Iraak: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
31. rida:
}}
'''Iraak''' on riik [[Lähis-Ida]]s, [[Ees-Aasia]]s. Riik piirneb lõunas [[Saudi Araabia]] ja [[Kuveit|Kuveidiga]], põhjas [[Türgi]]ga, loodes [[Süüria]]ga, läänes [[Jordaania]]ga ja idas [[Iraan]]iga ([[Kurdistan]]). Ta asub [[Mesopotaamia]]s. Pindala on 435 053 või 437 072
== Loodus ==
37. rida:
===Pinnamood===
Iraak koosneb põhiliselt [[madalik]]est, mille kõrgus merepinnast ületab vähestes kohtades 90
Maa põhjaosa on mägine. Kõrgeimaks tipuks on varem peetud [[Haji Ibrahim]]i (3600
===Jõed===
Kahe põhilise [[jõgi|jõe]], [[Eufrat]]i ja [[Tigris]]e vaheline ala on viljakas: jõed kannavad igal aastal [[delta (jõgi)|delta]]sse umbes 60 [[miljon]]it [[kuupmeeter|kuupmeetrit]] [[muda]]. Türgist voolab Iraaki [[Zāb al-Kabīr]]i jõgi, mis 48 kilomeetrit [[Mosul]]ist kagu pool suubub Tigrisesse.
===Meri===
Iraagil on lühike rannajoon [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] ääres.
===Maastikud===
Enamiku Iraagist moodustab [[kõrb]]. Lõunas ja edelas on [[poolkõrb]]et piirialadel Kuveidi, Saudi Araabia ja Jordaaniaga. Loodes ulatub Iraaki [[Süüria kõrb]].
Ranniku lähedal ja piki [[Shaţţ al-‘Arab]]i jõge ning Tigrise ja Eufrati ühinemiskoha juures [[Al Qurna]]st pisut allavoolu olid [[soo|soised]] madalikud [[palm]]ide ja [[pilliroog
===Kliima===
63. rida:
===Taimed===
Iraagis kasvavad looduslikult [[juurvili|juurviljad]] [[ürtarbuus]] ja [[magusjuur]]. Viimast on traditsiooniliselt kasutatud kütusena.
Kasvatatakse [[oder|otra]], [[nisu]], [[arbuus]]e, [[tomat]]eid, [[dattel|datleid]], [[viinamari|viinamarju]], [[harilik kurk|kurk]]e ja [[apelsin]]e.
===Loomad===
Metsikult elavad Iraagis [[gasell]]id, [[siga|sead]], [[šaakal]]id, [[rebane|rebased]] ja [[küülik]]ud.
Lindude seas on [[part|pardid]], [[nurmkana]]d ja [[nepp|nepid]]. Soos elasid [[haigur|haigrud]].
Soos kasvatati [[vesipühvel|vesipühvleid]]. Maal kasvatatakse [[lammas|lambaid]], [[kodukits]]i ja [[veis]]eid.
77. rida:
{{vaata|Iraagi rahvastik}}
[[Pilt:Iraak_kaart.png
===Rahvaarv===
88. rida:
===Rahvused===
Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust ([[1993]] umbes 77%) koosneb [[araablased|araablastest]].
Teine suurem rahvus on [[kurdid (rahvas)|kurdid]] (1993. aastal 19%), kes elavad riigi põhjaosas [[Mosul]]ist põhja ja loode pool. Enamik kurde on [[islam|moslem]]id ([[sunniidid]]), kuid nad erinevad Iraagi araablastest keelelt, riietuselt ja kommetelt, kuigi neil on Iraagi araablastega paljus ühine kultuuripärand. [[Kurdi keel]] ei ole [[semi keeled|semi keel]] nagu [[araabia keel]], vaid kuulub [[indoiraani keeled|indoiraani keelte]] hulka. Nad on taotlenud [[autonoomia]]t, kuid enne [[Lahesõda]] suruti need taotlused alla. Pärast Lahesõda saavutasid nad faktilise sõltumatuse keskvõimust.
Teised rahvused on [[türkmeenid]], [[assüürlased]], [[pärslased]], [[luurid]] ja [[armeenlased]].
Enne [[Iisrael]]i riigi rajamist [[1948]] oli suurem osa [[Al-Başrah]]' ja [[Bagdad]]i kaubandusest [[juudid|juudi]] kaupmeeste käes, kes sageli tegid koostööd kohalike moslemitest kaupmeestega. Nüüd aga on enamik juute rännanud Iisraeli, [[USA]]-sse ja [[Euroopa]]sse ning Iraaki on neid jäänud vähe.
===Keeled===
Iraak on [[araabia keel|araabiakeelne]] maa.
Põhja-Iraagis on [[kurdi keel]] ametlik keel.
Levinuim euroopa keel on [[inglise keel]].
===Religioon===
Peaaegu kõik iraaklased on moslemid. Enamik Iraagi araablastest [[islam|moslem]]eid on [[šiiidid]] (62% iraaklastest), kuid on ka palju [[sunniidid|sunniite]] (34% iraaklastest), kelle hulka kuuluvad nii araablased kui ka kurdid.
Nii linnas kui maal käib enamik inimesi [[reede]]ti [[mošee]]s ning peab usupühi.
On ka väikesed [[kristlus|kristlaste]] (umbes 3% iraaklastest), [[judaism|juutide]], [[bahai usk|bahai-usuliste]], [[mandalased|mandalaste]] ja [[Yazidi]] kogukonnad.
===Linn ja maa===
Pealinn ja ülekaalukalt suurim linn [[Bagdad]] asub riigi keskel Tigrise kallastel. Teised suuremad linnad on [[Al-Başrah]] riigi lõunaosas ja [[Mosul]] põhjaosas.
Paljud inimesed on kolinud maalt linna. See on teravdanud raskusi [[sotsiaalhoolekanne|sotsiaalhoolekandega]] ja tekitanud [[töötus]]t, eriti 20–25-aastaste meeste seas.
Maainimesed peavad kinni oma hõimu traditsioonidest. Enamik on paiksed ning on eluaja ühes ja samas kohas põldu harinud ning karja kasvatanud. [[Rändkarjakasvatajad|Rändkarjakasvatajaid]], kelle karjamaad on kevadel ja sügisel eri kohtades, on jäänud aina vähemaks. Põhjuseks on suurelt jaolt sotsiaalprogrammid, mida valitsus on [[1958]]. aastast saadik ellu viinud.
Maal domineerivad araabia-islami väärtused, linnainimesed elavad umbes samamoodi nagu eurooplased.
Iraak on üks 15 riigist, mida peetakse "[[inimkonna häll]]iks".
129. rida:
Iraak jaguneb 18 [[kubernerkond|kubernerkonnaks]] (''muḩāfaz̧āt'', ainsus ''muḩāfaz̧ah''):
{|
|[[Pilt:Iraqi Governorates (numbered).png|
|
# [[Bagdadi kubernerkond]]
155. rida:
{{vaata|Iraagi ajalugu}}
Viljakas Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise vahelisel alal oli mitme maailma vanima [[kõrgkultuur]]i ([[Sumer]], [[Babüloonia]], [[Assüüria]]) häll. Pikka aega oli see ala [[Pärsia]] ja [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]] võimu all, seejärel vallutati aastal [[656]] [[araablased|araablaste]] poolt. Aastal [[762]] viidi [[kaliif]]i residents üle uude linna Bagdadisse kunagise [[Babülon]]i lähedal ([[Bagdadi kalifaat]]). See linn jäi [[araabia maailm]]a keskuseks, kuni ta [[1534]] liideti Türgiga.
[[1915]] [[okupatsioon|okupeerisid]] Iraagi [[Suurbritannia|Briti]] väed. [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] [[mandaat|mandaadiga]] valitseti Iraaki kuni riigi iseseisvumiseni [[1932]]. Monarhia kukutati [[1958]] ning riigi nimeks sai '''Iraagi Vabariik'''. [[1968]] tuli võimule [[sotsialism|sotsialistlik]] [[Ba'ath]]i Partei ning seadis sisse range režiimi, eriti pärast [[Saddam Hussein]]i võimuletulekut [[1979]]. [[1980. aastad|1980. aastatel]] oli Iraak sõjas Iraaniga. [[Iraani-Iraagi sõda]] lõppes [[1988]].
[[1990]] [[Iraagi okupatsioon Kuveidis|okupeeris Iraak Kuveidi]]. [[Lahesõda|Lahesõjas]] [[1991]] tõrjusid rahvusvahelised väed ta sealt välja. Iraak sattus rahvusvahelisse isolatsiooni. Kevadeks [[2003]] oli tekkinud [[Iraagi desarmeerimise kriis]], mis viis selleni, et [[USA]], [[Suurbritannia]], [[Hispaania]], [[Austraalia]], [[Taani]] ja [[Poola]] väed tungisid Iraaki ja kukutasid Baathi partei võimu. Koalitsiooniväed okupeerisid riiki aastani [[2004]], mil alustati järkjärgulist võimu üleandmist demokraatlikult valitud võimuorganitele. [[2006]]. aasta kevadest valitseb riiki esimene alaline vabade valimiste tulemusel võimu saanud valitsus pärast Saddam Husseini režiimi kukutamist ja koalitsioonivägede sissetungi.
171. rida:
{{vaata|Iraagi poliitika}}
[[1959]]. aasta [[14. juuli]]l toimus Iraagis revolutsioon, mille tulmusena kukutati Iraagi monarh ja võimule tuli [[Abdel Kerim Kassim]]. Iraak kuulutati Vabariigiks.
[[1960]]. aasta [[8. märts]]il toimus Iraagis [[Mosul]]i piirkonnas eropolkovnik [[Abdel Vahhab aš-Šavvaf]]i poolt juhitud riigipöördekatse, mis aga suruti maha.
Aastatel [[1979]]–[[2003]] oli Iraagis [[diktatuur]]: kogu võim oli repressiivse Ba'athi partei käes, mida juhtis president [[Saddam Hussein]]. Režiim nimetas end [[demokraatia|demokraatlikuks]], kuid näiteks viimastel presidendivalimistel sai 100% häältest sajaprotsendise valimisaktiivsuse juures. Ühekojaline parlament [[Rahvuskogu (Iraak)|Rahvuskogu]] (''Majlis al-Watani'') oli 250-kohaline ja selle liikmed valiti 4 aastaks. Kandideerida said ainult Ba'athi liikmed.
Pärast seda, kui Ba'ath aprillis 2003 USA ja teiste riikide vägede poolt kukutati, oli Iraak [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] juhitud okupatsiooni all. Kõik seadused pidi heaks kiitma [[Koalitsiooni Ajutine Valitsus]] (''Coalition Provisional Authority'', CPA). Okupatsiooni juhtis [[USA tsiviilhaldur]] [[L. Paul Bremer]]. CPA määras omakorda ametisse [[Iraagi Ajutine Valitsusnõukogu|Iraagi Ajutise Valitsusnõukogu]], mille ajutine president vahetus iga kuu.
[[November 2003|Novembris 2003]] teatas USA plaanist anda [[2004]]. aasta keskel võim üle Iraagi ajutisele valitsusele. Iraagi ajutise põhiseaduse järgi, millele kirjutati alla [[märts 2004|märtsis 2004]], pidi [[täitevvõim]]u hakkama juhtima kolmeliikmeline presidendinõukogu. Nõukogu valimise süsteem tagab, et presidendinõukogus on esindatud kõik kolm Iraagi põhilist etnilist rühma.
Ameerika Ühendriikide okupatsiooni ametlikuks lõpuks Iraagis loetakse [[28. juuni]]t [[2004]], kui saadeti laiali okupatsiooniaegsed võimuorganid Koalitsiooni Ajutine Valitsus ja Iraagi Ajutine Valitsusnõukogu. Sel päeval hakkas riigis kehtima uus ajutine põhiseadus ja võim läks üle [[Iraagi vahevalitsus]]ele eesotsas [[Iyād ‘Allāwī]]ga. Vaatamata okupatsiooni ametlikule lõpule sõltus uue valitsuse tegevus ja võimul püsimine endiselt suures osas riigis paiknevatest koalitsioonivägedest, mistõttu räägitakse sageli USA okupatsiooni jätkumisest ka pärast seda kuupäeva.
[[30. jaanuar]]il [[2005]] toimusid riigis esimesed diktatuurijärgsed valimised Iraagi Rahvuskogusse. Selle ajutine koosseis pidi jääma ametisse kuni uue põhiseaduse vastuvõtmise järel korraldatavate üldvalimisteni. [[6. aprill]]il [[2005]] valis Rahvuskogu riigi presidendiks [[Jalāl aţ-Ţalabānī]] ja peaministriks [[Ibrahim al-Jaafari]]. Viimase juhitav [[Iraagi üleminekuvalitsus]] astus ametisse sama aasta [[3. mai]]l.
[[15. oktoober|15. oktoobril]] [[2005]] kiideti heaks Iraagi uus põhiseadus ja sama aasta [[15. detsember|15. detsembril]] valiti Rahvuskogu esimene alaline 275-liikmeline koosseis pärast Saddam Husseini režiimi kukutamist.
203. rida:
{{vaata|Iraagi majandus}}
Iraagi majanduses on valdav [[nafta]]sektor, mis on traditsiooniliselt andnud umbes 95% [[eksport|ekspordituludest]]. 1980. aastatel sundisid tohutud kulutused 8 aastat kestnud Iraani-Iraagi sõjale ja Iraani tekitatud kahju nafta eksportimise võimalustele rakendama säästumeetmeid ning võtma suuri laene, mille tagasimaksetähtaegu tuli hiljem pikendada. Sõja majanduslikud kahjud moodustasid peaaegu 100 [[miljard]]it [[USA dollar]]it. Pärast sõja lõppu [[1988]] hakkas nafta eksport aegamööda kasvama, sedamööda kuidas rajati uusi [[naftajuhe|naftajuhtmeid]] ja taastati tootmisvõimsusi.
Kui Iraak [[august 1990|augustis 1990]] hõivas Kuveidi, järgnesid rahvusvahelised [[majandussanktsioonid]] ning Lahesõda [[jaanuar 1991|jaanuaris 1991]], mis majandusaktiivsust tunduvalt vähendasid. Majandust nõrgendas see, et valitsus pidas ülal suurt sõjaväge ja julgeolekuorganeid ning investeeris ressursse režiimi toetajatesse. [[Detsember 1996|Detsembris 1996]] käivitati programm "nafta toidu vastu", mis aitas keskmise iraaklase elu parandada. Programmi esimesel kuuel kuuekuulisel etapil lubati Iraagil eksportida piiratud koguses naftat, mille eest ta sai toitu, ravimeid, ja mõningaid infrastruktuuri varuosi.
[[Detsember 1999|Detsembris 1999]] lubas [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] Iraagil eksportida nii palju naftat kui humanitaarvajaduste rahuldamiseks tarvis. Naftaekspordi tase ületas kolmveerandi sõjaeelsest tasemest. Ent 28% Iraagi ekspordituludest määrati [[ÜRO Kompensatsioonifond]]i ja ÜRO halduskulude katteks. [[Sisemajanduse koguprodukt]]i (SKP) langus [[2001]]. aastal tulenes suuresti [[maailmamajandus]]e kasvu aeglustumisest ja naftahindade langusest. Pärast [[2003. aasta sissetung Iraaki|2003. aasta sissetungi Iraaki]] on majandus suuresti seiskunud. Praegu püütakse majandust pärast sõja ja ohjeldamatu [[kuritegevus]]e poolt tekitatud kahjusid uuesti jalule aidata.
* [[Iraagi side]]
| |||