Kolõma mägismaa: erinevus redaktsioonide vahel

Kolõma mägismaa koosneb [[mäeahelik]]est, [[lavamaa]]dest ja [[seljak]]utest, mis eraldavad [[Kolõma jõgi|Kolõma jõe]] jõgikonda Vaikse ookeani vesikonna jõgedest. [[Suntar-Hajata ahelik]]ust ulatub ta ida- ja kirdesuunas 1300  km kaugusele [[Anadõr]]i jõeläheni. Mägismaa edelaosas on ülekaalus lavamaad, lühikesed mäeahelikud ja graniidist [[mäemassiiv]]id kõrgusega 1500–1800  m. Kirdesuunas paikneb mitu mäeahelikku, mis on eraldatud tektooniliste nõgude poolt. Need on [[Maimandžinski ahelik]] (kuni 1800  m), [[Ola lavamaa]], [[Seimtšani-Bujundini nõgu]], [[Omsuktšani ahelik]] (kuni 1962  m), [[Omsuktšani nõgu]], [[Korkodoni ahelik]], [[Kedoni ahelik]], [[Ülemkedoni nõgu]], [[Kongini ahelik]], [[Molongdini ahelik]] jt.

Kolõma mägismaa läänenõlval on mandriline paraskliima. Juuli keskmised õhutemperatuurid on +8...+10  °С, jaanuari –40&minusnbsp;40 °С. Suvi on kuiv. Idanõlv on tuulepealne niiske kliimaga. Juuli keskmine õhutemperatuur on +4 °С, jaanuari kuni –20&minusnbsp;20 °С.

Kolõma mägismaa 2/3 territooriumist on metsatu, esineb [[sammal]]de ja [[samblik]]ega [[mägitundra]] ning [[kääbus-seedermänd]]. Jõeorud ning mäeahelike ja seljakute nõlvade alaosad on kaetud kõrguseni 500  m põhja- ja kuni 800  m lõunanõlvadel hõredate [[lehis]]emetsadega. Orgude põhjas on levinud [[lammimets]]ad.