Kaart: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
2. rida:
[[Pilt:Kepler-world.jpg|pisi|[[Johannes Kepler]]i [[maailmakaart]]]]
[[Pilt:Album von Dorpat, TKM 0031H 03, crop.jpg|pisi|Tartu linnaplaan [[Louis Höflinger]]i 1860. aasta kaardil]]
[[Pilt:Karepa.gif|pisi|[[Karepa]] küla kaart.]]
'''Kaart''' on [[maapind|maapinna]] (või üldisemas tähenduses ka mõne muu [[taevakeha]] pinna) üldistatud, vähendatud ja [[leppemärgid (kartograafia)|leppemärkidega]] seletatud mõõtkavaline [[kujutis]], mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad.
 
9. rida:
Kaardistatava ala ja kaardi suuruse erinevusi iseloomustab [[mõõtkava]], mis näitab, mitu korda on tegelikku maastikku kaardil kujutamiseks vähendatud.
 
Kaardid jagunevad sisu poolest [[üldgeograafiline kaart|üldgeograafilisteks]], [[temaatiline kaart|temaatilisteks]], [[erikaart|erikaartideks]]ideks ja [[turismikaart|turismikaartideks]]ideks. Üldgeograafilisel kaardil on enamasti kujutatud objekte ja nähtusi, mis on maastikul viibijale tegelikult jälgitavad (näiteks [[veekogu]]d, [[asula]]d, [[reljeef]], [[tee]]d jm). Üksikasjalikke üldgeograafilisi kaarte nimetatakse [[topograafiline kaart|topograafilisteks kaartideks]]. Temaatilistel kaartidel kujutatakse mingit kindlat objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jälgitavad (näiteks [[klimatoloogia]]-, [[kultuur]]i- või [[rahvastik]]u<nowiki/>teemaliseduteemalised). Erikaardid on näiteks [[meri|merekaart]] ja [[orienteerumiskaart]].
 
Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi, näiteks [[teadus]]likud, [[kataster|katastri]]-, [[propaganda]]-, [[teatmekaart|teatme]]-, [[õppekaart|õppe]]-, [[merekaart|mere]]-, [[lennukaart|lennu]]-, [[teedekaart|teede]]-, [[turismikaart|turismi]]- või muud kaardid.
 
Kaardile esitatavad nõuded: ajalis-ruumilisus, abstraktsus, sisu vastavus tegelikkusele, valikulisus, sünteetilisus, ühemõttelisus, katkematus, piltlikkus, ülevaatlikkus, täielikkus.
17. rida:
Objektide tähistamiseks kaardil kasutatakse [[leppemärk]]e, kusjuures püütakse lähtuda kas väljakujunenud tavadest või loogilisest seosest leppemärgi ja tegeliku objekti vahel. Leppemärkide selgitused on keerulisemate kaartide puhul esitatud kaardi [[legend]]is.
 
[[Mõõtkava]] järgi jaotatakse kaardid suure-, keskmise ja väikesemõõtkavalisteks.
 
Tänapäeval kasutatakse oma asukoha määramiseks lisaks kaardile ka [[GPS]]-i ehk globaalset asukohamääramise süsteemi.
25. rida:
==Vaata ka==
*[[Eesti Kaardikeskus]]
*[[topograafiline kaart]]
*[[suuremõõtkavaline kaart]]
*[[väikesemõõtkavaline kaart]]