Island: erinevus redaktsioonide vahel

Island asub [[põhjapolaarjoon]]e lähedal 63. ja 66. [[põhjalaius]]e vahelisel [[saar]]el. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, mis on üldiselt asustamata. Norra [[rannik]]uni on sealt 1472  km, Gröönimaa [[rannik]]uni 702  km ja Šotimaani on 1233  km. Islandist läänes paikneva Põhja-Ameerikas asuva [[Kanada]] asustatud alad jäävad saareriigist 4491  km kaugusele. Island asub otse lühimal õhuteel [[Lääne-Euroopa]] ja [[Põhja-Ameerika]] idaranniku vahel.

Islandi saar koosneb 400–600  m kõrgusest [[laavaplatoo]]st, kuigi seal leidub ka [[kihtvulkaan]]e. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle osadeks.

Praeguse aja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum [[Laki]], milles on umbes 27  km pikkune lõhe, kust võimsa purske ajal võib enam kui sajast punktist laavat voolata ja õhku lennutada tuhka.

Kihtvulkaanidest on tuntuim [[Hekla]], kõrgeim aga [[Hvannadalshnjúkur]] (Öræfi, [[Öræfajökull]]; 2119  m).

Pärast [[Weichseli jäätumine|jääaja]] lõppu ei sulanud [[mandrijää]] Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide otsas [[jäämüts]]idena, mida islandi keeles nimetatakse ''[[jökull]]''<nowiki>'ideks</nowiki>. Praegugi katavad need 12% kogu saarest. Kõige suurem on [[Vatnajökull]], mille pindala on umbes 8100 &nbsp;km².

Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel [[laiuskraad]]idel, sooja [[Põhja-Atlandi hoovus]]e haru edelarannikul ja külma [[Ida-Grööni hoovus]]e harud põhja- ning idarannikul, samuti saare [[absoluutne kõrgus|absoluutsed kõrgused]]. Asendi tõttu saab Island [[Päike|päikeseltpäike]]selt vähe sooja isegi suvel. Rannikuteäärsetel aladel on [[suvi]] lühike ja jahe. [[Laavaplatoo]]del on suvi märksa jahedam, jäämütside otsas seda aga polegi. [[Talv]] on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. [[Sademed|Sademeid]] toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid.

[[Pilt:Leirhnjukur.jpg|pisi|Leirhnjúkuri [[kuumaveeallikas]].]]

[[Meri]] Islandi ümber talvel ei [[jäätumine|jäätu]], kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel [[triivjää]]d. Karmidel talvedel võib see [[fjord]]id ummistada ja [[laevaliiklus]]e katkestada.

Laevaliikluseks on parimad tingimused läänerannikul.

Rannikualadel leidub tihedalt paiknevaid väikeseid ojasid. Suuremad [[Jõgi|jõed]] lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud [[org|orgusid]]usid pidi. Suvel, kui [[liustik|liustikuäärsed]]uäärsed sulavad, on jõed veerohked, vesi aga on segunenud [[moreen|moreeni]]i ja [[liiv|liivaga.]] Talvel jäävad jõed veevaeseks ja vesi selgineb.

Seal, kus jõed laskuvad alla platoo pangastelt või [[laavavool]]udelt, paiknevad [[kärestik]]ud või maalilised [[juga|joad]]. 44 meetri kõrgune [[Dettifoss]] on kõige veerikkam juga [[Euroopa|Euroopas]]s.

[[Järv]]i pindalaga üle 10 &nbsp;km² on Islandil üle 20 ning lisaks sellele on umbes 40 järve, mille suurus jääb 2,5 ja 10 &nbsp;km² vahele. Suurim järv on [[Þórisvatn]] (88 &nbsp;km²), suurim looduslik järv on [[Þingvallavatn]] (84 &nbsp;km²).

[[Taimed]] katavad vaid väikest osa saarest. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka [[liivik]]ud ja sisemaa laavaväljad. Põhja- ja idarannikut katab enamasti [[tundra]]taimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud [[niit|niidud]] turbamuldadel. Õiget [[Mets|metsamets]]a pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad [[Puu|puudpuu]]d raiusid [[viikingid]] pärast saare asustamist maha. Kuid 2017. aastal avalikustati, et algatatud on projekt, mille raames tahetakse Islandil üle 1000 aasta kasvatada üles ise metsad.

[[Pilt:Icelandic ponies2.jpg|pisi|[[Islandi hobune]] on Islandilt pärit hobusetõug.]]

Islandit ümbritsevates vetes on esindatud 17 [[vaalalised|vaala]]liiki ja mitu [[hüljes|hülge]]liiki.

Maismaaimetajatest elas saarel enne [[Inimasustus|inimasustuseinimasustus]]e teket vaid [[polaarrebane]].

Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal [[linnud]]. Islandil on kohatud 407 linnuliiki (2018).

[[Roomajad]] ja [[kahepaiksed]] puuduvad.

[[Pilt:Thingvellir 2004-2.jpg|pisi|[[Þingvellir]], paik, kus asutati [[Alþingi]].]]

Islandi ajaloolase [[Ari Þorgilsson]]i teose "[[Íslendingabók]]" ehk "Islandlaste raamat" (kirjutatud ajavahemikus [[1122]]–[[1134]]) andmetel oli esimene Islandile ümberasuja [[Ingólfur Arnarson|Ingólfr Arnarson]], kes rajas aastal [[874]] talu [[Reykjavík]]iReykjavíki. Enne teda, [[9. sajand]]i keskpaigas olevat saarel käinud teisedki [[Norra]] meresõitjad, kes küll ei üritanud saart asustada (nt teel Norrast [[Fääri saared|Fääri saartele]] sinna eksinud [[Naddoddur]], keda peetakse saare avastajaks). Ingólfri ja teiste skandinaavlaste tulles olevat saarelt lahkunud seal varem elanud iiri [[munk|mungad]]. [[Arheoloogilised väljakaevamised|Arheoloogilisi]] jälgi ei ole skandinaavlaste eelsest asustusest siiski leitud.

Aastal [[930]] asutati Reykjavíkist natuke ida pool [[Þingvellir]]is saare parlament [[Althing]], kus vabad mehed võtsid vastu tervet saart puudutavaid otsuseid ja lahendasid tüliküsimusi. Althing kogunes kaheks nädalaks igal kesksuvel. Maa jagati hiljem neljandikeks ning igaühel neist oli oma kohalik [[ting]]. Igas neljandikus oli goodkondi, mille juhtideks olid [[goodi]]d (goði) ehk kohalike ülikusuguvõsade esindajad.

Aastal [[1000]] (või 999) võeti Islandil Althingi otsusega vastu ristiusk, põhjuseks tugev surve Norra kuninga [[Olav Tryggvason]]i poolt. Althing otsustas saart tülides mitte lõhestada ja uus usk vastu võtta, säilitades vana usu pooldajatele õiguse oma kodus vanu jumalaid edasi teenida. Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] (Püha) saatis Islandile misjonipiiskoppe. Esimene [[Piiskop|piiskopikspiiskop]]iks saanud islandlane, Ísleifr, pühitseti ametisse [[1056]]. aastal. [[11. sajand]]i lõpus asutati esimene Islandi piiskopitool maa lõunaosas Skálholtis, aastal [[1106]] ka teine piiskopitool põhjaosas Hólaris.

[[Pilt:Möðruvallabók f13r.jpg|pisi|[[Möðruvallabók]], [[käsikiri]], milles on teiste seas jäädvustatud [[Njálli saaga]]. Umbes 1350.]]

[[13. sajand]] oli Islandil arvukate sisetülide tõttu väga rahutu ja vägivaldne. Just sel ajal kirjutati aga põhiosa Islandi saagadest. Tuntuim saagažanr on islandlaste saagad, mis käsitlevad peamiselt maa asustamise aega ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. 13. sajandil tegutses ka võimsa [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Snorri Sturluson|Snorri Sturluson,]], kes lisaks poliitikale tegeles ka oma maa ajalooga. Snorri on kirjutanud luulekunsti käsiraamatu "[[Noorem Edda]]", Norra kuningate ajaloo "[[Heimskringla]]" ja arvatavasti ka mõne saaga, nt "[[Egilli saaga|Egill Skallagrímssoni saaga]]". 13. ja [[14. sajand]]i käsikirjades säilinud anonüümne "[[Vanem Edda]]" sisaldab viikingi- ja [[keskaeg|keskajast]] pärinevaid laule paganlikest jumalatest ning lugusid germaani rahvaste mineviku kangelastest.

13. sajandil oli väheste juhtivate suguvõsade võim kasvanud väga suureks ja esialgsest aristokraatlikust demokraatiast ei olnud enam palju järele jäänud. Kasvas ka [[Norra]] kuninga huvi saareriigi vastu, mida võimsamad Islandi ülikud üritasid oma kohapealsete konkurentide vastu ära kasutada. Kuna ükski ülikusuguvõsa ei suutnud võimu üle saare enda kätte haarata, olid islandlased aastatel [[1262]]–[[1264]] sunnitud tunnistama Norra kuninga formaalset ülemvõimu. Seega muutusid nad tema maksukohuslasteks ja vaba riigi aeg oli lõppenud.

Norra kuninga võimu all kaotati Islandil endine goodkondade süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. Althing jätkas [[kohus|kohtuna]]. Kuningas kehtestas [[kaubandusmonopol]]i, piirates saarerahva võimalust teiste maadega otse kaubelda, mistõttu Islandi majandus nõrgenes.

Aastal [[1380]] läks Island koos Norraga [[Taani]] võimu alla. Taani kuningas huvitus islandlaste heaolust veel vähem kui Norra kuningas. 13.–14. sajandil alanud [[kliima]] jahenemine mõjus samuti Islandi majandusele halvasti. [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il rüüstasid Islandit korduvalt piraadid. [[1627]] laastasid [[Alžiir]]ist pärit [[muslim]]i [[mereröövel|piraadid]] talusid [[Austurland|idafjordides]], viies orjadeks kaasa [[Islandi saar]]elt 110 ja [[Vestmannaeyjar]]ilt 242 inimest. Ainult 27 neist nägid veel oma saart, kui Taani kuningas [[Christian IV]] nad vabaks ostis.<ref name="HeXu4" /> Pääsenutest tuntuim on [[Guðríður Símonardóttir]], kes naasis ainsana tagasi Islandile, abielludes tol ajal tuntud islandi poeedi [[Hallgrímur Péturssoniga.]]

[[19. sajand]]i teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja [[1874]] loodi Islandi omavalitsus. [[1904]] loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. [[1918]] võeti vastu liidulepingu seadus (''Forbundsloven''), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat [[Islandi Kuningriik|Islandi Kuningriiki]]i, mis oli Taaniga [[personaalunioon|personaalunioonis]]is ning mille monarh oli Taani kuningas [[Christian X]]. [[17. juuni]]ljuunil [[1944]] kuulutati [[Þingvellir|Þingvelliril]]il välja Islandi Vabariik, mida peetakse tänaseni Islandi [[Iseseisvuspäev (täpsustus)|Iseseisvumispäevaks]].

1949. aastal asutati [[NATO]], Island kuulus asutajaliikmete hulka, kuigi seda sammu saatsid kodused rahutused. 1951. aastal sõlmitud leppe alusel naasid Ameerika väed Islandile, kasutades sealset lennuväebaasi 2006. aastani. [[2016]]. aasta [[2. aprill|2. aprillil]]il saatis USA NATO õhuluuremissioonide toetamiseks Islandile hävitajad [[F-15 Eagle|F-15C Eagle]].<ref name="pAkmI" />

# [[Höfuðborgarsvæði]] ([[Reykjavík]])

* [[Reykjavík]]

Riik toetab ja kaitseb [[luterlus|luterlikku]] [[riigikirik]]ut (''Þjóðkirkjan'' 'Rahvuskirik' või 'Rahvakirik'; [[Islandi põhiseadus]]e artikkel 62), kuhu kuulub 84,08% elanikkonnast.

*[[islam]] (0,11%).

Pool rahvastikust elab pealinnas [[Reykjavík|Reykjavíkis]] ja selle naabruses. Islandi sisekõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu suurem osa asulatest paikneb rannikul ja selle läheduses.

[[Pilt:Thorarinn thingvellir.jpg|pisi|"Þingvellir" (1900). Autoriks on [[Þórarinn Þorláksson]], kes oli Islandi esimene kaasaegne kunstnik.]]