [[keeleruum|KeeleruumitiKeeleruum]]iti on selle mõiste määratlus üsna erinev.
 
Kirjanduses ja meedias kasutatakse erinevaid Lähis-Ida määratlusi. Ajalooliselt kuuluvad ka [[Armeenia]] ja [[Aserbaidžaan]] Lähis-Ida piirkonda, aga majanduslike mudelite ja poliitiliste ideoloogiate poolest peetakse neid kahte riiki pigem Euroopasse kuuluvateks, sarnaselt mõtestatakse ka [[Küpros]]e ja [[Gruusia]] asendit (need erinevad teistest valitseva usundi poolest).
Egiptust ja ka teisi Põhja-Aafrika [[Vahemeri|Vahemere]]-äärseid riike peetakse mõnikord Lähis-Ida riikideks.<ref name="piiritlus" />
 
Nimi "Lähis-Ida" on moodustatud saksakeelse nime ''Naher Osten'' (Lähis-Ida) eeskujul. Saksa keeles kasutatakse Lähis-Ida kohta ka nime ''Mittlerer Osten'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mis pigem tähendab maid Iraanist Indiani (kaasa arvatud). Sõnasõnaliselt "Lähis-Idaks" tõlgitav nimi on kasutusel ka [[vene keel|vene]], [[poola keel|poola]], [[horvaadi keel|horvaadi]] ja [[bulgaaria keel]]es. Ingliskeelne kirjandus tähistab seda piirkonda tavaliselt nimega ''Middle East'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mille all mõistetakse enamasti [[islam]]iusulisi maid ümber Vahemere idaosa. Saksa keeleruumis hõlmab laieneb nimi ''Mittlerer Osten'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida') mõiste mõnikord kogu [[Põhja-Aafrika]] ja [[Edela-Aasia]] islamimaailmale, hõlmates ka [[Taga-Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]] ehk [[Turkestan]]i (''Großraum Mittlerer Osten''; inglise keeles ''Greater Middle East''). Niisugusel kujul hõlmab termin kogu üleminekuala ja kõik alad, mille kuulumine Euroopasse, Aasiasse ja ka Aafrikasse on vaieldav, aga üldisemalt ehk ka siirdealad [[läänemaailm]]a ja [[idamaad]]e vahel.
 
==Koosseis==
| [[Euro]]
| [[presidentaalne vabariik]]
| [[kreeka keel|kreeka keel]], [[türgi keel|türgi keel]]
|-
|-
| [[Egiptuse nael]]
| [[kolonelide diktatuur]]
| [[araabia keel]]
|-
|-
| [[Iraani riaal]]
| [[islamivabariik]]
| [[pärsia keel|pärsia keel]]
|-
| {{PisiLipp|Iraak}}
| [[Iraagi dinaar]]
| [[parlamentaarne vabariik]]
| [[araabia keel|araabia keel]], [[kurdi keel|kurdi keel]]
|-
| {{PisiLipp|Iisrael}}
| [[Iisraeli uus seekel]]
| [[parlamentarism]]
| [[heebrea keel|heebrea keel]], [[araabia keel|araabia keel]]
|-
| {{PisiLipp|Jordaania}}
| [[Jordaania dinaar]]
| [[konstitutsiooniline monarhia]]
| [[araabia keel|araabia keel]]
|-
| {{PisiLipp|Kuveit}}
| [[Kuveidi dinaar]]
| [[konstitutsiooniline monarhia]]
| [[araabia keel]]
|-
|-
| [[Liibanoni nael]]
| [[vabariik]]
| [[araabia keel]], [[prantsuse keel]]
|-
| {{PisiLipp|Omaan}}
| [[Omaani riaal]]
| [[absoluutne monarhia]]
| [[araabia keel]]
|-
| [[Gaza tsoon]]
| [[Egiptuse nael]], [[Iisraeli uus seekel]]
| [[autonoomne vabariik]]
| [[araabia keel]]
|-
| [[Palestiina omavalitsus]]
| [[Iisraeli uus seekel]]
| [[autonoomne vabariik]]
| [[araabia keel]]
|-
| {{PisiLipp|Katar}}
| 118 800 (2008)
| [[Katari riaal]]
| [[absoluutne monarhia]]
| [[araabia keel]]
|-
| {{PisiLipp|Saudi Araabia}}
| 24 236 (2008)
| [[Saudi Araabia riaal]]
| [[absoluutne monarhia]]
| [[araabia keel]]
|-
| {{PisiLipp|Süüria}}
| [[Süüria nael]]
| [[presidentaalne vabariik]]
| [[araabia keel]]
|-
| {{PisiLipp|Türgi}}
| [[AÜE dirhem]]
| [[konstitutsiooniline monarhia]]
| [[araabia keel]]
|-
| {{PisiLipp|Jeemen}}
| [[Jeemeni riial]]
| [[presidentaalne vabariik]]
| [[araabia keel]]
|-
| colspan="9" | '''Allikad:'''
 
==Ajalugu==
[[Pilt:ExpansionOtomana.gif|uprightpüsti=1.7|pisi| Ottomani valitsemisala kasvamine]]
{{Vaata|Lähis-Ida esiaeg}}
{{Vaata|Lähis-Ida ajalugu}}
[[Kiilkiri|Kiilkirja]] tekke eelseid (u 3300–3200 eKr) tsivilisatsioone ja erinevaid asulaid on võimalik analüüsida ainult [[arheoloogia|arheoloogilise]] leiumaterjali põhjal, mistõttu võib kirjalikele ajalooallikatele eelnenud ajalooperioodi nimetada ka eelajalooliseks või arhailiseks perioodiks. Lähis-Ida eelajaloolise perioodi erinevad etapid on oma nime saanud muistsete asulakohtade järgi, kust mingile ajastule omast [[keraamika]]t või muid arheoloogilisi mälestisi on leitud.
 
Kaasaegne Lähis-Ida ajalugu algab [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõjast]], mis lõppes [[Osmanite impeerium|Ottomani impeeriumi]] alistamisega [[Briti impeerium|Briti impeeriumi]]i ja nende liitlaste poolt. [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1918]] sõlmiti [[Murdose vaherahu]], mis lõpetas maailmasõja Lähis-Idas. [[10. august]]il [[1920]] allkirjastati [[Sévresi rahu]], millega ratifitseeriti Ottomanide impeeriumi jagamine.
 
1948. aastal loodi Iisrael ja viiekümnendatel taandusid Lääne võõrvõimud. Nii Iisraeli riigi loomine kui ka võõrvägede lahkumine oli mõjutatud Ameerika Ühendriikide poolt. Võtmesündmuseks oli [[Suessi kriis]], mis oli sõjaväeline rünnak [[Egiptus]]ele [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Iisrael]]i poolt.
Lähis-Ida on [[Hiina]] ja [[India]] kõrval üks olulisematest tsivilisatsiooni hällidest. Siin on kujunenud [[Mesopotaamia]] kultuurid ja [[Vana-Egiptus]]e tsivilisatsioon. See suurte [[religioon]]ide ([[kristlus]], [[judaism]], [[islam]]) sünnikoht, olles sellega kultuuriliselt erakordselt tähtis miljarditele inimestele. Lähis-Ida on ka [[Lääne tsivilisatsioon]]i häll.
 
Lähis-Ida piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. 2004. aastal tõestatud varude seisuga moodustas see 63,44% kogu maailma naftavarudest, omades üle 600 miljardi barreli naftat piirkonna maapõues.<ref name="varud" /> Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni kaheteistkümnest liikmesriigist kuus on Lähis-Ida regioonist. Nendeks on Iraan, Iraak, Kuveit, Qatar, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. <ref name="OPEC" />
Tänapäeval on Lähis-Ida jätkuvalt oluline majanduslikes ja religiooni puudutavates punktides. Aja jooksul on mainitud piirkonnast kujunenud ka strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes.
 
==Majandus==
[[Pilt:fire at rumaila field.jpg|uprightpüsti=1.7|pisi| Kuveidis põlev naftapuurauk]]
Lähis-Ida tähtsust [[20. sajand|20. sajandil]]il on tohutult suurendanud seal avastatud maailma suurimad [[nafta]]varud. Suurima majandusega Lähis-Ida riigid on [[Türgi]] (794 mld [[dollar|dollarit]]it), [[Saudi Araabia]] (467 mld [[dollar|dollarit]]it) ja [[Iraan]] (385 mld [[dollar|dollarit]]it). [[Sisemajanduse kogutoodang|Sisemajanduse kogutoodang]]uid<ref name="WB-GDP-Nominal" /> võrreldes on esikolmikus [[Katar]], [[Kuveit]] ja [[Küpros]]. Jõukate riikide kõrval eksisteerivad Lähis-Ida regioonis ka vaesemad riigid nagu [[Gaza tsoon]] ja [[Jeemen]].
 
Osad selle piirkonna riigid on suuresti sõltuvad [[nafta]] ja naftasaaduste ekspordist. Riigid nagu [[Küpros]], [[Türgi]], [[Iisrael]] ja [[Egiptus]] omavad mitmekesiseid tööstusi. Selliste tööstuste alla kuuluvad puuvilla-, liha-, piima-, tekstiili- ja sõjatööstus. See piirkond valmistab ka parimaid kirurgilisi instrumente, mida [[eksport|eksporditakse]] lääneriikidesse.
 
[[Türgi]], [[Küpros]], [[Egiptus]], [[Liibanon]] ja [[Iisrael]] on tõestanud ennast ka turismisihtkohtadena. Teiste Lähis-Ida riikide puhul on jäänud see [[majandussektor]] arendamata. See võib olla tingitud regiooni poliitilistest konfliktidest ja konservatiivsest ühiskonna hoiakust. Samas on viimastel aastatel tõusnud [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]], [[Bahrein]]i ja [[Jordaania]] populaarsus turistide seas, sest nendes riikides on loodud paremad tingimused turistide võõrustamiseks.
<ref name="WB-GDP-Nominal">[http://siteresources.worldbank.org/DATASTATISTICS/Resources/GDP.pdf The World Bank: World Economic Indicators Database. ''GDP (Nominal) 2008.'']</ref>
}}
 
 
 
[[Kategooria:Lähis-Ida| ]]
75 681

muudatust