Lähis-Ida esiaeg: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Lähis-Ida.jpg|thumbpisi|400px|Lähis-Ida reljeef ([[USGS]]-i andmed).]]

Umbkaudu 9000 eKr (vahemikus 11 000 – 7000 eKr) tekkis Lähis-Idas põllumajandus ning hakkas arenema püsiv asustus. Kasvatati teravilju ja kodustati esimesed loomad. Umbkaudu 7000 eKr on leiutatud ka põletatud [[keraamika]]. [[Mesopotaamia]], [[Süüria]]-[[Palestiina]] ja [[Anatoolia]] varajasi kõrgkultuure võib pidada maailma ajaloos esimesteks, mistõttu kutsutakse seda piirkonda ka [[tsivilisatsioon]]i hälliks. [[Kiilkiri|Kiilkirja]] tekke eelseid (u 3300–3200 eKr) tsivilisatsioone ja asulaid saab analüüsida ainult [[arheoloogia|arheoloogilise]] leiumaterjali põhjal, mistõttu võib kirjalike ajalooallikate eelset aega nimetada ka eelajalooliseks või arhailiseks perioodiks. Lähis-Ida eelajaloolise perioodi etapid on saanud nime muistsete asulakohtade järgi, kust mingile ajastule omast keraamikat või muid arheoloogilisi mälestisi on leitud.

[[Pilt:CatalHoyukSouthArea.JPG|uprightpüsti=1.7|pisi|Väljakaevamine Çatal Hüyükis]]

[[Çatalhöyük|Çatal Hüyük]] ([[türgi keele]]s "kahvlimägi") on maailma tuntumaid [[kiviaeg|kiviaegseid]]seid linnalisi asulakohti [[Anatoolia|Anatoolias]]s tänapäevase [[Türgi]] aladel [[Konya]] linna lähistel. Asulakoha väljakaevamisi juhatas aastatel 1961–1965 briti arheoloog [[James Mellaart|James Mellaart]], alates aastast 1993 on asulakoha uurimine jätkunud tänaseni. Selgus, et tegu oli ''ca'' 7500 eKr [[neoliitikum]]is asutatud linnaga, mille territoorium hõlmas üle 100 [[hektar]]i ning kus võis elada hiilgeaegadel kuni 10 000 inimest. [[Linn]] oli ehitatud põletamata [[tellis|tellistest]]test, majade vahel puudusid tänavad ja muud ühendusteed ning oma valdustesse sisenesid inimesed katustel olnud uste kaudu. Kokku on avastatud 18 arheoloogilist kihti, mis annavad tunnistust sellest, et vanade elamute [[deformatsioon|deformeerudes]] ehitati nende tasandatud varemetele uus asula. Majad olid väga oskuslikult ehitatud ning tihti kaunistatud kõikvõimalike [[reljeef|reljeefide]]ide ja maalingutega. Asulakohast on muude skulptuuride hulgas leitud rohkelt ka [[naine|naise]] kehavorme kujutavaid kujukesi, mille tõttu on tihti oletatud, et Çatal Hüyükis elanud inimeste religiooni keskmes võis olla viljakust sümboliseeriv emajumalus. Peamised tegevusvaldkonnad olid [[põllumajandus]], karjakasvatus ja jahipidamine. Asulakoht hüljati 6. aastatuhande keskel eKr.

[[Hassuna kultuur]] õitses Lähis-Idas vahemikus u 6000–5250 eKr. Tänapäevane Tell Hassuna väljakaevamiskoht asub [[Iraak|Iraagis]] [[Tigris]]e jõest läänes umbkaudu 40 kilomeetri kaugusel muistsest [[Assüüria]] [[Nineve|Nineve]] linnast. Hassuna ajastul tekkisid ka esimesed Põhja-Mesopotaamia põllumajandusasulad. Väga tuntud on ka rikkalike kaunistustega Hassuna stiilis keraamika. Kultuuril on palju sarnasusi ka Jeerikoga. Elati väikestes linnalistes asulates, kus majad olid ehitatud ümber keskse väljaku.

[[Sāmarrā' kultuur|Samarra kultuur]] levis Lähis-Idas vahemikul u 6000–4800 eKr, on oma nime saanud Tell Sawwani väljakaevamiskoha järgi, mis asub Tigrise jõe idakaldal 125  km [[Bagdad]]ist põhjapool. Tegu oli üpriski suure ja rikka linnalise asulaga, kus oli välja kujunenud juba kindel sotsiaalne [[hierarhia]]. Leitud on ka jälgi varajasest niisutuskanalite süsteemist. Samarra kultuuri kõige tuntum mälestis on [[Samarra keraamika]], mida iseloomustavad geomeetrilised kujundid (sh [[svastika]]) ning stiliseeritud loomade ja lindude kujutised. Keraamika oli laialt levinud kõikjal Lähis-Idas, seega oli see kultuur varasematega võrreldes suure tähtsuse ja ka mõjuga hilisematele kultuuridele. [[Pilt:Children in Samarra.jpg|uprightpüsti=1.7|pisi|Lapsed Samarras]]

[[Uruki periood]]i nimetatakse ka [[Sumer]]i arhailiseks ajastuks, see hõlmab ajavahemikku u 4000–3000 eKr. Sellel ajastul oli [[Mesopotaamia]] tähtsaim keskus suureks arenenud [[Uruk]]i linn, mis domineeris piirkonna kõikide teiste asulate üle. Sellesse ajastusse jääb riikide sünd, linnade tormiline areng ja kiilkirja arhailiste vormide kasutuselevõtt. See oli [[Pronksiaeg|pronksiaja]] algus Lähis-Idas. Tsivilisatsiooni areng Lõuna-Mesopotaamias mõjutas kogu Lähis-Ida ja ka kaugemaid piirkondi.

Varem oletati, et suurte muutuste taga Mesopotaamia kultuuris võis olla uue rahvagrupi, [[sumerid|sumerite]] sisseränd, kes asusid elama põlisrahva ubaidlaste territooriumile. Kuna aga ühtegi otsest arheoloogilist tõendit teatava teise rahva saabumisest ei ole, siis tänapäeva teaduses peetakse sumereid üldiselt Mesopotaamia põlisasukateks. Samas ei saa välistada ka mõne suurema rahvakillu sisserännet 4. aastatuhande jooksul. Varasem käsitsi tehtud ja meisterlikult viimistletud keraamika asendub potisseparattal tehtud masstoodanguga. Eriti levisid on aga vormi sees valmistatud standardse mahuga savikausid. Tõenäoliselt jagati kausside standardmõõtude kohaselt ka palgana makstavat toitu kõikvõimalikele töölistele ja ametnikele. Neid kausse kutsutakse [[viltuse servaga kauss]]ideks. 4. aastatuhande keskpaigaks eKr oli Uruki kultuuri mõju levinud kõikjale Lähis-Itta ja ka [[Süüria|Süüriasse]]sse, Elamisse ning [[Egiptus|Egiptusse]]se. Võib oletada, et Egiptus sai mõjutusi Lähis-Idast ning [[tellis]]ed, võib-olla ka kiri ja [[silinderpitsat]]id, kujunesid seal osalt Lähis-Ida mõjul.

Urukist pärit kaupmehed ja rändurid asutasid oma [[koloonia]]id või kaubavahetusjaamu nagu näiteks [[Habuba Kabira]] [[Eufrat|Eufrati]]i keskjooksul Süüria aladel. Uruki ajastul tulid kasutusele silinderpitsatid.<ref name="silinderpitsat" /> Uruki linna [[Eanna]] rajooni templikompleksi kaunistused savikoonustest mosaiikidega on Uruki ajastu arhitektuuri üks peamisi näidiseid.<ref name="templikompleks" /> Kiilkiri tekkis Sumeris u 3300–3200 eKr, pisut hiljem tekkis kiri iseseisvalt tänapäevase Iraani aladel muistses Elamis. Üks sellaseid tuntumaid kunstiteoseid on nn [[Uruki vaas]].<ref name="vaas" />

[[Jemdet Nasr]]i periood oli ajavahemikul 3100–2900 eKr. Toimus [[Uruk]]i süsteemi langus ning kultuuri levik rohkematesse Mesopotaamia linnadesse. Üks suur keskus Uruk asendus väiksemate kõrgelt arenenud linnaliste keskustega. Kujunesid välja Mesopotaamia riigid, mille keskmes oli linn ning mis hõlmasid ümbruskonna põllumaid ja väiksemaid [[asula|asulaid]]id. Arenes bürokraatia, kiiremini eristusid ühiskonnaklassid. Kiri arenes [[piktogramm|piktograafilisest]] kirjast üha rohkem [[kiilkiri|kiilkirjaks]]. Ajastut määratletakse eelkõige keraamika järgi.

Jemdet Nasri perioodile järgnenud ajastut kutsutakse [[Sumeri varadünastiline ajastu|Sumeri varadünastiliseks ajastuks]]. Sel perioodil hääbusid sumerite linnriigid ja tekkisid iseseisvad [[suurriigid|suurriigid]], kasutusele võeti [[kiilkiri]]. Kirja pandi esimesed ajaloolised tekstid. Seejärel tekkisid [[Akadi riik]] ja [[Vana-Babüloonia]] riik, mis kestis üle kaheksa sajandi.