Hiina: erinevus redaktsioonide vahel

[[Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon]] vihjab [[Preambul|preambulispreambul]]is, et riik ei kontrolli kogu Hiinat; jutt on peamiselt [[Taiwani poliitiline staatus|Taiwani poliitilisest staatusest]]. Ka [[Hiina Vabariik]] ([[Taiwan]]i ametlik nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23 maailma riiki. Väljendiga "[[Mandri-Hiina]]" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja [[erihalduspiirkond|erihalduspiirkonnad]] [[Hongkong]]i ja [[Macau]].

Hiina on [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] võimu all ning kuulub seega [[sotsialistlik riik|sotsialistlike riikide]] hulka. Hiina Rahvavabariigi režiimi on nimetatud ka [[autoritarism|autoritaarseks]]. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi [[riigikapitalism]]iks, sest alates [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam [[kapitalism]]i elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi.

Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid [[liberaliseerimine|liberaliseerimise]] märke, näiteks [[mitmeparteisüsteem]] ja mitme kandidaadiga valimised. Ometi on parteil tõhus kontroll [[kaadrid|kaadrite]] üle.

Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid.

[[Sõnavabadus]] on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse [[ajakirjandus]]el käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike [[korruptsioon]]i ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem.

On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi. Arvatakse, et paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset stabiilsust võib ohustada ka kasvav [[töötus]].

Hiina Rahvavabariigil on halduslik kontroll 22 provintsi (省 shěng) üle. Hiina RV valitsus peab oma 23. provintsiks [[Taiwani provints]]i (台湾 ''Táiwān''), mida ta nimetab Hiina Taiwani provintsiks (sellest on lähemalt juttu artiklis [[Taiwani staatus]]). Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus [[Lõuna-Hiina mere saared|Lõuna-Hiina mere saartele]]. Peale provintside on Hiina [[1. järgu haldusüksus]]teks veel 5 autonoomset piirkonda (自治区 ''zìzhìqū''), millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 keskvalitsuse otsealluvuses olevat linna (直辖市 ''zhíxiáshì'') ja 2 [[erihalduspiirkond]]a (特别行政区 ''tèbié xíngzhèngqū'').

Järgneb Hiina RV kontrolli all olevate 1. järgu haldusüksuste loend.

[[Hiina]] Rahvavabariigis ([[Mandri-Hiina]]s) on 2. järgu haldusüksused ringkonnad (地区 ''dìqū''), autonoomsed ringkonnad (自治州 ''zìzhìzhōu''), ringkonna õigustega linnad (市 ''shì''), aimakid (Sise-Mongoolias, 盟 ''méng'', (mongoli k. ''ayimay'')).

[[Hiina]] Rahvavabariigis ([[Mandri-Hiina]]s) on 3. järgu haldusüksused [[maakond|maakonna]] tasemel (县级, ''xiànjí''). Need on:

**[[hošuun]] ((旗, ''qí'')