Redaktsioon: 24. juuni 2018, kell 11:26 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 797 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. mai 2019, kell 12:49 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=jaanuar\|aasta=2012}}{{keeletoimeta}} [[Pilt:Lähis-Ida.jpg\|~~thumb~~pisi\|400px\|Lähis-Ida reljeef ([[USGS]]-i andmed).]] '''Lähis-Ida''' asub [[Aasia]] ja [[Aafrika]] kokkupuutealal [[Euroopa]]st vahetult idas. Lähis-Ida riigid asuvad Aasia maailmajaos, aga ajaloolis-geograafiliselt käsitletakse seda eraldi piirkonnana. [[~~keeleruum\|Keeleruumiti~~Keeleruum]]iti on selle mõiste määratlus üsna erinev. Kirjanduses ja meedias kasutatakse erinevaid Lähis-Ida määratlusi. Ajalooliselt kuuluvad ka [[Armeenia]] ja [[Aserbaidžaan]] Lähis-Ida piirkonda, aga majanduslike mudelite ja poliitiliste ideoloogiate poolest peetakse neid kahte riiki pigem Euroopasse kuuluvateks, sarnaselt mõtestatakse ka [[Küpros]]e ja [[Gruusia]] asendit (need erinevad teistest valitseva usundi poolest). 7. rida: Egiptust ja ka teisi Põhja-Aafrika [[Vahemeri\|Vahemere]]-äärseid riike peetakse mõnikord Lähis-Ida riikideks.<ref name="piiritlus" /> Nimi "Lähis-Ida" on moodustatud saksakeelse nime ''Naher Osten'' (Lähis-Ida) eeskujul. Saksa keeles kasutatakse Lähis-Ida kohta ka nime ''Mittlerer Osten'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mis pigem tähendab maid Iraanist Indiani (kaasa arvatud). Sõnasõnaliselt "Lähis-Idaks" tõlgitav nimi on kasutusel ka [[vene keel\|vene]], [[poola keel\|poola]], [[horvaadi keel\|horvaadi]] ja [[bulgaaria keel]]es. Ingliskeelne kirjandus tähistab seda piirkonda tavaliselt nimega ''Middle East'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mille all mõistetakse enamasti [[islam]]iusulisi maid ümber Vahemere idaosa. Saksa keeleruumis hõlmab laieneb nimi ''Mittlerer Osten'' (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida') mõiste mõnikord kogu [[Põhja-Aafrika]] ja [[Edela-Aasia]] islamimaailmale, hõlmates ka [[Taga-Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]] ehk [[Turkestan]]i (''Großraum Mittlerer Osten''; inglise keeles ''Greater Middle East''). Niisugusel kujul hõlmab termin kogu üleminekuala ja kõik alad, mille kuulumine Euroopasse, Aasiasse ja ka Aafrikasse on vaieldav, aga üldisemalt ehk ka siirdealad [[läänemaailm]]a ja [[idamaad]]e vahel. ==Koosseis== 45. rida: \| [[Euro]] \| [[presidentaalne vabariik]] \| [[~~kreeka keel\|~~kreeka keel]], [[~~türgi keel\|~~türgi keel]] \|- \|- 56. rida: \| [[Egiptuse nael]] \| [[kolonelide diktatuur]] \| [[araabia keel]] \|- \|- 67. rida: \| [[Iraani riaal]] \| [[islamivabariik]] \| [[~~pärsia keel\|~~pärsia keel]] \|- \| {{PisiLipp\|Iraak}} 77. rida: \| [[Iraagi dinaar]] \| [[parlamentaarne vabariik]] \| [[araabia keel~~\|araabia keel]]~~, [[~~kurdi keel\|~~kurdi keel]] \|- \| {{PisiLipp\|Iisrael}} 87. rida: \| [[Iisraeli uus seekel]] \| [[parlamentarism]] \| [[~~heebrea keel\|~~heebrea keel]], [[araabia keel~~\|araabia keel]]~~ \|- \| {{PisiLipp\|Jordaania}} 97. rida: \| [[Jordaania dinaar]] \| [[konstitutsiooniline monarhia]] \| [[araabia keel~~\|araabia keel]]~~ \|- \| {{PisiLipp\|Kuveit}} 107. rida: \| [[Kuveidi dinaar]] \| [[konstitutsiooniline monarhia]] \| [[araabia keel]] \|- \|- 118. rida: \| [[Liibanoni nael]] \| [[vabariik]] \| [[araabia keel]], [[prantsuse keel]] \|- \| {{PisiLipp\|Omaan}} 128. rida: \| [[Omaani riaal]] \| [[absoluutne monarhia]] \| [[araabia keel]] \|- \| [[Gaza tsoon]] 138. rida: \| [[Egiptuse nael]], [[Iisraeli uus seekel]] \| [[autonoomne vabariik]] \| [[araabia keel]] \|- \| [[Palestiina omavalitsus]] 148. rida: \| [[Iisraeli uus seekel]] \| [[autonoomne vabariik]] \| [[araabia keel]] \|- \| {{PisiLipp\|Katar}} 157. rida: \| 118 800 (2008) \| [[Katari riaal]] \| [[absoluutne monarhia]] \| [[araabia keel]] \|- \| {{PisiLipp\|Saudi Araabia}} 167. rida: \| 24 236 (2008) \| [[Saudi Araabia riaal]] \| [[absoluutne monarhia]] \| [[araabia keel]] \|- \| {{PisiLipp\|Süüria}} 178. rida: \| [[Süüria nael]] \| [[presidentaalne vabariik]] \| [[araabia keel]] \|- \| {{PisiLipp\|Türgi}} 198. rida: \| [[AÜE dirhem]] \| [[konstitutsiooniline monarhia]] \| [[araabia keel]] \|- \| {{PisiLipp\|Jeemen}} 208. rida: \| [[Jeemeni riial]] \| [[presidentaalne vabariik]] \| [[araabia keel]] \|- \| colspan="9" \| '''Allikad:''' 216. rida: ==Ajalugu== [[Pilt:ExpansionOtomana.gif\|~~upright~~püsti=1.7\|pisi\| Ottomani valitsemisala kasvamine]] {{Vaata\|Lähis-Ida esiaeg}} {{Vaata\|Lähis-Ida ajalugu}} 223. rida: [[Kiilkiri\|Kiilkirja]] tekke eelseid (u 3300–3200 eKr) tsivilisatsioone ja erinevaid asulaid on võimalik analüüsida ainult [[arheoloogia\|arheoloogilise]] leiumaterjali põhjal, mistõttu võib kirjalikele ajalooallikatele eelnenud ajalooperioodi nimetada ka eelajalooliseks või arhailiseks perioodiks. Lähis-Ida eelajaloolise perioodi erinevad etapid on oma nime saanud muistsete asulakohtade järgi, kust mingile ajastule omast [[keraamika]]t või muid arheoloogilisi mälestisi on leitud. Kaasaegne Lähis-Ida ajalugu algab [[Esimene maailmasõda\|Esimest maailmasõjast]], mis lõppes [[Osmanite impeerium\|Ottomani impeeriumi]] alistamisega [[Briti impeerium~~\|Briti impeeriumi~~]]i ja nende liitlaste poolt. [[30. oktoober\|30. oktoobril]] [[1918]] sõlmiti [[Murdose vaherahu]], mis lõpetas maailmasõja Lähis-Idas. [[10. august]]il [[1920]] allkirjastati [[Sévresi rahu]], millega ratifitseeriti Ottomanide impeeriumi jagamine. 1948. aastal loodi Iisrael ja viiekümnendatel taandusid Lääne võõrvõimud. Nii Iisraeli riigi loomine kui ka võõrvägede lahkumine oli mõjutatud Ameerika Ühendriikide poolt. Võtmesündmuseks oli [[Suessi kriis]], mis oli sõjaväeline rünnak [[Egiptus]]ele [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Iisrael]]i poolt. 232. rida: Lähis-Ida on [[Hiina]] ja [[India]] kõrval üks olulisematest tsivilisatsiooni hällidest. Siin on kujunenud [[Mesopotaamia]] kultuurid ja [[Vana-Egiptus]]e tsivilisatsioon. See suurte [[religioon]]ide ([[kristlus]], [[judaism]], [[islam]]) sünnikoht, olles sellega kultuuriliselt erakordselt tähtis miljarditele inimestele. Lähis-Ida on ka [[Lääne tsivilisatsioon]]i häll. Lähis-Ida piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. 2004. aastal tõestatud varude seisuga moodustas see 63,44% kogu maailma naftavarudest, omades üle 600 miljardi barreli naftat piirkonna maapõues.<ref name="varud" /> Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni kaheteistkümnest liikmesriigist kuus on Lähis-Ida regioonist. Nendeks on Iraan, Iraak, Kuveit, Qatar, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. <ref name="OPEC" /> Tänapäeval on Lähis-Ida jätkuvalt oluline majanduslikes ja religiooni puudutavates punktides. Aja jooksul on mainitud piirkonnast kujunenud ka strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes. ==Majandus== [[Pilt:fire at rumaila field.jpg\|~~upright~~püsti=1.7\|pisi\| Kuveidis põlev naftapuurauk]] Lähis-Ida tähtsust [[20. sajand~~\|20. sajandil~~]]il on tohutult suurendanud seal avastatud maailma suurimad [[nafta]]varud. Suurima majandusega Lähis-Ida riigid on [[Türgi]] (794 mld [[dollar~~\|dollarit~~]]it), [[Saudi Araabia]] (467 mld [[dollar~~\|dollarit~~]]it) ja [[Iraan]] (385 mld [[dollar~~\|dollarit~~]]it). [[~~Sisemajanduse kogutoodang\|~~Sisemajanduse kogutoodang]]uid<ref name="WB-GDP-Nominal" /> võrreldes on esikolmikus [[Katar]], [[Kuveit]] ja [[Küpros]]. Jõukate riikide kõrval eksisteerivad Lähis-Ida regioonis ka vaesemad riigid nagu [[Gaza tsoon]] ja [[Jeemen]]. Osad selle piirkonna riigid on suuresti sõltuvad [[nafta]] ja naftasaaduste ekspordist. Riigid nagu [[Küpros]], [[Türgi]], [[Iisrael]] ja [[Egiptus]] omavad mitmekesiseid tööstusi. Selliste tööstuste alla kuuluvad puuvilla-, liha-, piima-, tekstiili- ja sõjatööstus. See piirkond valmistab ka parimaid kirurgilisi instrumente, mida [[eksport\|eksporditakse]] lääneriikidesse. [[Türgi]], [[Küpros]], [[Egiptus]], [[Liibanon]] ja [[Iisrael]] on tõestanud ennast ka turismisihtkohtadena. Teiste Lähis-Ida riikide puhul on jäänud see [[majandussektor]] arendamata. See võib olla tingitud regiooni poliitilistest konfliktidest ja konservatiivsest ühiskonna hoiakust. Samas on viimastel aastatel tõusnud [[Araabia Ühendemiraadid\|Araabia Ühendemiraatide]], [[Bahrein]]i ja [[Jordaania]] populaarsus turistide seas, sest nendes riikides on loodud paremad tingimused turistide võõrustamiseks. 255. rida: <ref name="WB-GDP-Nominal">[http://siteresources.worldbank.org/DATASTATISTICS/Resources/GDP.pdf The World Bank: World Economic Indicators Database. ''GDP (Nominal) 2008.'']</ref> }} [[Kategooria:Lähis-Ida\| ]]

Lähis-Ida: erinevus redaktsioonide vahel