Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 47 baiti ,  7 kuu eest
P
pisitoimetamine
{{see artikkel|räägib Saksamaa Liitvabariigi liikmesriikidest, Austria liidumaade kohta vaata artiklit [[Liidumaa (Austria)]].}}
'''Liidumaa''' (''Bundesland'', mitmuses ''Bundesländer'') on [[Saksamaa]] kui [[liitriik|liitriigi]] liikmesriikide nimetus.
 
See nimetus on õigupoolest eksitav, sest ta rõhutab maade kuulumist liitu ega toonita piisavalt nende omariiklust. Saksamaa Liitvabariigi liikmesriikide korrektne ja [[Saksamaa põhiseadus|põhiseadus]]lik nimetus on seetõttu "maad" (''Länder'', ainsuses ''Land'').
 
==Liidumaade loend==
!Liidumaa
!Omavalitsusjuht
!Hääli [[Liidunõukogu]]<nowiki/>s
!Pindala (''km<sup>2</sup>''
!Rahvaarv
 
==Riigikord==
Maadel on laialdane omavalitsus ning näiteks keskkonna-, kultuuri- ja haridusküsimustes võivad nad suures ulatuses kehtestada oma [[seadus]]i. Seepärast võib eri liidumaade seadustes ja eeskirjades olla suuri erinevusi.
 
Liidumaad on esindatud Liidunõukogus (''[[Bundesrat]]''), mis asub [[Berliin]]is kunagises [[Preisimaa]] parlamendi hoones (''[[Herrenhaus]]''). Liidunõukogu põhiülesanne on kaitsta liidumaade huve oma pädevusse kuuluvates asjades. Liidunõukokku valivad esindajad liidumaade valitsused.
 
[[Saksamaa põhiseadus]]e järgi peab maa parlamendi struktuur vastama seaduse võimul põhinevatele vabariikliku, demokraatliku ja sotsiaalse valitsemise printsiipidele (Artikkel 28[1]). Kolmeteistkümnel maal valitseb kabinet, mida juhib peaminister (''Ministerpräsident''), koos ühe[[koda (parlament)|kojalise]] seadusandliku koguga (maapäev; ''[[Landtag]]'', mitmus ''Landtage''). [[Seadusandlik võim|Seadusandliku]] ja [[täidesaatev võim|täidesaatva võimu]] suhe on samasugune nagu Saksamaa Liitvabariigis: seadusandlikud kogud valib rahvas, tavaliselt neljaks aastaks, ja peaminister valitakse enamushääletusel maapäeva liikmete seast. Peaminister nimetab kabineti, mis täidab maa valitsuse ülesandeid.
 
Kuni [[1999]]. aastani oli Baieri ainuke maa, mille seadusandlik kogu oli kahekojaline. Maapäeva valis rahvas; teine koda, Senat koosnes Baieri põhiliste sotsiaalsete ja majanduslike gruppide esindajatest. Aastal [[1998]] kiitsid valijad heaks Senati likvideerimise eelnõu. See jõustus detsembris 1999.
 
Linnriikides Berliinis, Bremenis ja Hamburgis moodustab täidesaatva võimu rahva valitud Senat. Senaatorite funktsioonid vastavad ministrite funktsioonidele suuremates maades. Senat valib täidesaatva võimu juhiks Bremenis Senati presidendi ning [[Berliin]]isBerliinis [[valitsev linnapea|valitseva linnapea]] ja [[Hamburg]]is [[esimene linnapea|esimese linnapea]].
 
Maade kabinetid koosnevad umbes kümnest ministrist. Kõige tähtsam on siseminister, kes juhib maa haldust ja politseid.
 
==Poliitika==
Maa tasandi poliitika mängib liitvabariigi poliitikas tihti suurt rolli. Kui maapäevavalimistel võidab opositsioon, võib see valitsuskoalitsiooni nõrgendada. Nii on juhtunud [[Konrad Adenauer]]i [[liidukantsler]]iks oleku ajal [[1963]] ja [[Willy Brandt]]i kantsleriajal [[1974]]. Valimisi liidumaades peetakse ka baromeetriks, mis näitab, kui palju keskvalitsuse poliitikat toetatakse. Kui valitsuskoalitsiooni parteid mitmetel järjestikustel liidumaa valimistel toetust kaotavad, võib see ennustada keskvalitsusele raskusi. Liidumaade valimiste tulemused mõjutavad ka otseselt Liidunõukogu koosseisu. [[1990. aastad|1990. aastate]] alguses oli opositsioonis oleval [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikul Parteil]] Liidunõukogus kahe kolmandikune enamus, mis tegi [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]]/[[Kristlik-Sotsiaalne Liit|Kristlik-Sotsiaalse Liidu]] ja [[Vaba Demokraatlik Partei|Vaba Demokraatliku Partei]] koalitsioonivalitsusele eriti raskeks põhiseaduse muudatuste läbisurumise. Aastaks [[2003]] oli olukord vastupidine: sotsiaaldemokraatide valitsusele oli takistuseks kristlike demokraatide suur enamus liidunõukogus.
 
Samal ajal on üha kasvav föderaalseadusandlus viimastel kümnenditel tunduvalt kahandanud maade võimu oma terrotooriumil.
 
Nemde probleemide tõttu on moodustatud komisjon, mis uurib võimalusi keskvõimu ja liidumaade võimude pädevuse selgemaks lahutamiseks.
 
==Haldusjaotus==
Linnriigid Berliin ja Hamburg moodustavad juriidiliselt kumbki ainult ühe [[linn]]a. Seetõttu on nad [[vald|vallad]] ning neil haldusjaotus puudub (nende linnade linnaosadel (''Bezirke'') on teine tähendus). Bremeni maa koosneb [[Bremen]]i linnvallast ja [[Bremerhaven]]i linnast. Ülejäänud liidumaades on järgmine [[haldusjaotus]]:
 
*[[Ringkond (Saksamaa)|Valitsusringkonnad ehk ringkonnad]]: Suured liidumaad Baden-Württemberg, Baieri, Hessen, Alam-Saksi, Nordrhein-Westfalen, Rheinland-Pfalz (alates [[2000]]. aastast siiski likvideeritud), Saksimaa ja Saksi-Anhalt on jaotatud haldusregioonideks või valitsusringkondadeks.
 
==Ajalugu==
Maad on tekkinud Saksamaa territoriaalse [[ümberliigendus]]e käigus pärast [[1945]]. aastat. Nelja [[okupatsioonitsoon]]i sees oli alguses 16 maad:
 
*[[Ameerika Ühendriikide okupatsioonitsoon]]: [[Baieri]], [[Hessen]], [[Württemberg-Baden]], [[Bremen]]
*[[Suurbritannia okupatsioonitsoon]]: [[Nordrhein-Westfalen]], [[Alam-Saksi]], [[Schleswig-Holstein]], [[Hamburg]]
*[[Prantsusmaa okupatsioonitsoon]]: [[Württemberg-Hohenzollern]], [[Rheinland-Pfalz]], [[Baden (maa)|Baden]]
*[[NSV Liidu okupatsioonitsoon]]: [[Saksimaa]], [[Saksi-Anhalt]], [[Tüüringi]], [[Brandenburg]], [[Mecklenburg]]
*[[Berliin]] oli alguses jagatud neljaks okupatsioonitsooniks.
 
[[1952]]. aastal ühendati Baden, Württemberg-Baden ja Württemberg-Hohenzollern [[Baden-Württemberg]]i maaks. Samal aastal likvideeriti [[Saksa DV]]-s maad: nende asemele tulid 14 [[ringkond (Saksa DV)|ringkonda]] (''Bezirke'') ja [[Ida-Berliin]], mida ametlikult nimetati "Berliin – SDV pealinn" (''Berlin - Hauptstadt der DDR'').
 
[[1957]]. aastal võeti kümnenda maana Saksamaa Liitvabariigi koosseisu [[Saarimaa]].
 
[[1990]]. aastal likvideeriti endise Saksa DV territooriumil ringkonnad ning taastati viis kunagist maad (kunagine Mecklenburg sai nimeks [[Mecklenburg-Vorpommern]]), osalt muudetud piiridega. Need maad ning Berliin said Saksamaa Liitvabariigi maadeks.
 
Ikka ja jälle saab poliitilise arutelu aineks Saksamaa Liitvabariigi territooriumi ümberliigendamine [[Saksamaa põhiseadus|põhiseaduse]] artikli 29 alusel.
 
(Märkus: [[Lääne-Berliin]]il oli alati eristaatus ning ta ei kuulunud ametlikult Saksamaa Liitvabariigi koosseisu.)
 
==Vaata ka==
75 728

muudatust